QÚL-KERIM ELEMES. JANALYGhYMEN KELGEN JAZUShY
(Jazushy Serik Núghymannyng «Joq izdegen jan» kitaby jәili bir sóz)
1. Mazmún
Asa Qamqor, erekshe Meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn.
Núghman Serik qúbylys arqyly mәnge ýnilgen nemese adamnyng isi arqyly ruhynda bolyp jatatyn qúbylghy ózgeristi kóruge, kórsetuge joryq jasaghan psiholog jazushy. Eki qabat jazushy. Onyng birinshi nemese ýstingi – kópke birden kórinetin qabaty kәdimgi júrtqa tanys әngime izindegi oqigha jelisimen jýrip otyratyn júrtqa tanys tartysty ómir ýzindisi. Búl endi barlyq derlik qalamger ataulygha tәn, ortaq jazushylyq ýlgi. Al, ekinshi nemese astynghy – kópke kórinbeytin qabaty – arghy, tereng jan qaranghysynda kómuli jatqan, sol әngime ditining maqsatyn negiz etken jazushy meninen tughan oy sәulesining jahút jambysy nemese oqyrmangha «búdan alar kereging osy» dep ústatar oy enshisi. Nemeuirin. Jazushy jetpek maqsat. Aytar oi.
Jazushygha Allah taghala bergen qalamgerlik qasiyet – aitpaghyn әngimeni bastamastan bildirip tynatyn jazbasa da bolushylyq emes, kerisinshe men degen oqyrmannyng ózin tek birinshi qabatynyng nemese әngime oqighasynyng ózin bar bilimimen oqyp әreng tauysa alatyn oqighalyq almaghayyptyq, jenil siyaqty auyrlyq, tar siyaqty kendik, tayaz siyaqty terendik. Shyn týsinip bir oqyghan jandy salghan jerinen asyqpaugha, oqyghan jerinen oilanugha, oilaghan jerinen ishtey mendik shytyrman qayshylyqqa týsuge eriksiz mәjbýrleu. Sóitu arqyly «nege?» degen saual qoydyryp, múqit maltaghyshtardyng sýnguir kiyimin kiygeni siyaqty oghan «kóz ashu» kiyimin kiyindirip ony әngime shýnetinde nemese astynghy qabattaghy ruh qaranghylyghynda kómuli jatqan managhy aitqan oy enshisin izdeuge mindetteydi. Búl jazushydaghy qasaqana myjymalyq emes, tekti oqyrmandy tayazdan terenge tartu. Alasadan biyikke shygharu. Tardan kenge qúlash jaydyru. Ózine Haqqy bergen daryn kýshimen oqushyny tәrbiyeleu.
Serik ómirde az oqymaydy. Kóp oilanady. Kóp jazbaydy. Az eksheymeydi. Sondyqtan onyng dýniyeleri dәstýrli siltemege eti ýirenip alghan oqyrmanyn kóbinde enjar qaldyryp, ekiúdaylaydy. Bir qyrynan salystyra aitqanda Serik terendikten ashyqtyq izdeytin Ábish aghysy, Ábish Kekilbaev pen ashyqtyqtan terendik izeytin Túrsynjan aghasy, Túrsynjan Shapaydy jaqsy kóretini ózining olarmen nemese Ábish aghasynyng tura tereninen beri qaray jarqyraghan ashyghy men Túrsynjan aghasynyng ashyghy jetken tereninen ary qaray jarqyraghan oy qabattarynyng týiilisinen Ábekene shýnetindegi kómuli jaryghymen óz terennen beri qaray, al, Týkene birinshi qabatynan (әngime bayany) terenindegi jaryghynan ary qaray tartatyn oy oppasymen ýndesuinen bolsa kerek.
Demek, Serik te Ábeken, Ábishtegi terennen tayazgha qaray tartu men Týken, Túrsynjandaghy tayazdan terenge qaray tartudyng ekeui de bar. Ári ol eki jetistik Seriktegi Qúday berdi talantpen ýndese, jymdasa, bireulese mendesken. Mine búl qazaq әdebiyetinin, qalaberdi qazaq prozasynyng qazirgi Tәniri berdi jetken jetistigi desek bolady. Áriyne madaq biyikterding Biyigi, haqtardyng Haghy, úlylardyng úlysy Allah taghalagha layyq, tәn!
