«Kadr bәrin sheshedi». Búl kenestik dәuirden qalghan sóz bolsa da, manyzyn joyghan emes.  Búl frazanyng avtory sayasatker Stalin eken.  1935 jyly Kenester Odaghynyng kezekti mәjilisinde jasaghan bayandamasynda aitylypty.  Ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanynda  damugha bet alghan kenester odaghyndaghy elderge ilkimdi serpilis, qarymdy qarqyn qajet boldy.   «Tehnika bәrin sheshedi» degen úrandy Stalin «Kadr bәrin sheshedi» dep  óndep, mamandardyng kәsiby biliktiligining qoghamdy damytudaghy manyzyna nazar audartqan eken.  

«Tehnika bәrin sheshkenimen» sony mengeretin әri onyng ozyq ýlgilerin oilap tabatyn da  bilikti mamandar ekeni belgili. Sondyqtan bolar sayasatker «Kadr bәrin sheshedi» degen tújyrymgha kelgen.  Shynymen de kez-kelgen mekemeni nemese kәsiporyndy, tipti újymdy  artqa tartatyn da, tasyn órge domalatatyn da – kadr, yaghny isker-maman. Qazaq «Shege qaqsa da  –  maman qaqsyn» dep tegin aitpaydy. Qarapayym mysal,  basymyz auyryp, baltyrynyz syzday qalsa, dәrigerge bararda myng oilanyp jýz tolghanamyz. «Diagnozymdy dúrys qoya ma, emdey ala ma, bergen dәrilerin satyp alghanmen, nәtiyje bola ma?» degen kýmәndi oilar mazalaydy... Tipti tiginshi, shashtaraz, etikshi qyzmetine jýginetin kezde de uayymdaymyz..  Nege? Sebebi qyzmet kórsetu sapasy kónilimizden shygha bermeydi. Qyzmet kórsetetin kimder? Áriyne mamandar... Yaghny әr salanyng kadry bar. «Kadr bәrin sheshedi»...

2016 jylghy sәuirdegi statistika komiytetining baspasóz qyzmeti taratqan  mәlimetter boyynsha  júmyssyzdar sany 439,3 myng adam bolghan. Júmyssyzdyq dengeyi ekonomikalyq belsendi halyq sanynyng 4,9%-yn qúrady.  

Áriyne  el arasynda júmyssyzdar sanynyng ósuine  ekonomikalyq, әleumettik faktorlar әser etetini belgili. Alayda júmyssyz jýrgender  «naghyz maman emes» degen oidan  aulaqpyz. Tipti naghyz óz isining maytalmany júmyssyz jýrui mýmkin.  Qoghamdaghy júmysqa qabyldau kezindegi irikteu nemese bayqau nәtiyjesi boyynsha júmysqa qabyldau mәselesi tek formalizmnen aspay túr. Búl mәseleni retteytin Enbek kodeksining «Enbek qatynastarynyng tuyndau negizderi» 21-babynyn  birinshi tarmaghynda: «Enbek qatynastary júmysker men júmys berushining arasynda osy Kodekske sәikes jasalatyn enbek shartynyng negizinde tuyndaydy» dep Enbek  shartyn negizge alatynymyz aitylsa, enbek shartyn
 jasasu aldynda:

1) lauazymgha saylanu (saylau);

2) tiyisti lauazymgha ornalasugha arnalghan konkurs boyynsha saylanu;
3) lauazymgha taghayyndau nemese lauazymgha bekitu mәseleleri qarastyrylghan.

Atalghan tarmaqtar boyynsha enbek kelisimshartyn jasamas búrynghy júmys berushi qúzyryndaghy mәseleler. Kez-kelgen mekeme basshysy óz isining algha jýrgenin qalaydy. Sondyqtan  atalghan ýsh tarmaqtyng ishinen «tiyisti lauazymgha ornalasugha arnalghan konkurs boyynsha saylanu» degeni tiyimdi әri útymdy bolghanymen, sol bayqaudy úiymdastyru barysyna da jiti mәn bergen jón.    Júmyssyz jýrgen azamattardyng barlyghyna derlik joghary bilimdi. Jyl sayyn memlekettik qyzmetterge bayqau jariyalanady. Atalghan bayqaulardan ótip, júmysqa ornalasqan qyzmetkerdi kezdestirgen, tipti estigen de emespin. Zang bar. Onyng oryndalu jaghyn ózderiniz baghamday berinizder. Qosh,  qyzmetker «lauazymgha taghayyndaldy nemese lauazymgha bekitildi» delik,  QR Enbek kodeksining «Júmysqa qabyldau kezindegi synaq nәtiyjesi» degen tarauynyng  37 babynyng birinshi tarmaghynda: «Júmyskerding synaq merzimi kezenindegi júmysy teris nәtiyje bergen kezde, júmys berushi ony jazbasha nysanda habardar ete otyryp, enbek shartyn búzu ýshin negiz bolghan sebepterdi kórsetip, onymen enbek shartyn búzugha qúqyly» delingen. Bizde júmysqa jana kelgen qyzmetker synaq merzimi ishinde «júmysy teris nәtiyje» bergen jaghday kezdesken emes. Mekeme basshysy ózi qyzmetke taghayyndaghan qyzmetkerin «júmysy teris nәtiyje» bergeni ýshin kelisimshartyn búzbaydy.  Onday faktini kezdestirgen emespiz. Biraq qoghamda qyzmet kórsetu sapasyna, mamandar júmysyna degen senimsizdik, kónil tolmaushylyq ýdep barady. 

