Biz, jastar qoghamgha qarap boy týzeymiz, oy topshylaymyz. Ósemiz, ruhany azyq alyp, kelesi úrpaqqa taghylym men ónege qaldyrar joldy izdeymiz. Múndayda, әriyne, qoghamnyng kelbeti bolghan zor túlghalardyng orny airyqsha. Olar bizdi, yaghni, jastardy baghyttaushy, jol silteushi ýlken mektep ispettes. Olardyng әrbir jýrgen joly, qajyrly enbegi, qiyn-qystau taghdyry bәri-bәri biz ýshin ýlken ónege. Onyng qadirin tek boyyna asylyn sinirip, taghylym ala alghan jan ghana týsinedi. Endeshe, sonday qoghamda biz úlaghattaytyn ardaqtylardyng baryn baghalay otyryp, olardyng jýrgen jolyn býgingi oqyrmangha taghy bir úlaghattap jetkizsek. Sanaly úrpaq ózine keregin ala jatar.

Ángime qazaqtyng zor maqtanyshyna ainalghan asyl azamat Toqtar Áubәkirov ómiri jayly bolmaq. Áriyne, qazaqtyng túnghysh gharyshkeri turaly san mәrte jazylyp ta, aitylyp ta jatyr. Shyn mәninde, aitylugha da, jazylugha da tiyis. Ol oghan birden-bir layyq túlgha.

Biz Kenes odaghynyng batyry (1988), Qazaqstan Respublikasynyng Halyq Qaharmany, tehnika ghylymynyng doktor jәne taghy basqa kóptegen marapat pen qúrmet iyesi, eng bastysy qazaqtyng sýiispenshiligine bólengen el aghasy turaly ózgening auzyna týspegen, kóp aitylmaghan syrlary men qyrlaryn ashugha tyrystyq. Qanshalyqty tyrysyp, oiymyzdy dóp jetkize aldyq, ol jaghyna oqyrman ózi saralay jatar. Al biz shaghyn syrly әngimeler jelisin sizderge tómende úsynyp otyrmyz.

         «Apam men aqyl toqtatar kezde auylgha kóship ketti»

«Mening mektepke barghan túsymda elde qazaq mektepteri joqtyng qasy edi» dep bastady Toqtar Áubәkirov osydan biraz uaqyt súhbattasqaly barghan bir kezdesuimizde. Búl joly bizding maqsatymyz «Qazaq ústazy» jurnalyna Toqtar Áubәkirovtyng balalyq shaghyndaghy qyzyqty sәtterin tizbektep aludy jón sanap barghan edik. Áriyne, Toqtar aghanyng әserli әngimesinen onyng balalyq shaghynyng dәl qazirgi balalardyng «balmúzdaqtay tәtti» ghúmyrlaryna asa úqsay qoymaytyndyghyn sezinip otyrdyq. Biraq sol bir qiyn-qystau kezendegi ómir jolynyng synaghy men ýshin bala Toqtardy dәl býgingi dengeyge jetkizgendey sezildi. IYә, qajyrly enbek, erte esen, ýlken amanat bәri-bәri Toqtar Áubәkirovti asyl armany úshqysh bolumen úshtastyrdy, eng bastysy, qazaq tarihynda túnghysh gharyshker atanuyna zor mýmkindik jasady. Endeshe, әngime jelisin Toqtar aghanyng óz sózimen bayandalyq.

«Men Temirtaudaghy Panfilov kóshesining boyyndaghy №8 mektepte  birinshi synyp tabaldyryghyn attadym. Sodan tórtinshi synypqa deyin tórt jyl boyy osy bilim ordasynda bilim aldym. Jasyratyny joq, biraq sol jyldary mektepke bardy degen aty bolmasa, balalardyng kóbisi dala kezip jýrushi edik. Soghystan keyingi qiyn sәtterde, kýnkóris qamyn ýlkendi qoyyp, kishkentay balanyng ózi oilap, kýn úzaqqa dalada jýretin. Sheshey marqúm sonyng bәrin kórip, sezip jýrdi. Bizding janúshyryp ýige bir uys dәn әkelu ýshin sabaqqa asa kónil bólmegenimizge alandaghan bolar, tórtinshi synyptan keyin  auylgha, Qarqaraly jaqqa kóship ketti. Besinshi synypty auylda oqydym.  Qazir oilap otyrsam, búl mening naghyz aqyl toqtatqan, bilim alatyn shaghym eken. «Balanyng kónili dalada, ananyng kónili balada» demekshi sheshem naghyz bilim alatyn shaghymdy eskerip, men ýshin auylgha qonys audarypty. Otbasyndaghy jalghyz erkek kindik bolghandyqtan shesheyge qolqabys bolyp, asyrau kerektigin men qay kezde de esimde múqiyat ústaytynmyn. Nebәri on jasymda júmysqa ornalasyp, eki aidan song alghashqy jalaqymdy aldym. Sol kezdegi sheshey marqúmnyn: «Meni asyradyn, әkene bergen uәdem oryndaldy» dep kózine jas alghany әli kýnge deyin esimde.

