Qyrghyzstan preziydenti Almazbek Atambaev «Qyrghyzstan Respublikasynyng tәuelsizdigine 25 jyl jәne 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske 100 jyl toluyna oray jariyalanghan raqymshylyq turaly» zandy qabyldady.

Osy Zangha sәikes, alghash ret bes jylgha sottalghandar jәne kәmelet jasqa tolmaghandar; 60 jastan asqan er kisiler men 55 jastan asqan әielder; I jәne II toptaghy mýmkindigi shekteuli jandar; sonday-aq asa auyr emes qylmys jasaghandar qylmystyq jauapkershilikten jәne bas bostandyghynan aiyru jazalarynan bosatylady.

Koloniya qonysyndaghylar jazasynyng jartysy, al әdeyi jasalghan qylmystar ýshin 10 jәne odan az jyldargha sottalghandar merzimining ýshten biri qysqartylady.

Kórshi qyrghyzdardyng osy iygi bastamasyn tәuelsizdik merekesine oray biz de jalghastyra alamyz ba? Qazaq memleketining tәuelsizdigining qúrmetine qanday azamattargha raqymshylyq jasaugha bolady? Búl bastama neni ózgertui mýmkin?

Birinshiden, biz búghan deyin tútqyndargha birneshe ret raqymshylyq jasaghan elmiz. Yaghni, elimizding tәuelsizdigining 25 jyldyghy qarsanynda týrmedegi aghayyn da taqiyasyn aspangha laqtyryp quanatynyna sene beruge bolady.

Al, ekinshi súraqqa keletin bolsaq, bizde klanaralyq tartystar, týrli sayasi, diny ahualgha baylanysty biylikting ynghayyna jyghyla qoymaghan birqansha azamat abaqtygha toghytylghan edi. Olardyng deni qal-qadarynsha memleketimizding ayaqqa túruyna septigin tiygizgen adamdar. Mәselen...

Serik Ahmetov

Temirtau qalasynyng әkimi, Astana qalasy әkimining birinshi orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Preziydent Ákimshiliginde úiymdastyru-baqylau jәne kadr sayasaty jónindegi Basqarmanyng Memlekettik inspeksiyasynyng mengerushisi; «Atameken» jylpyúlttyq kәsipkerler men júmysberushiler odaghynyng basqarma tóraghasy, atqarushy diyrektor; Qazaqstan Respublikasynyng kólik jәne kommunikasiyalar ministri; Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining orynbasary; Qaraghandy oblysynyng әkimi; Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministri qyzmetterin atqarghan.

Serik Nyghmetúly halyqqa etene jaqyndyghymen este qalghan azamat. Onyng týrmege qamaluy klanaralyq tartystar saldarynan bolghanyn talay baspasóz jazdy.

Aron Atabek

2006 jyly shildede Shanyraqta bolghan jappay tәrtipsizdikti úiymdastyrghan degen aiyppen 18 jylgha sottalghan aqyn. Aron Atabek búghan deyin birneshe ret Shanyraq oqighasy kezindegi ózining is-әreketteri ýshin ókinbeytindigin jәne biylikten raqymshylyq súramaytyndyghyn aitqan bolatyn. Tirkelmegen «Alash» últtyq tәuelsiz partiyasynyng tóraghasy, sayasy dissiydent Aron Atabek qazir Qaraghandy oblysynyng Qarajal qalashyghyndaghy 159/22 týzeu mekemesinde jaza merzimin ótep jatyr.

Múhtar Jәkishev

1998–2009 jyldar arasynda «Qazatomprom» últtyq kompaniyasyn basqarghan Múhtar Jәkishev atalmysh kompaniyany damytuda ózining biliktiligin kórsetken birden bir azamat. 2009 jyly ayaq astynan qamaugha alynuynyng eki sebebi jii aitylady.

Alghashqy sebep retinde onyng 2003 jyly oppozisiyalyq oligarh Múhtar Áblyazovty týrmeden bosatudy súrap «kepil bolghandardyn» ishinde jýrgendigi.

Múhtar Jәkishevting qamaugha alynuynyng ekinshi sebebi retinde onyng uran óndirisinde Resey mýddesine qayshy keletin әreket jasap, «Qazatomprommen» seriktes bolghysy kelgen japoniyalyq Toshiba kompaniyasy arqyly kanadalyq Uranium One-nyng jolyn kespek bolghany da aitylady.

Qamaugha alynardan az búryn, 2008 jyldyng qantarynda Múhtar Jәkishev ózi basqaratyn «Qazatomprom» últtyq kompaniyasy 2010 jyly uran óndirisi jóninen Kanada men Avstraliyany artta qaldyryp, әlemde birinshi oryngha shyghatynyn mәlimdegen edi. Biraq ol qyzmetinen bosatylghannan keyin Resey kanadalyq Uranium One kompaniyasyn Qazaqstannyng uran kenishterindegi ýlesimen qosa satyp alyp, 2011 jyly «uran qory men óndirisi jóninen әlemde alghashqy oryngha shyqty.

