Orta dәrejeli Omby auylsharuashylyq uchiliyshesining ústazdary men shәkirtteri. Omby, 1914-1918 jj. Surette B.Aybasúly, M.Samatúly, Q.Kemengerúly anyqtaldy. B.Aybasúlynyng balasy Erkin Aybasovtyng jeke arhiyvinen alyndy. 

«3 noyabrde Omby qalasynda birge oqyp jýrgen joldasymyz Orta dәrejeli selisko-hozyaystvennaya shkola shәkirti Sayman Bijanúly ózin-ózi atyp óltirdi. Qaltasynda qaldyrghan qaghazda: “Mening jazyghym joq, ólip baramyn Mitsting qaralaghanynan, birinshi juliksin, Elizarovtyng kesirinen hәm inspektor Preobrajenskiy dәlelsiz is qylghandyghynan”, - depti. Búl qaghaz sudiya sledovateliding qolynda, is tirkeydi. Joldasymyzdyng atyluy turaly qazir qysqasha aitarymyz mynau: birge oqyp jýrgen joldasy Mits degen orys balasynyng 100 som aqshasy joghalyp, Saymannan kóredi. Múny inspektor Preobrajenskiy estip, dereu esikterdi jauyp jiberip Saymandy tintedi, esh nәrse taba almaydy. Sóitse de diyrektorgha aityp, pansionnan shyghartady. Juyrda taghy qysyp, senen basqa eshkim alghan joq dep, janyna tiyetin sózder aityp, pansionnan quyp jiberedi. Sayman beyshara namysqa shyday almay, bireuding myltyghyn alyp, atyp ólgeni osy.

Alashtyng qay azamatyn jerge qighandaymyz, sonda da neshe jyl beynet kórip oqyp, kózdegen maqsatyna jetuge bir-aq jyl qaldy degende, joldasymyzdyng uaqytsyz aramyzdan joq boluy jýregimizge jara saldy. Biraq amal joq, taghdyrgha kim qarsy túrady! Meyirimdi Qúday, joldasymyzdyng topyraghyn jenil qyl! Qalghan jaqyndaryna ómir ber!

Marqúmnyng joldastary: M.Samatov, A.Shormanov, J.Babataev, S.Qazbekov, R.Tolyspaev, S.Sәduaqasov, Q.Kemengerov».

 («Qazaq» gazeti, 1916 jyl, № 205)

Omby oblysynyng tarihy arhiyvinde Orta dәrejeli Omby auylsharuashylyq uchiliyshesining qújattary, onda oqyghan shәkirtter jayynda derekter úqypty saqtalghan. 1916 oqu jylynda uchiliyshening bes synybynda 355 shәkirt oqyghan. Bizding esebimiz boyynsha, olardyng 10 qazaq balasy bolghan. 

Sonymen, 1916 jyly, qarashanyng 3 kýni, yaghny býgingi kýnnen tura 100 jyl búryn Ombyda oqyghan qazaq shәkirtteri ýshin qayghyly oqigha oryn aldy. Uchiliyshening besinshi synybynda oqityn Sýleyimbek esimdi jigit ózin-ózi atyp óltirdi. Osy oqigha jayynda marqúmnyng joldastary «Qazaq» gazetinde múnaqyp jariyalady. Gazette Sýleyimbekting aty Sayman dep beriluining sebebin biz bylay týsinemiz. Sol uaqytta qazaq jastary Sәduaqasty – Sәken, Birmúhambetti – Birkey, Dinmúhametti ­– Dinshe, Qoshmúhametti – Qoshke demekshi, Sýleyimbekti – Sayman dep ataghan bolsa kerek. Arhiv derekterinde Sayman degen adam joq. Onda tek Bijanúly Sýleyimbek degen shәkirtting aty kórsetiledi.