Eng alghashqy jalaqyma sheshey ekeumiz biday satyp alyp, diyirmennen ún ýktirdik. Shaghyn baqshamyzgha kartop salyp, júmystan keyin ony ózim suaryp, baptaymyn. Kiyim-keshek te mening moynymda. Qysta pima kiyemiz, al kýz-jaz kezinde kerzi etik qana. Balalyq shaghymda odan basqa ayaq kiyim kiyip kórmeppin de. Jasym onda bolsa da,  ol kezde  oy toqtatyp,  darday eseyip qaldym. Sodan bolar, bas almastan kitap oqitynmyn. Auyldaghy shaghyn kitaphanany oqyp bitirgen son, kitaphanashy ýiinen kitap tasityn boldy. Sosyn ómiri ýide sabaq oqymaytynmyn. Múghalim sabaqta tapsyrma berip jatqan kezde, men ony oryndap ýlgerip jatatynmyn. Matematika jaghynan súmdyq sheshetinmin. Orys tili de asa qiyn bolmady. Óitkeni, auyldaghy orystargha qarap, namysqa tyrysqandyqtan jaqsy sóilep shygha keldim. Jetinshi synypta emtihan tapsyrghan kezde, men ghana bes aldym.

Auylda segizinshi synyp bolmady. Ishtey  Temirtaugha ketetinimdi sezip jýrdim".

«On bes jasymda tólqújat aldym»

«Sol jyldary men Temirtaudy әbden saghynyp jýrdim. Qalagha kelgen bette, júmysqa ornalasudy kózdedim. Amal qansha, tólqújat joq, on bes jastaghy balany kim júmysqa alady? Jýk tasymaldaushy bolyp ornalastym. Bir ay boyy tozyp jýrip istegen júmysyna 35 som ghana alasyn.

«Bylay bolmas!» dep bir kýni  tólqújat rәsimdeytin jerge keldim. «Maghan pasport berinizshi?» desem metrkeme qarap alyp, «Kelesi jyly 16-gha tolghanda kel» deydi.  Túratyn jerimiz baraq.  Kýni boyghy auyr sharuadan әbden qajydym. Oqu oqugha ana júmyspen eshqanday múrsha joq.

- Onda metrkeni siz alynyz, men osy jerde tapjylmay otyramyn, - dep túrghan jerime sylq etip otyra kettim. Anau adam:

- Nege? - dep dausy tosyrqay shyghyp, maghan tanyrqap qarap qaldy.

- Maghan sheshemdi asyrau kerek. Ol kisi egde jasqa keldi. Kýnkóris qamyn men jasauym kerek, - dep ózimnen ýlken apam baryn aitpadym.  Qasarysyp otyrghan mening onay ketpesimdi bildi me, әlde sharshap-qajyp túrghan bala bolmysymdy mýsirkedi me әiteuir biaz uaqyttan keyin әlgi adam bastyqtaryna alyp bardy. Ol maghan bir qarap alyp: «Ty kto?» dedi. Men: «Men sizderden aqsha súrap túrghan joqpyn, maghan kómektes dep otyrghan joqpyn, mening egde jastaghy anama jasaghan kómektering bolsyn, tólqújat jasap berinder» dep tosynnan qatqyl dauyspen oiymdy jetkizdim. Sol jerde býkil mәn-jaydy basynan ayaghyna deyin zulatyp shyqtym.

- Qazir ne istep jýrsin? –dep bastyq aghay mening jayymdy súray bastady.

- Jýk tasyp jýrmin, sonymen qatar keshki mektepte oqimyn. Bir ay boyy salpaqtaghanyma bar-joghy 35 som ghana alamyn. 

- Olar qaytip seni júmysqa aldy?

- Kelisimshart arqyly. Endi maghan tamaq kerek qoy.

Búl әngimeden keyin az oilanghan әlgi bastyq:

- Kim bolyp júmys isteging keledi? - dedi. Men bir jaqsylyqty sezgendey jymia týsip:

-Tokari bolmasa, qay jerge júmysqa alady bara beremin, -dedim.