Vladimir Kozlov

2011 jyldyng jeltoqsanynda «Janaózen oqighalaryn úiymdastyrdy» degen aiyppen jeti jarym jylgha sottalghan azamat. Oppozisiyalyq «Algha» partiyasynyng búrynghy jetekshisi Vladimir Kozlov   qazir jazasyn Almaty manyndaghy Zarechnyy kentindegi jalpy rejimdegi týrmede ótep jatyr. 

Sayat Ybyray

1966 jyly dýniyege kelgen Sayat Ybyray respublikalyq fizika-matematika mektebin altyn medalimen tәmamdaghan. Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy uniyversiytetting mehanika-matematika fakulitetin qyzyl diplommen bitirgen. 25 jasynda kandidattyq, 29 jasynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghaghan. 1998-2000 jyldarda Germaniyadaghy Aleksandr Gumbolid atyndaghy qordyng Stependiyaty bolyp ghylym salasyndaghy bilimin jetildirip elge oralghan. Aghylshyn, nemis, orys tilderin jaqsy mengergen. Tehnika ghylymdarynyng doktory, professor. Ýsh ghylymy monografiya men 60-tan astam ghylymy maqalanyng avtory. Mehanika men mashinajasau salasy boyynsha bes patentke ie bolghan. Ghylymdaghy óz salasy boyynsha әlemdegi eng myqty 5 ghalymnyng bireui. Almatydaghy qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiytetining professory. «Sopylar qauymynyng jetekshisi» Sayat Ybyray diny aghymdar tartysy sebebinen isti bolyp, týrmege toghytylghan bolatyn.

Talghat Ermegiyaev  

Talghat Amangeldiúly Ermegiyaev 1969 jyly 7 mamyrda Almaty qalasynda dýniyege kelgen. 1993-1998 jyldar aralyghynda Halyqaralyq ekonomikalyq jәne әleumettik reformalar qorynyng Almaty bólimshesinde («Reforma» qory) diyrektordyng orynbasary, atqarushy diyrektor bolyp júmys istedi. 1998-2002 jyldary «Rahat» Qazaqstan-Avstriya birlesken kәsiporny bas diyrektorynyng orynbasary qyzmetin atqarghan. 2002-2005 jyldary - «Qazaqstan temir joly» Últtyq kompaniyasy» JAQ bas diyrektorynyng kenesshisi, atqarushy diyrektor, qúrylys jónindegi basqarushy diyrektor. 2005-2006 jyldar aralyghynda - «Qazaqstan temir joly» Últtyq kompaniyasy» AQ viyse-preziydenti. 2006-2008 jyldary - «Almaty Qúrylys» Últtyq holding kompaniyasy» aksionerlik qoghamynyng birinshi viyse-preziydenti lauazymyn atqardy. 2008 – 2011 jyldar aralyghynda Qazaqstan Respublikasynyng turizm jәne sport viyse-ministri bolyp istedi. 2011 jyldan bastap – Qazaqstan Respublikasy Turizm jәne sport ministri. 2012 jyldan bastap – QR Sport jәne dene shynyqtyru isteri agenttigining tóraghasy boldy. 2013 jyldyng qantarynan bastap - «Astana EKSPO – 2017»Últtyq kompaniyasy» AQ Basqarma tóraghasy qyzmetinde boldy. Songhy qyzmetinde jýrgende «iri kólemde qarjy qymqyrdy» degen aiyppen isti bolyp jatyr. Jalpy, qazir Ermegiyaevting de isti boluynyng sebebin klanaralyq qaqtyghystardan izdeytinder kóp.

Maks Bokaev pen Talghat Ayan

Búl tizimge «jerge qatysty mitingilerdi úiymdastyrdy» degen aiyp taghylghan Talghat Ayan men Maks Bokaevti de qosugha bolady. Atalghan eki azamat sheteldikterge jerdi jalgha beruge qarsy shyghyp, memleketshildigin kórsetkeni ýshin tergelip jatyr.

Qosh!

Sonymen búl atalghan azamattargha raqymshylyq jasalsa, ne ózgeredi? Birinshiden, búlardyng deni belgili bir dәrejede halyqtyng yqylasyna bólengen azamattar. Olargha bostandyq berilse, elding biylikke hәm bolashaqqa degen senimi kýsheyer edi. Qazaqtyng ruhy jelpinip, sayasy sanasy týler edi.

Atalghan әr azamat qazaq memleketining erteni ýshin janyn shýberekke týiip kýreskenin el jaqsy biledi. Tek sayasy ústanym men pikirler qayshylyghy ghana olardyng taghdyryn tәlkekke salyp otyr. Tәuelsizdik merekesi tәuelsiz oily azamattar men tәuelsiz memleketting bir-birin týsinuge jol ashyp berse, biz Mәngilik elge ainalamyz.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz