«MÁNGILIK EL» IYDEYaSYNYNG QAZAQSTANDYQ QOGhAMDAGhY ORNY
«Úly Dala eli», «Qazaq eli», «Mәngilik el» degen kiyeli úghymdar talayly tarihynda basynan qily qiyndyqty ótkergen qazaq halqynyng búryny men býgininen habar berip túrghanday.
Elbasymyz tәuelsizdigimizdi alghannan bastap «Tútas týrki eli» iydeyasynan «birtútas Týrkistan» iydeyasyna deyingi babalarymyzdyng izgi armandaryn iske asyru niyetimen «Týrki birligi» iydeyasyn aityp keledi.
Kóne týrkiler ansaghan Mәngilik El – býgingi qazaq memleketi. Ejelgi Úly dalanyng múrageri, últyn sýietin perzent,qúndy dәstýrlerding mirasqory retinde qazaq eli basshysynyng «Mәngilik El» iydeyasyn janghyrtuy – zandylyq әri perzenttik paryz.
Últ jasampaz bolu ýshin últty úiytatyn úly iydeya qajettiligin bolmysymen sezinetin, maqsatsyz elding tarih kóshine ilesui neghaybyl ekenin terennen payymdaytyn Elbasy N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqyna kezekti Joldauynda «Mәngilik el – ata-babamyzdyng san myng jyldan bergi asyl armany ekenin barlyghymyz bilemiz. Ol arman әlem elderimen terezesi teng qatynas qúratyn, әlem kartasynan oiyp túryp oryn alatyn tәuelsiz memleket atanu edi. Ol arman túrmysy baquatty, týtini týzu shyqqan, úrpaghy ertenine senimmen qaraytyn baqytty el bolu edi. ...Endigi úrpaq – mәngilik qazaqtyng perzenti. Endeshe, qazaq elining últtyq iydeyasy – Mәngilik el», – dep eldi eleng etkizgen«Mәngilik El» iydeyasyn jariyalady.
Tariyhqa taghzym jasap, babalardyng úly isterin úlyqtau – memlekettilik úghymyn últtyq iydeologiyanyng altyn qazyghyna ainaldyru. «Memlekettilik» úghymy memlekettik qúrylym ghana emes, memlekettilik – әr memleketting damuy men qyzmetin úiymdastyrugha qajetti iydeyalar men kózqarastardyng tútas jýiesi. Demek, «Mәngilik El» iydeyasy – últtyq-memlekettik iydeyanyng irgetasy, elding bolashaghyna qyzmet etetin jasampaz ozyq oi.Bir kezderi dýrkiregen Kóktýrikter imperiyasy tu etip, Tonykók negizin qalaghan, Mәngi el qúndylyghy býgin, mine, osylaysha Qazaqstan memleketining týp qazyghy – últtyq iydeyasyna ainaldy.
2015 jylghy 11 qyrkýiekte Astanadaghy saltanatty jiynnan bastalghan Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereyli merekesi ejelgi memlekettigimizdi dýiim elge pash etti. Səni men məni ýilesken torqaly toy eldigimiz ben bereke-birligimizdin, jarqyn bolashaghymyz ben məngilik múratymyzdyng býkilhalyqtyq alamanyna ainalyp, barsha qazaqstandyqtardy, jalpy respublika júrtshylyghyn bir serpiltkeni ayan. Elbasynyng osy jiynda: «Qazaq handyghy búdan bes jarym ghasyr búryn ghana shanyraq kóterse de, Euraziyanyng úly dalasynda ornaghan arghy dəuirdegi saq, ghún, ýisin memleketterinin, bergi zamandaghy Úly týrik qaghandyghy, Deshti Qypshaq pen Altyn Orda memleketterining zandy múrageri boldy», – dep aitqan tújyrymy ondaghan jyldar boyy qiyanatqa úshyrap, kómeskilenip kelgen tarihy aqiqatqa shamshyraqtay jaryq shashyp, tarihshy-ghalymdardyng tiyanaqtaytyn túghyrnamasyna ainaldy.