Serikting kóp shygharmasynda keyde bas, keyde janama keyipker retinde bir bala jýredi. Bala – órimding bastaluy. Bala – bú dýnie ómirining tútas ózekti arqauy. Bala – erteng – bolashaq – o dýnie – ondaghy mәngi – jastyq. Demek, bala – ýmit. Adam nesimen adam – ýmitimen, ýmitkerligimen adam. Endeshe sol ýmitining jalghamy sol – bala.
Demek, Serik kitabyn «Kýdikti ghúmyrmen» bastap «Joq izdegen janmen» ayaqtauynan bayqaghan adamgha bir ishki iyegerlik ruhany ýndestik (garmoniya) bayqalady. Ol ýndestik oqyrmanyn jetelegen kýii jazushynyng ruhany balapandaryn (әngimelerin) aralap ótip, Mәulen qarttyng týsinde kóretin ózi sónip bara jatsa da sónbagan jastyq ýmiti – Mysyqkerding búla oinaghymen tiri kýii oqyrmanyna ózin izdettiredi!
Qysqasy búl kitap qazaq ýmiti, qazaq prozasynyng qazirgi biyigi! Sәp salghan adamgha onda qazaqqa, qazaqy bolmystaghy adamgha tәn minez ben qúlyq lyqsuly. Ári birshama tolyq.
Endi key oqyrmannyng aityp ýlgirgen tilindegi auyrlyqqa, kópsózdilikke kelsek ol iyegerding әlsizdiginen emes, tilge bekem, jiti, tәpteshtey suretteuge myghymdyghynan edi. Ony qazirgi tilsizdengen әdebiyet kóterse de, tilsizdengen oqyrman qabylday da qoyy qiyn. Ony bir esepten ghasyrlyq otyraqshyldyqtan bir, kenestik tilsizdendiruden eki, tehnikalyq terminshildikten ýsh basqynshylyqqa úshyraghan, sóitip qabyghy men japyraghynan, keyde tipti key bútaghy men ashasynan aiyrylyp túldanghan aghashtyng (attyn) qalyn keship otyrghan myna kezende zandy bolmys dep qaraghan oryndy. Áytpese, rasyna kelgende búl kitaptaghy til óshkenimizding janyp, ólgenimizding tirilgeni edi. IYә, solay!
Demek, iyegerding búl kitaptaghy til qoldanuy, ondaghy qonglyq jogharyda biz aitqan oidaghy terendikti arttyrudaghy jәne taqyryp kótergen oy men maqsatty terenge ornyqtyrudaghy sheberlik tәsil ghana bolatyn.
Aua kórer kózge sonday jenil zat. Al, biraq, Jerdi syghymynda ústap, kýlli tarabynan qysyp nemese kóterip túrghan sol aua ekenin eskersek onyng Jerden san ese auyr salmaghyn sezingen bolar edik. Al, sózge kelsek, ol da aua siyaqty kóriniske týssiz, salmaqsiz, jenil zat. Al, biraq, ol da aua siyaqty adamnyng bolmysyn, ishki menin, oiyn, aqylyn, parasatyn, sezimin, tanymyn, týisigin, kýlli ruhany salmaghyn mendep, túlghalap, beynelep túratyn adamdaghy eng auyr ruhany zat. Ol sýiekten de, aqyldan da, sanadan da ótedi. Ruhqa jetedi. Ruhtan qayta mendenip kýlli ghalamgha jetedi. Kýlli ghalamnan da ótip kýlli ghalam IYesi Jaratushy Allah taghala aldyna deyin kóteriledi.
Demek, adam taghy bir qyrynan sózben adam. Adamgha Allah taghala aqiqaty mine sondyqtan da osy sózben kelgen.
Sóz, sózben jasalatyn, mәnerlenetin, ajarlanatyn, ruhtanatyn әdebiyet mine sondyqtan tilsiz bolugha, tilden kem bolugha esh qaqy joq.
Sóz mine sondyqtan ýiretiledi. Damytylady. Qabyldanady. Qabyldatady. Demek, búl kitap tildi bolsa onda onyng oqyrmany bolghan halyq quanuy, shýkir etui, baghalauy, ýirenui, ýlgilenui mindet.
