MIYa TAMYRY...TALAPAYGhA TÝSIP JATYR
Miya tamyry. Búl ósimdikti kosmetologiyada teri daqtaryn ketiru ýshin, sonymen qatar terining qartangyna qarsy qoldanady. Al ónerkәsipte uly himikattardyng iyisin ketiru ýshin paydalanady. Eng bastysy miya tamyry týrli aurulardyng aldyn aluda taptyrmaytyn «tabighat qúdireti» bolyp tabylady.
Alayda sol «súlulyq siqyry» qazaq saharasynda ósse de, býginde miya tamyry zansyz saudanyng qúrbany boluda.
Búl ósimdikting qasiyetin әlemning kóp elderi erteden anyqtaghan. Qazir ony tamaq ónerkәsibinde, kosmetologiyada qoldanbaytyn elder kemde kem. Mәselen, Germaniyada miya tamyrynan jaqpa maylardyng 20-30 payyzy jasalady. Tiybette miya tamyryn «úzaq ómir sýruding siqyrly tamyry» dep ataydy, jastyq rendi saqtau ýshin qaynatyp ishedi. Al Qytayda miya tamyrynyng adamdy jasartatyn qasiyeti 3000 jyl búryn dәleldengen. Búl elding dәstýrli medisinasynda miya tamyrynsyz birde-bir dәri jasalmaydy. Tamaq dәmdeuish qospalargha da miya tamyry qosylady. Tipti, shiykizat tapshyghylynan Qytay biyligi 2008 jyldan bastap miya tamyryn baj salyghynsyz tasymaldaugha rúqsat bergen. Yaghni, Qytay miyadan 70-80 payyzgha deyin paydaly zattardy óndirip alady.
Kosmetologiyada kóshi ilgerilep otyrghan Ontýstik Koreya da miya tamyrlaryn údayy qoldanushylardyng qatarynda. Alayda, shiykizat tapshylyghynan olar miyany býginde qoldan ósiruge kóshken.
Bir kezderi naryqty jaulap alghan «lakrichnye konfety» esinizde me? Qazir de bar. Dәmi til ýiiretin búl tәttilerdi Finlyandiya, Norvegiya, Daniya, AQSh memleketteri shygharady. Neden jasaydy dep oilaysyz? Kәdimgi miya tamyrynan.
Tipti, miya tamyryn auyr ónerkәsipte de, onyng ishinde, temirding quatyn kýsheytuge, toqyma ónerkәsibinde de qoldanady eken.
Qazir gazdalghan tәtti susyndardyng densaulyghymyzgha ziyan ekenin jii aitamyz. Alayda, búl susyndardyng qúramyna qant qospay-aq, miya tamyry arqyly emdik qasiyetin kýsheytuge bolady. Tәttiligi jaghynan búl ósimdik qanttan 50 esege artyq bolsa kerek.
Miya tamyrynan jasalghan ónimderding taghy bir artyqshylyghy, qant diabetine shaldyqqandar ýshin óte paydaly. Birinshiden, qanttyng ornyn almastyrady, ekinshiden emdik qasiyetimen erekshelenedi.
Shyntuaytynda miya tamyrynan 1000-nan astam paydaly ónim jasaugha bolady.
Al qyzyl miya tamyryn halyq medisinasynda kóptegen aurulardy emdeu ýshin, mәselen stress alghanda jәne kýrdeli opeasiyalardan keyin, irindi jaralardy, úmytshaqtyq, qalqansha bez aurularyn emdeuge údayy qoldanghan eken.
Qoynauy qút Qyzylorda
Miyanyng bir Qyzylorda oblysynyng ózinde 5 týri kezdesedi. Olar esek miya, aq miya, jalang miya, qyzyl miya, miyatamyr. Qyzyl miya jәne miyatamyr týrlerining tamyrynda glikoziyd, saharoza, efir mayy, organiyk, qyshqyldar, miyneral túzdary bar.
Songhy jyldary arzan tabysty kózdegender miya tamyryn asqan aiandyqpen júlyp, zansyz saudalaugha kóship otyr. Búl mәsele qúzyrly organdar tarapynan birneshe mәrte kóterilip, onyng aldyn aluda birqatar sharalar da jasaldy. Alayda kedergiler de bolghany anyq. Degenmen mәseleni memleketting moynyna ghana jýktey salghan bolmas. Múnda ózektilik әr adamnyng búl әreketke barmastan búryn sanaly oilanbauynda. Elge-jerge degen sýispenshilikting sarqylyp, azamattyq ruhtyng әlsiregeni... Búl qaskýnemdikting artynda «4-5 jylda miya tamyrynyng mýlde qúryp ketui mýmkin be?» degen súraq tónireginde oilana almaytyndar túr.
Búl orayda, Qyzylorda oblysy boyynsha resmy mәlimetterge jýginsek, 2015 jyly miya tamyryn zansyz tasymaldaudyng 14 deregi anyqtalyp, 59100 keli miya tamyry zansyz dayyndalghan. Barlyq derekter boyynsha miya tamyrlary memlekettik orman qorynan tys jerlerde (sharuashylyq, sharua, fermer qojalyqtary jerlerinde) oryn alghan jәne Ontýstik Qazaqstan oblysyna bara jatqan kezinde ústalghan. Oqighagha baylanysty ishki ister bólimderinde qylmystyq is qozghalyp, qylmys qúramy bolmauyna baylanysty qysqartylghan.
Al endi 2016 jyldyng osy kezenine deyingi derekke kóz jýgirtsek. Qazir zansyz tasymaldaudyng 10 deregi tirkelip ýlgeripti. Jyl ayaghyna deyin taghy qanshasy tirkeletini belgisiz. Búl joly 17390 keli miya tamyry zansyz dayyndalghan. Búl da memlekettik orman qorynan tys jerlerde (sharuashylyq, sharua, fermer qojalyqtary jerlerinde) oryn alyp, Ontýstik Qazaqstan oblysyna qaray tasymaldanyp bara jatqan jerinen ústalghan.
Mamandardyng aituynsha, jeke qojalyqtar iyeligindegi jerlerde kóbinese qújat jýzinde kókónis, egin sharuashylyqtary ósiretin sharuashylyqtar bolyp tirkeledi de, keyin miya tamyryn jasyryn kәsipke ainaldyryp alady eken.
Búghan qatysty oblystyq orman sharuashylyghy jәne januarlar dýniyesi aumaqtyq inspeksiyasynyng bas mamany Aybek Jolaqanov «Qytayda, Koreyada, AQSh-ta miya tamyryna degen súranys qyzyp túr. Sonyng kesirinen óz azamattarymyz óz jerimizdegi dәrilik shópterdi ayausyz júlyp, arzan aqshagha saudalaydy. Qyzylorda oblystyq prokuraturasynda bekitilgen baghdarlama ayasynda memlekettik qúzyrly organdargha miyany qorghau boyynsha mindettemeler jýkteldi. Mәselen, bizding inspeksiya tek ýgit-nasihat júmystarymen shektelmeydi, ýnemi baqylau jasaydy. Alayda jeke qojalyqtardaghy dәrilik ósimdikterge baqylau jasau óte qiyn. Óitkeni, birinshiden, ol jaqqa bizge ayaq bastyrtpaydy, ekinshiden, tipti dәrilik shópterge zalal keltirilgen kýnning ózinde is ayaghy sotqa deyin baryp, kóbinese sharua qojalyqtarynyng paydasyna sheshilip ketip jatady».
Miya tamyrynan paydanyng kózin tapqandar, ony jón-josyqsyz qazu barysynda taghy bir nәrseni eskermeydi. Mәselen, miya tabighy jabayy ósimdik. Onyng ainalasynda elimizding Qyzyl kitabyna engizilgen joyylyp ketu qaupi bar ózge ósimdikter de boluy әbden mýmkin. Sondyqtan miya tamyryna jasalghan әrbir qaskýnemdik qazaq jerining qútyn qashyrghanmen birdey ekenin esten shygharmaghanymyz abzal.
Elimizde dәrilik ósimdikter qalay qorghaluda?
Jer, jer deymiz, al sol jerimizde ósetin elimizdegi dәrilik ósimdikter qalay qorghaluda?