Halqymyzdyng bereke-birligin pash etip, mereyin tasytqan Qazaq handyghynyng 550 jyldyq merekesi qazan aiynda qasiyetti Taraz tórinde ýlken tabyspen, sharyqtaghan kónil-kýimen týiindeldi. Alghash ret «qazaq» atauymen ejelgi ordamyzdyng shanyraghy kóterilgen kóne Taraz jerinde memleket basshysynyng qatysuymen «Qazaq handyghy» monumenti boy kóterdi. Qazaq handyghynyng negizin qalaghan aibyndy handar Kerey men Jənibek qos qaptaldaghy taqta otyryp, ózderine ystyq iltipat kórsetip jatqan úrpaqtaryn eldikting merekesimen qúttyqtap túrghanday әser qaldyrady.Án әueletip, shashular shashqan halyq kónili – jaymashuaq. Taraz tarih besiginde terbelgendey tebirenip, 17 elden kelgen qonaqtardy tarihy toy qyzyghy tamsandyrghany anyq.
Eleng etkizgen erekshe qúbylys– Qytaydyng Siani qalasynan shyghyp, bir jyldan asa jol jýrgen qazaq-qytay dostyghynyng jarshysynday keruenning dəl toy bolyp jatqan kýni Taraz qalasyna kelui. Ótken zamannyng elesindey bolyp, jýk artqan 136 týie, 8 at-arba men 100-den astam qarauyly bar keruenning búrynghy babalarymyzdyng jýrgen jolyn janghyrtyp, sapar sonyn Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylap jatqan kóne qalada týiindeui – torqaly toygha shashylghan shashu men tartylghan tartudyng tóresi.
Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy – tariyhqa taghzym ghana emes, qazaqtyng jana sapagha kóteriluining manyzdy mejesi, últ úrpaqtaryna oy salyp, otanshyldyghyn terendetudin, azamattardyng jýregine memleketshildik sezimin úyalatudyng jana bir mýmkindigi boldy.
Kópting biri bolyp tasada qalmay, damyghan, yqpaldy memleket qúrugha úmtylu – eldigimizge syn, últymyzdy әlemge tanytudyng mýmkindigi, qazirgi úrpaqtyng asyl múraty. Óitkeni, әlemdik qaterlerge tótep bere alatyn quatty memleket qana ómirsheng el bolatyny qazir eshkimge qúpiya emes.
Ghajap izdenis ghalamat janalyq jasaytynyn dәleldegen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaev «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» Joldauynda qazaqstandyq joldyng keleshekte qalay kemeldenetinin, eng bastysy qanday el qúrumen tiyanaqtalatynyn týsindirip, jana dәuir kelbetin sózben somdap jetkizdi.
Álemning eng bedeldi jiyny – Birikken Últtar Úiymynyng mereyli 70 jyldyq sessiyasynda Elbasymyzdyng ana tilinde ýn qatuy eldi bir serpiltkeni ayan.«Mәngilik eldin»últtyq tili asqaqtasa,últtyng abyroyy asqaqtaytynyn Últ kóshbasshysy osylay dәleldedi. Til – memlekettilikting kepili bolsa, eli mәngi, últy myqty bolatyny anyq.
Ruhy berik, armany asqaq elding azamattary ózine senedi, ózgeni syilaydy,basqamen sanasady, jaqsysyn ýirenedi.Sonday azamattar naghyz patriot bolady, óz elin, jerin, Otanyn sýiedi, halqynyng tilin, dәstýrin, mәdeniyetin, tarihyn biledi, qadirleydi.Sony baghalap, ýlgi alatyndar kóbeyse...
«Mәngilik el» – Tәuelsizdik alghannan keyin qalyptasqan, mynjyldyq mәni bar jalpyúlttyq, filosofiyalyq iydeya. Kóregen handarymyz ben dana biylerimiz, Alash arystary elin qayyrymdy qoghamgha, qazaq jerin jayly mekenge, Jerúiyqqa ainaldyrudy arman etip, sol ýshin janyn da ayamaghany tarihtan belgili.