Demek, «Joq izdegen jan» (búl kitaptyng әsilgi aty osylay bolatyn) kitaby – iyegerding azghan, tozghan, joghalghan últ salty men jәne de sonday azghan, tozghan, joghalyp, «ghalamdanudyn» óneshine belgili-belgisiz halde jútylyp bara jatqan qazaq ruhynyng izdeushisi. Ýmiti bolyp januy. Demek, onyng joghy bar joq. Ornynda bar joq. Onalatyn joq...
Qysqasy búl kitaptaghy jazushy dittegen negizgi iydeya әri mәngi kóne, әri mәngi jana – ýmit degen bir ghana qútty bilik!
Demek, iyә, solay!
2. Tәsil
Serik sózdi kóp ainaldyratyn jazushy. Qashan oqyrman izimen óz oy aghysyna týsip, ózimen ilese otyryp, ditindegi maqsatty bilip, birge basynan keshkenge deyin sóitedi. Sóitip kóp úzamay onyng ishki oilau týisigine birtindep engen oqushy ol jazghan taqyryp tausylghangha deyin onymen birge ol múnaysa múnayyp, ol qamyqsa qamyghyp, ol auyrlasa auyrlap, ol túrsa túryp, ol jýrse jýrip, ol otyrsa otyryp, әngime týgegende ondaghy ishki tartystan, aghynnan әreng ajyraydy. IYegerding ol әngimeni jazu barysyndaghy auyr da jenil halyn birge basynan keshedi. Ondaghy, әngimedegi Menmen mendenedi. Mysaly:
«... Mine, men ishke qaray enip kele jatyrmyn. Bir qyzyghy, búl joly qúlaqqa jetse jýikege tiyer jylanqy topsanyng jylan ysqyryq shiqyly estilgen joq. Aldydan keulep soghar syzdy samal da birjolata sap bolghanday, kóre sala túra úmtylyp, jýzimdi sipamady. Manayym typ-tynysh, jyp-jyly, yn-jynsyz kýiimde tabaldyryqtan attadym. Ishke qaray kirerin kirsem de, esikten engen jerde, nege ekenin kim bilsin, sebepsiz irkilip, bosaghanyng týbinde bógele berdim. Áldeneden jýregim qaymyghatyn sekildi. Belgisiz bir nәrseden janym jasqanatyn synayly. Eki arasyn anyq ajyrata almadym, jatyrqaghan qalyppen sostiya qarap biraz túryp qaldym. Jan-jaghyma múqiyat zer salamyn. Bajaylay baghyp, tór jaqqa qarashyq qadaymyn. Qarsy betim – kóz baylanar qara keuek. Qaraghan jaghym – týk kórinbes týpsiz ýngir.
Bólme ishin qon qaranghylyq túmshalapty. Aynala týgel anyq tanylmas qara kólenke qúrsaghyna jútylghan. Zymystan orta túmsara týnerip, túnshyghyp túr. Terezege tartylghan tekening terisindey tórt kez kezdeme jalghannyng jaryghyn qylyshpen qighanday kesip, dym tamyzbay arghy betinde qaldyrypty. Sodan tórt kerege tam ishi tútas dýniyeden bólinip, oqshaulanyp, soqyr túmangha kómilip qalypty. Syrttan týser sanlau joq quys ortada deming syghylyp, tynys tarylghanday. Túiyq qonalqygha týn ortasynda kelip týnep, sol boyy qamalyp qalghan qasat qaranghylyq qayta shyghar jol tappay, kóldey kólkip túra-túra qol batpas kókbauyrgha ailanyp, úiyp qalghan tәrizdi. Baryp kórmegen beymәlim jaqtyng jer betinen bayqalghan bir púshpaq belgisindey sezilip, barsa kelmes әlemning bastan keshpese de zәrendi alar sesin guletip, siresip túr. Endi qayta ydyrap, irimestey. Irgesin qymtap, inirdey irkildeydi. Sonyng kesirinen qadalghan kóz alys týkpirge erkin oza almay, shalymy qaytqanday shaldyghyp, iyek astynda ghana irkile beredi. Búlyqsyghan búlynghyr múnardy endep óte almay óndirshegi ýziledi.
Tystaghy dýbirli tirshilikting dýrmek aghynynan mýlde qaghys qalyp, bólinip qalghan bógesin keuekting ayaday ishi til-auzyn әldeqashan jútyp qoyypty. Marghaulyq basqan múnarly mang demi bitkendey tym-tyrys. Ýnsiz. Menireu. Myng jyl qúlaq qoysanda bir ýzik tyqyr estilmes tynysh ortadan jýreging zenip, basyng ainalghanday. Shekten asqan jym-jyrttyq kónilge ýrey jýgirtip, sanana san qily kýdik jamyratatyn shyghar, ilkide bastan keshpegen qay-qaydaghy jat sezimder jylysyp kelip, janyndy keuleydi.
Bótensigen, jatyrqaghan bir kónil kýy qúshaghynda men әli bosaghada túrmyn. Bar nazarym qarsy jaqta. Qat-qabat battasqan qara boyaudan tipti de qalyndap, ishke qaray qabysa týsken qaraqoshqyl qabyrghalar әldene qataldyq tanytyp, tiyip ketse qaryp alarday suyq bauyryn janastyra jaqyndatsa, sinisti bolghan kýngirt kólenkeden әuelgisinen de alasaryp, otyryp ketken auyr tóbe shekege tiyerdey shertiyip, qabaq ýstinde ghana salbyrap túr. Qaltarysqa qashyp, tasada qalghan búrysh-búryshtar qansha telmirseng de týbin kórsetpey, tym-tyrys bolyp búghyp qalypty.
Al, ol quystyng berjaq beti aqsighan apan auzynday qarauytyp, әldene qúbyjyqtyng keshikpey qarghyp shyghar sekemin sezdirip, demin ishine tartyp tynyp jatyr. Mysty basyp, saghyndy syndyrar samarqau salmaq pen sanandy saldandyrar salbókse syzdan tau qoparar talabyng qaytyp, tas ýgiter tauanyng shaghylghanday.
Az-kemnen keyin jana ortagha boyym ýirenip, kózim qanygha bastaghanmen, bәribir, ainalamdy anyq kórip, ashyq tany almadym. Qaranghynyng qonglyghy sonsha, kómeskilengen tór jaq týkpirge qarashyghym erkin jetpey, talyghyp túr. Sonda da qoymay, búryn-sondy bolmaghan yntamen úmsynyp, ónin bermey qoyghan beytanys qaltqynyng beygham ayasynan ózimdi emes, qapasqa qamalyp, túiyqtalyp túrghan aqyl-oyymdy jaryqqa sýirer әldebir sanylau men jinishke jylt izdeymin. Qol úshyn berer degen ýmit qoy bayaghy... Biraq, týk tanylmaydy. Áldenelerding óshkin nobayy zorgha úshyrasqanymen, jýzin túnyq kórsetip, tanystyq bildirmedi» («Qúi», 104-105- bet). Mine búl jazushygha Tәnir IYesi bergen ilahy iygilik.
Sodan ol endi әngimening atyn qonggha kirisedi. Mine osy tústa ol taghy da oigha shomady. Jazghan dýniyesin sana sýzgisinen qayta ótkizip, ondaghy negizgi aitpaq oiyn, oy týiinin, әlgi óz jazushylyq menining ekinshi (astynghy) qabatyna aparyp ornalastyryp qoyghan oqushygha berer oy enshisining bir úshynan tartqan kýii, әri onda da sәl kem qalyp ketken shalanghyrttardy tolyqtaghan ýstine tolyqtap, ony taghy bir qyrynan qúdyq betine týsken Kýn sәulesindey jarqyratqan halde, tu tómennen kótergen kýii әkelip tura shygharmanyng mandayyna onyng aty etip japsyryp qoyady. Ony jiti sәp salmaghan oqushy angharuy qiyn. Al, sәp salghan oqushy bolsa, onyng jazghan әr shygharmasyn oqyghanda әueli onyng atyna ýnile, toqtala, zerde kózimen qarap, ony jan-jaqtyly zerdelep, sosyn ony (shygharma atyn) ústaytyn negizgi tútqa retinde oigha berik týiip, nemese aldynda kirgeli, týskeli túrghan әngime-qúdyghyna sol tútqagha bir úshyn baylaghan ýmit arqanynan myqtap ústaghan halde birtindep kiredi (týsedi). Tómendeydi. (Sóitu kerek). Mine sol tómen qaray aldyn ala tastalghan ýmit-arqany jetken jerde ol ornalastyrghan iyegerlik (avtorlyq) oy túnbaq. Ári ondaghy oidyng eng syghymdalghan bir kórinisi managhy әngime-qúdyq betinde nemese jiyeginde qaghylghan taqyryp (at) qazyqta ekenin biledi.