Búl kýnderi kórshiles shet memleketterde qyzylmiya tamyryna degen ýlken súranys artyp otyr. Sol sebepti respublikada ol jappay jinalady. Búl ýderis әlemdik naryqta osy shiykizat tapshylyghynyng artuymen jәne negizgi jabyqtaushy elderdin (QHR, Iran Aughanstan, Ózbekstan) qyzylmiya tamyryn syrtqa shygharudy shekteuimen týsindiredi.
Qyzyl miya tamyryn baqylausyz dayyndaudyng saldarynan onyng jabayy ósetin taralymy qúridy, tabighy ekojýielerge núqsan keltiriledi, búl bolashaqta otandyq farmasevtika óndirisin shiykizatpen qamtamasyz etu tapshylyghyna әkep soghady.
Juyrda dәrilik ósimdikterding jayy Jer reformasy jónindegi komissiya otyrysynda da qyzu talqylandy. Komissiya mýsheleri aqyn Jýrsin Erman men belgili jurnalist Núrtóre Jýsip Ministrlikke hat joldap, bos jatqan jerlerdegi dәrilik ósimdikterding elge tiygizer qyruar paydasyna jan-jaqty toqtalyp ótken edi. Hatta «...Qazirgi tanda qazaq jerinde bos jatqan jerge birjaqty qarau ýstem bolyp otyr. Sol bos jatqan jerde neshe týrli emdik jәne dәrilik ósimdikter bar. Bir ghana miya ósimdigi songhy birneshe jylda týp-tamyrymen qoparylyp, Qytaygha satylyp keledi. Qytay әlemdik farmasevtika salasynda úly tónkeris jasap jatyr. Nening esebinen? Negizinen, Qazaqstan, Mongholiya sekildi elderding tabighy dәrumenderge bay dәrilik ósimdikteri esebinen. Qazaqstannyng dәrilik ósimdikterining esebin alyp, ony kózding qarashyghynday saqtap otyrghan otandyq farmasevtikada olardy paydalanyp, tabighy baylyghymyzdy dúrystap iygeruding keshendi baghdarlamasy bar ma? Eger osy sala dúrys jolgha qoyylsa, milllion gektarlap egin ekpey-aq, Qazaqstan ekonomikasyna milliardtaghan tabys әkeluge bolar edi ghoy?!... Tiyisti mamandardan sarapshylar tobyn jasap, Parlamentke dәrilik ósimdikterdi qorghau jóninde zang jobasyn úsynu qajet dep bilemiz», delingen bolatyn. Rasynda da memlekettik orman qoryn qospaghanda, dәrilik jabayy ósetin shiykizat kezdesetin aumaqtarda ony dayyndau qoldanystaghy zandarda rettelmegen. Búl rette qazirgi kezde memlekettik orman qorynyng aumaghynan tysqary jerlerdegi dәrilik ósimdikterdi jinaytyn qajetti agrotehnikalyq qúraldardyng tapshylyghy men olardy úqyptylyqpen jinap alu talaptardyng saqtamay jýrgizilip jatqany ras. Múnyng ósimdikter ýshin keri jaqtary bar, әriyne.
Degenmen, elimizdegi siyrek kezdesetin jәne qúryp ketu qaupi tóngen sanatqa jatqyzylghan ósimdik týrlerin әketu mindetti týrde liysenziyalaumen jýrgiziledi. Liysenziya berudi Auyl sharuashylyghy ministrligining Orman sharuashylyghy jәne januarlar dýniyesi komiytetimen kelisim boyynsha Qazaqstan Respublikasy Investisiyalar jәne damu ministrligining Industriyalyq damu jәne ónerkәsiptik qauipsizdik komiyteti jýzege asyrady.
Búl atyshuly mәsele bir ghana miya tamyryna qatysty bolyp otyrghan joq. Búl rette, el aumaghyndaghy siyrek kezdesetin jәne qúryp ketu qaupi tóngen ósimdikter týrin, sonday-aq, dәrilik ósimdikterdi qorghau, olardy otandyq farmasevtikada qoldanu mәselesi qashanda ózekti ekeni aidan anyq.
Serikgýl Súltanqajy,
Orman sharuashylyghy jәne januarlar dýniyesi
komiytetining baspasóz hatshysy
Abai.kz