- Búl endi erekshe jaghday, degenmen búl balagha pasport beruge bolady, sen baryp suretke týsip kel, - dedi.

Men jymyng etip qaltamdaghy dayyn suretti alyp shyqtym. Olar eriksiz kýlip jiberdi. Sodan qújatymdy alsam, «jyldamdatyp berilgen tólqújat» dep jazylghan pasport eken, týri ózgesheleu, biraq men ýshin osynyng ózi zor quanysh. Týrine mәn de bergen joqpyn. Quanghanymnan tóbem kókke bir eli ghana jetpey ýige jýgirip jettim. Jýk jasityn júmysty tastap, az uaqyt júmys izdep, zauytqa temir jonushy bolyp júmysqa ornalastym. Sodan 1962 jyldan 1965 jylgha deyin tórt jyl qúima-mehanika zauytta tokari boldym. Búl qyzmette biraz jetistigim bar. Alghashqy  «Kommunisticheskaya truda» degen kitapshany maghan berdi. «Temir jonushy zerger» degen taqyryppen gazetke de men turaly ýlken maqala shyqty. Qúrmet taqtasyna ilindim. Ketkenimshe sol jerde túrdy. Oblystyq Qúrmet kitabyna mening atymdy altyn әrippen jazdy. Komsomoli jetekshisi boldym. Elbasymen alghash kezdesken kezim de osy kez bolatyn. Sol bir ghana qújattyng arqasynda mening býkil taghdyr jolymda sәttilikting joly ashylyp kete berdi".  

«Armanym úshqysh bolu edi»

"Keshki mektepti bitirgennen keyin Qaraghandydaghy Nýrken Ábdirov atyndaghy әue bazasynda bolyp, tanystym. Osy jerde men alghash parashutten sekirip ýirendim. Sondaghy maghan úshudyng únaghanyn, tipti, sózben aityp jetkize almaymyn. Ghajap, ghalamat bolatyn. Kókpenbek aspan. Ayaghyng jerge tiymey, sol aspannyng zor sengirinde sen qústay qalyqtap jýrsin. Múnyng әseri óte ghajap bolatyn.

Bir sózben aitqanda, osydan keyin әuede úshugha degen qúshtarlyghymda shek bolmady. Ol kezde últtyq kadr mәselesine erekshe qaraytyn. Sodan jan-jaqtan maghan birneshe úsynystar týsti. Eng aldymen, Qaraghandy Poliytehnikalyq institutyna emtihansyz, ailyq jalaqymen qabyldaytyndyqtaryn jetkizdi. Odan keyin zauyt basshylyghy Almatygha Poliytehnikalyq institutqa bar jaghdayymdy jasap jiberetindigin, oqu bitirgennen keyin osynda qaytyp kelip bas injener bolasyn, odan әri qaray zauytty basqarasyng dep jatty.

Men uyzday jas jigitpin. Eshkimge «iyә» nemese «joq» dep eshtene aitpadym. Ýnsiz tyndap, ýnsiz oilanyp jýre berdim. Biraq bar oiym, armanym – úshu edi. Úshqysh bolu edi.  

Keyin әsker qataryna shaqyrghan kezde, agha leytenant Miyheev degen azamatqa aqyryn sybyrlap «Armaviyr»  dedim. Ol qújatyma qarap: «Seni әskerge almayyn dep jatyrmyz» dedi. «Ne sebepti?» dedim. «Obkomnan últtyq kadrgha tiyispender!» degen eskertu keldi. Men oghan bir taban jaqyndap: «Siz eshtene kórgen joqsyz» dep ymymdy bildirip, jalynghanday týr tanyttym. Ol sәl oilandy da, ýnsiz «jaraydy» degendey basyn iyzedi. Sol jerde birden qújatty rәsimdep jiberdi. Al men ýnsiz jymia túryp, bolashaqqa degen ýmitpen san myng úshaqtyng ishinde qalqyp úshyp bara jatqanymdy, biyik aspangha qazir de túrghan ornymda kóterilip ketetindey erekshe bir kýide túrdym. Kózim janyp túrdy. Oiym san-salaly bolsa da, onyng bәri de tek ghana úshumen úshtasyp jatty. Ózimdi sol sәttegi baqytty sezingenimdi eshkim de angharghan joq, olar tipti qap-qara qazaq balasynyng ýnsiz ghana alysqa kóz tastap túrghanyn sezbedi de... 

Al men sol ketkennen mol ketip, elge gharyshty ainalyp bir-aq keldim".

Serikgýl SÚLTANQAJY

Abai.kz