Kópúltty әri kópdindi Qazaqstannyng alghan asulary men jetken jetistikterining bastauy – beybitsýigish halqymyzdyng aq-adal peyili men qonaqjaylylyghy, tózimdiligi men enbekqorlyghy, elimizdi mekendeytin týrli últ ókilderining qazaqtyng dәstýrli qúndylyqtaryn qadirlegen dos peyildiligi. Sonday-aq, jýz otyzgha juyq últtar men on segiz konfessiyalyq top ókilderining bereke-birligi jarasyp, yntymaqtasa ómir sýrui – elimizding beybitshilik pen kelisimdi saqtau jolyndaghy útymdy sayasaty men auqymdy enbekterining jemisi.
Elbasymyz «Jer betinde myndaghan últtar men úlystar bar. Biz – derbes memleket qúru baqytyna ie bolghan 193 últtyng birimiz. Basqa baqyttyng qonuy – bir bólek, sol baqytty baghalay bilu – bir bólek.
...Tәuelsizdik – tarihtyng syiy nemese býgingi buynnyng menshigi emes. Ol – ótken babalardyng aldyndaghy qasiyetti borysh jәne keleshek úrpaqtyng aldyndaghy zor jauapkershilik. Biz Tәuelsizdigimizge tәu etip, tәube dep, Tәuekelmen bolashaqqa bet týzep kelemiz. Biz býgin Úly tarihymyzdyng taghy bir shebinen senimdi ótip kelemiz», – degen edi.
Ata-babamyzdyng san ghasyrlar boyy armany, býgingi úrpaqtyng aqiqaty bolghan qasiyetti tәuelsizdigimizdi, eldigimizdi saqtap, damyghan elderding qataryna qosylu – Mәngilik el boludyng nysany. Keleshek úrpaqtyng jarqyn bolashaghy ýshin әrqaysysymyz ortaq qúndylyqqa ýlesimizdi qosuymyz shart.
Babalar armany bolghan tәuelsizdikke qol jetkizgen son, ony saqtap qalu ýshin el ishindegi alauyzdyqqa jol bermeytin birtútas iydeya, algha jeteleytin baghyt-baghdar, maqsat-múrat bolu kerek. Aldyna asqaq maqsattar qoyatyn, tili men dinine berik, jastary alghyr, ruhy biyik, jaqsylyqqa jany qúshtar, ertenine senimmen qaraytyn halyq qana tarihta «Mәngilik el» bolyp qalatyny anyq.
«Mәngilik el» iydeyasy – halyqtyng mýddesine, qoghamdaghy tynyshtyq pen yntymaqtastyqqa qyzmet etetin, baghyty men baghdary anyq jol, beybitshilik pen kelisimdi, últaralyq tatulyq pen tózimdilikti saqtap, syndarly sәtterden sýrindirmeytin úly múrat.
Búrynghy-songhy bilimdarlardyng payymdauynsha, eldi ilgeri sýireytin iydeya memlekettik sipat alyp, qogham mýshelerining kónilinen shyghuy ýshin negizgi eki talap oryndaluy tiyis eken.
Onyng birinshisi – sol memlekette ómir sýrip otyrghan halyqtyng bolmysymen, maqsat-mýddesimen tolyq sәikes kelui;
Ekinshisi – memleket tarihymen sabaqtasyp, úzaq merzimder boyy sol qoghamda qalypty, jetekshi iydeologiyalyq mәni boluy.
Úly qaghanat qúrghan týrkiler osy eki qaghidany da ústanghan eken.
Qazaq halqy Týrki qaghandary men Qazaq handarynyn, Abay men Alash qayratkerlerining izgi armany bolghan últtyq iydeologiyany qalaghandyqtan, «Mәngilik El» iydeyasyn tu etip kóteru qajettiligin sezindi.