Osy 37 baptyn: «Eger synaq merzimi ayaqtalsa jәne taraptardyng eshqaysysy enbek shartynyng búzyluy turaly habardar etpese, onda júmysker synaq merziminen ótken bolyp esepteledi»   ekinshi tarmaghy mýltiksiz oryndalady. Bizdiki qyzmetkerlerding «synaq merziminen»ótpey qalsyn degen mysyq tileu emes, kim  qyzmet istese de, qay jerde qyzmet atqarsyn óz isining naghyz maytalman mamany otyrsa degen izgi niyet.    «Sheshetin kadr» bolmasa, bizding qoghamymyz damy ma? Damymasaq EL bolamyz ba?

Enbek kodeksinde tuyndaghan birqatar saualdargha jauapty «100 naqty qadamnyn» «KÁSIBY MEMLEKETTIK APPARAT QÚRU»  degen tarauynan taptym.  1-qadam memlekettik qyzmetke qabyldau resimderin janghyrtudan bastalypty.  Memlekettik qyzmetke qabyldau «ISKERLIK QASIYETTER negizinde jýzege asyryluy tiyis» dep ekinshi qadamda shegelengen.   Biz qarastyryp otyrghan  bayqau, irikteu arqyly júmysqa qabyldau mәselesin «iskerlik qasiyettine qarayirikteu» ekinshi qadamda aiqyndalghan.  Ýshinshi qadamda: «Memlekettik qyzmet jәne jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining rólin arttyru ARTTYRU esebinen memlekettik qyzmetke alghash ret qabyldanushylardy IRIKTEU RESIMIN ORTALYQTANDYRU. Ýsh satyly irikteu jýiesin engizu» dep mәseleni sheshu joldary aitylady. «qaytsek kәsiby mamandar óz ornynda otyrady?»  degen saualymyzgha jauap. Tórtinshi qadamda «3+3 FORMULASY BOYYNShA memlekettik qyzmetke birinshi ret qabyldanushylar ýshin MINDETTI TÝRDE SYNAQ MERZIMI(tiyisinshe ýsh aidan keyin jәne alty aidan keyin sәikestilikti mejelik baqylau)» dep kórsetilgen.  Alayda osy  qadamda aitylghan  synaq merzimin úzartu nemese  qysqartumen mәsele sheshilmeydi. Synaq merziminde   qyzmetkerge atqaratyn júmystary men mindettemeler aiqyndalyp berilip,  onyng nәtiyjesine qaray synaqtan ótken-ótpegeni  komissiya sheshimimen naqtylanghany dúrys.

Qyzmetker shtatqa tirkelip,  júmysqa kelip-ketip jýrip jalaqy ala berui mýmkin. Kenes ýkimeti túsynda «Ókimet óltirmeydi» degen masyl psihologiya bar bolatyn. Osy mәseleni sheshu joly besinshi qadamda «Memlekettik qyzmetkerlerding jalaqysyn qyzmetining nәtiyjesine baylanysty ÓSIRU» dep kórsetilgen.  Qyzmetkerdi yntalandyru ghana emes әdil, taza enbeginin  ótemin tóleu qarastyrylghan.  Jalaqyny enbek nәtiyjesine qaray tóleu qay salagha bolsa da tiyimdi әri әdil. Alayda әr sala ózine ynghayly indikatorlar men júmys nәtiyjesining sapasyn anyqtaytyn parametrlerdi  zannamalyq túrghydan rәsimdep,  bekitip qoysa,  is ong nәtiyje bereri anyq.

Qay salada bolsa da  óz isining «jiligin shaghyp, mayyn ishken» naghyz  mamandar  bolghany abzal...

Mәriya Maylyqútova, jurnalist

Abai.kz