Sýleymbek Bijanúly uchiliyshening auylsharuashylyq bólimine 1912 jyly 1 qyrkýiekte týsedi. Qabyldau emtihandaryna jiberilgen 97 adamnyng ishindegi jalghyz qazaq Bijanúly tizimde besinshi kórsetilgen (Omby oblysynyng tarihy arhiyvi, 65-qor, 1-tizim, 27-i. 8 b.). Sýleyimbek qabyldau emtihandarynda orys tilinen – 3, esepten – 3, Qúday zanynan – 4, geografiyadan – 4 alyp, orta baghasy 14 bolyp, oqugha qabyldanady. Osy jyly uchiliyshening mәdeniy-tehnikalyq bólimine qazaq týspeydi. Yaghni, atalmysh oqu ornyna birinshi qabyldanghan jәne bir jyl jalghyz oqyghan, keyin kelgen qazaqtargha jol salyp, agha bolghan azamat – osy Bijanúly Sayman edi. Kórsetilgen qújattyng 30, 39 betterindegi mәlimetten Bijanúly 1892 jyly Semey oblysy Qarqaraly uezinde tughany, uchiliyshege deyin ýsh klastyq Veterinarlyq-felidsherlik mektebinde oqyghany, Semey oblysynyng stiypendiyanty ekeni jayynda habar bar. Sarghayghan qaghazdarda «proishojdenie – kirgiyz, veroispovedanie – magometanes», - degen jazu  birneshe ret jazylghan.

Sýleyimbek Bijanúly opat bolghany jayynda qazanama jaryq kórgen «Qazaq» gazetining sol sanynda Mirjaqyp Dulatúlynyng «Namys qúrbanyna (marqúm Sýleyimbek Bijanúlyna baghyshtadym)» degen atpen óleni jariyalanady:

Sen joghynda bú jalghanda,

«Jalghan olqy» deydi kim?

Sen kelgende aramyzgha,

Qansha orasan toldy kim?

Qaytyp eding qalybyna,

Bar ma nәrse ózgergen?

Sen bir synshy kóreyin dep,

Súm jalghangha kez kelgen.

Bar joldasyng boyyndaghy,

Ar-imanyn, namysyn,

He qylayyn dep eding sen,

Bú jalghannyng tabysyn!

Namysyna tiyip edi,

Qyldyng qúrban mal-jandy,

Ata-anandy, agha-ining men

Eli-júrtyng jalghandy.

Men de jana bildim endi:

Bir jigitting symbatyn.

Bildiruge kelgenindi

Ar namystyng qymbatyn.

Keyin Mirjaqyptyng óleni jayynda Jýsipbek Aymauytúly men Múhtar Áuezúly «Abaydan songhy aqyndar» atty ghylymiy-tanymdyq maqalada qúndy derek keltiredi: «Búl aitylghan ólenshilerding ishinde ózining aqyndyq beti kýshti, týr tapqysh, asa eliktegish emesi – Mirjaqyp. Kenetten kelgen oqighany tez sezip, tez sinirip, tez jauap tapqysh, jýirik qiyaldy óleng Mirjaqyptan shyghady. Mysaly: «Sýleyimbek Bijanovtyn, Qazy Núrmahammedovtyng ólimderine shygharylghan «Jút», «Qayda edin?» degen ólenderi siyaqty» (Aymauytov J. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 5-t. Almaty: Ghylym, 1999. 129 b.).

Uchiliyshening songhy synybynda oqyp jatqan Sýleyimbek ózin-ózi nege atyp óltirdi eken? Taghdyryn qyrshyn qighan qazaq balasy qatal sheshimge qalay bardy? Shynynda namys ýshin be? Ózin qúrban etetin ol ne qylghan namys? Álde ómirlik maqsaty – oqudan shygharyp tastaghan son, tirshilikting mazmúny qalmady ma eken oghan? Qalay bolghanda da, alystaghy Qarqaralydan Ombygha oqu izdep kelip, sol qalada mәngilik oryn tapqan alash azamatynyng qaza bolghany onyng jan joldastaryn qatty kýizeltkeni anyq.

Sanauly ghana oqyghan azamaty bolghan sol zamanda Sýleyimbek syndy sauatty jigitting qazasy bar alashqa jariya etildi. El bolsaq, ózge últpen teng bolsaq dep ansaghan alash júrtyn búl qayghyly qaza da oigha batyrdy. Sýleymbek qazasy – jeke adam taghdyrynyng qiylghany ghana emes, ol – otarlanghan qazaq halqynyng ayanyshty hali, dәrmensiz kýii bolatyn. Sonymen qatar múnday mysaldar alash dәuirinde qazaq últyn úiystyra týsip, keleshegi ýshin jankeshti kýreske júmyldyrghandyghy da ayan edi.

Qayyrbek KEMENGER, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz