— Estuimshe, student kezinizde top ishindegi eng súlu qyz bolghan ekensiz. Osy orayda, sizge kóz tastap, sóz salushy zamandastarynyzdyng kóp bolghany da anyq. Alayda, «Mahabbat jas talghamaydy» degen emes pe? Búl sizding ómirinizde de kórinis tapty. Nelikten Túnghyshbay aghany ómirlik jar retinde tandadynyz?

— Óner akademiyasynda oqyp jýrgenimde aghay bizge 4 jyl sabaq berdi. Sodan keyin teatrda bir-eki jyl әriptes boldyq. Student kezimde sabaqty jaqsy oqydym, akademiyany qyzyl diplommen bitirdim. Kez kelgen ústaz ýlgili oqushyny ózine jaqyn tartady ghoy. Múny men óz tәjiriybeme sýienip aityp otyrmyn. Shet tilder uniyversiytetin bitirgennen keyin bir-eki jylday mektepte, institutta sabaq bergem. Student kezimde aghaydyng maghan degen jyly kózqarasyn bayqaytynmyn. Negizinde, aghay toptaghy barlyq qyzgha syilastyqpen qaraytyn. Biz de aghaydy qatty qúrmetteytinbiz. Bir-birimizge degen sezimimiz bir-aq kýnde payda bola salghan joq. Birte-birte, uaqyt óte bir-birimizdi tani, aralasa kele ýlken sezimderge ie boldyq. Qiyndyqtar da bolmay qalghan joq. Aghaygha túrmysqa shyghatynymdy estigende anam birden jetip keldi. Tuystarym óte auyr qabyldady. Aghay anammen jәne әkemning qaryndasymen onasha, úzaq sóilesti. Ne aitqanyn bilmeymin, әiteuir, aghay tilderin tapty. Akademiyany bitirgennen keyin 2 jyldan song otbasyn qúrdyq.
Jalpy, Túnghyshbayday azamatqa jar boluym tandaudan ghana emes, taghdyrdan dep bilemin. Áyteuir, múny sózben jetkizip aita almaymyn…

— Jas aiyrmashylyqtarynyz qansha?

— 24 jas.

— Túnghyshbay Jamanqúlov syndy ónerde óz ornyn tapqan, elge syily azamatty jas boyjetkenning súlulyghynan bólek qanday qasiyetteri tәnti etti eken degen oy da joq emes…

— Ony aghaydan súrau kerek shyghar. Negizinde, ýy sharuasyna pysyqpyn. Anam es bilgenimnen enbekke aralastyryp ósirdi. Ózdigimnen tamaq isteudi de erte bastadym. Búl súraghynyzdyng jauaby retinde, aghay eng aldymen pysyqtyghyma qyzyqqan shyghar dep aitqym keledi.

— Túnghyshbay aghany qayyn júrtyna qanday kýieubala dep aitugha bolady?

— Aghaydy jaqyndarymnyng bәri jaqsy kóredi. Tuysqandarymmen de óte jaqsy qarym-qatynasta. Áyteuir, osy kýnge deyin aralarynda qatty sóz bolghan emes. Aghay mening anamdy óz anasynday, tuystarymdy óz tuystarynday kóredi.

— «Ýilenu onay, ýy bolu qiyn» demekshi, alghashqy otbasylyq jyldary qanday qiyndyqtar boldy? Áyel adamgha otbasylyq ómirde eng aldymen qanday qasiyetter qajet?

— Áriyne, otbasylyq ómir qiyndyqsyz bolmaydy. Aynaladaghy júrttyng qanshama jel sózi de boldy. Alayda, solardyng bәri men ýshin asa qiyn bolghan joq. Sebebi, aghay maghan kóp jerlerde keshirimmen qarady. Búl orayda, «Aghay meni qatty jaqsy kórdi» deu tym qarapayym aityla salghan sóz syqyldy bolyp qalady. Ol kisi maghan basqasha sezimmen qaray bildi. Minezining júmsaqtyghynan ba, әiteuir, bir-eki jylda barlyq qiyndyqtardan ótip shyqtyq. Negizinde, әiel adamgha eng aldymen jinaqylyq kerek. Býgin jasalatyn tirlikti ertenge qaldyrmaghan jón. Balalarymnyng sabaghyn da kózimnen tasa qylmay, kýndelikti qadaghalap otyramyn. Ómir kýres qoy. Qiyndyqtardan esh qashyp qútyla almaysyn. Sol kýresterde shydamdylyq tanyta bilu kerek. Bastysy – erli-zayyptylar bir-birine kónil qaldyratyn auyr sóz aitpasa, aralarynda ókpe de, renish te bolmaydy.

— Ómirlik serigi retinde Túnghyshbay aghanyng qanday qasiyetterin erekshe baghalaysyz?

— Aghay — óte balajan kisi. Jauapkershiligi mol. Balalardyng da, mening de kónilimdi tabugha tyrysady. «Men – baqytty әielmin» desem, jalpylama aitylghan sóz syqyldy bolyp qalady. Negizinde, otbasylyq ómirding qyr-syryn júrtqa jariya etkendi qalamaymyn. Óz júmbaghy bolghanyn jaqsy kóremin. Key әielder «Men sonday keremetpin, kýieuime kýn sayyn basymdy iyip otyrugha dayynmyn» dep jatady. Ózim onday sózderdi aita almaymyn. Bastysy – aghaydy qatty syilaymyn. Shamasy jetkenshe bar jaghdaydy jasap otyr.

— Túnghyshbay aghany ýide de aghay dep ataysyz ba?

— «Aghay» dep ataugha student kezimnen ýirenip qalghanmyn. Júmysta, júrtpen әngimeleskende «aghay» dep sóileymin. Ózi bayqamaydy-au deymin, eshtene demeydi. Al ýide «Kókem» dep aitamyn.

— Áyel adam jarynyng әrdayym ózine kónil bólip, jyly sóz aityp otyrghanyn jaqsy kóredi ghoy. Túnghyshbay agha sizge jiyi-jii syilyq jasap túra ma?

— Aghay tosyn syilyq jasaudy bile bermeydi. Degenmen, mening qalaghanymdy alyp beredi. Áshekey, ne kiyim bolsyn. Únatqan zatymdy 2-3 ay búryn aghaygha aityp qoyamyn. «Alyp bermeymin» dep aitpaydy. «Kishkene kýte túr» deytini bar. Keyin ózi ertip aparyp, kerek zatymdy alyp beredi. Jiyi-jii gýl syilap túrady.

— Bir basylymnan Túnghyshbay aghanyng aldynghy júbayynan tughan balalary sizdi analarynday kóretinin oqyghanmyn. Búl sizding peyilinizding kendiginen be, әlde jarynyzdyng kóniline qaraghandyqtan ba?

— Ekeui de bar. Bastapqyda aramyzda týsinispeushilikter boldy. Ol – qalypty qúbylys. Uaqyt óte kele til tabysyp kettik. Býginde jaqsy aralasyp túramyz.

Súhbattasqan Mәdina SERIKQYZY

Derek kózi: «Júldyzdar otbasy jurnaly»

Týpnúsqadaghy taqyryp: Bir sóileskennen-aq aghay jaqyndarymnyng tilin tapty