Qazaq elining býgingi basty maqsaty –birligi jarasqan, ekonomikasy myghym,әleueti joghary, bәsekelestikke qabiletti, aldynghy qatarly otyzdyqqa enu. Qazaqtyng birtuar perzenti Núrsúltan Ábishúly tәuelsizdik alghan kýnnen bastap qúndylyqtarymyzdy qadirlep, asylymyzdy ardaqtaugha ýndep keledi. Býkil әlem qyzygha qaraytyn eldegi tynyshtyq pen túraqtylyq, ekonomikalyq damu, últaralyq tatulyq – halqymyzdyng salqynqandy sabyrlylyghy men Elbasymyzdyng syndarly sayasatkerligining jemisi.
Memleketting tiregi – halyqtar dostyghy, el birligi, qogham tútastyghy. Osy ýsh túghyr bekem bolsa, Mәngilik elding shanyraghy biyik, keleshegi kemel.
«Mәngilik el» – kemel keleshekting jobasy, sondyqtan onyng úrpaqtar sabaqtastyghyna úlasatyny mәlim. Úly Dala elining ghalamat tarihy men qaytalanbas qúndylyqtaryn úrpaqqa úlaghattap, ýlgi bolatynday iygi ister atqaru – býginge mindet, keleshekke – amanat.
«Mәngilik El» iydeyasyn iske asyrudy bastau baqyty býgingi úrpaqqa búiyrsa, babalardyng aldyndaghy qaryzymyz ben balalardyng aldyndaghy paryzymyzdyng oryndalghany. Qazaqstan әlemdegi alyp elderding qatarynan óz ornyn alsa, әlemge tanylghan elding órenderi el men jerding iyesi bolatynday namysty bolyp jetilse, últtyq dәstýrli qúndylyqtarymyz joghalmay, úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyrsa, «Mәngilik el» bolashaghy bayandy, keleshegi núrly bolary aiqyn.
Qazaq handyghyn qúrghan babalar taghylymy, Úly Jeniske jetkizgen atalar erligi, eldi biriktirushi kýsh – «Mәngilik el» iydeyasy jana Qazaqstandy tyng serpiliske bastap, arman aqiqatqa ainalsa, keleshek úrpaqty izgi niyetterge jetelep, otanshyldyq ruhyn kýsheyte týsetini anyq.
Otanshyldyq – eldikti, memlekettilikti sanaly týrde sezinu, óz elining bostandyghy men Tәuelsizdigin qorghau, Otanynyng tarihyn qúrmettep, ózining adal enbegin tughan elining gýldenuine arnau. Jastardyng sanasynda shynayy patriottyq sezim men Otanyna degen adaldyqty qalyptastyru – qazir búrynghydan da ótkir, ózekti mәsele. Parasatty qogham qúru ýshin jastardyng boyyndaghy últjandylyghyn sharyqtatu – әr birimizding qasiyetti paryzymyz.
«Patriotizm – Otangha, memleketke degen sýiispenshilik, jeke adamnyng aman-saulyghy, ózining memleketke tәueldi ekenin moyyndau, yaghny patriotizm degenimiz memleket degen úghymdy, onyng jeke adammen barlyq jaghynan ótkeni men býgingi kýni jәne bolashaghymen qarym-qatynasyn bildiredi», – deydi qazaqtyng birtuar perzenti B. Momyshúly.
«Qazaqstandyq patriotizmnin» ereksheligi – tek qazaqtardyng ghana emes, ken-baytaq elimizdi mekendeytin barlyq últ pen úlys ókilderining tilegining ortaq boluy, ózi mekendep otyrghan elding taghdyryna alandap, janashyrlyq jasauy. Otanshyldyq – jerge degen inkәrlik, halqynyng jetistigi men elinning iygiligine quana bilu, ol – ýzdiksiz tәrbiyening nәtiyjesinde sanada birtindep qalyptasatyn úly sezim. Qazaqstandyq patriotizm ón boyyna ruh pen namysty jinaqtasa, keleshegimiz kemel, úrpaghymyz alghyr bolary haq.
Caliha Duanaeva, Qazaqstan Respublikasy Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi Din isteri komiytetining Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng ghylymy hatshysy
Abai.kz