Demek, Serikting ekinshi qabatyndaghy negizgi aitayyn, kórseteyin degen oy әueli onyng әngimelerining attarynda túraty.
3. Keyipker
Onyng keyipkerleri aiqyn emes emes, aiqyn. Biraq ony bylayghy oqyrman onaygha paryqtay almaydy. Sebebi oning eki qabat jazushy ekenin birinshi bólimde aittyq. Onyng sebebi sonda – eki qabattylyghynda. Nemese ol keyipkerining syrtqy poshymyn somdaugha kýshin saryp qylmaydy. Negizgi kýshti oqushygha eng kerek týiinge – adam degen tereng de san qatparly saf jaratylystyng ishki menining aiqynyna júmysaydy. Mine sondyqtan da ol somdaghan keyipker «adam» degen bir ghana úghymmen astasqan. Onyng birining basynda bolghan syrt kózge bolmashy, әmәliyatynda onyng ózi ýshin bary men joghynyng kepilindey bir ghana is basqalardyng da basynan dәl sonday bolmasa da mazmúny erek jaqyn halde ótetini, ony ústap jazu kýlli adam ataulynyng ishki menine dәp basyp barmasa da jaqyndaytyny, sol sebepti olardy da oghan ortaqtaytyny onyng kózde ústalghan jazushylyqtaghy negizgi týiin.
Mine osynday ómirde әr jekening basynan keshken bir ghana oqigha barlyq adamnyng basynan ótilimi bek mýmkin ekenin kózde ústay otyryp, jeke adamnyng poshymyn somdaghannan góri, kýlli adamnyng әrkimining ishinde, ómirinde bolghan, bolatyn ishki rasyn, uaqighany emes, uaqigha astaryndaghy adam taghdyryn nemese Mendi somdau jazushy jasaghan keyipker. Nemese keyipkerlerding ishki mendik ortaq túlghasy. Nemese keyipkerlerding ishki mendik ortaq túlghasynan jasalghan, somdalghan ruhany keyipker. Ruhtyng kózge kórinbeytini siyaqty onyng keyipkerlerining de belgisizdigi basymdyghy ol jasaugha talpynghan keyipkerlerining de ruhanilyghynan. Sondyqtan da ol jasaghan keyipker oqushy sanasynda týr-týsinen góri, basynan keshken shaghyn siyaqty, biraq әlemdey auyr halymen somdanady. Búl birding bir ghana ótmishindegi ishki aighayyn, menin jazyp, býkilge juyqtyng bolmysyndaghy biteuding auzyn ashu bolmaq. Nemese qúdyqqa tastalghan tastyng qalqyp betinde túrmaytyny siyaqty, ol jasaghan keyipker de oqighanyng astynda, tym terende, astynghy qabatta, әlgi biz aitqan oy enshimen birge jaryqtap, qolamta spetti óz bolmysyn shygharmanyng ózekti oiymen birge saqtap, onyng biz (әngime bayany) jaghyn oy tudyrghan oqigha detaly qymtap túrady. Oqushy sóitip әmәliyatynda keyipkerdi emes, oqighany da emes, ol ekeui tudyrghan mazmún men maqsatty kóniline týiedi.
Mine, jazushygha Allah taghala nәsip etken búl tәsil oqushy nazarynda ol jazghan dýniyeni bar siyaqty joqqa, joq siyaqty bargha ainaldyryp, әmәliyatynda bolsa oqushynyng ishki menine ol әser әueli júmsaq, jenil, sosyn auyr da tereng bir ekpinmen úrylyp, ol әser birtindep onyng jan týkpirine ornyghyp myzghymas ta kórinbes ruhany bolmyspen bekiydi. Mine, búl onyng oqushy oiyna singen óz meni nemese keremettey aiqyn emes, auaday týssiz de saghymday ústau bermes, alayda sinimi tereng ruh keyipkeri bolatyn.
Mysaly, «Kýdikti ghúmyrdy» alalyq. Bәrimiz oqydyq. Biraq bizde qalghan, boygha singen әser uaqighanyng barysy emes, kerisinshe atyndaghy «kýdikti ghúmyr» sózi. «Kýdikti ghúmyr» sózinen tirilip ruhqa әser etu arqyly bizde (oqushyda) mendese bastaghan, әr taraptanghan kýdikti ghúmyr. Demek, búl әngimening bizdegi mendengen negizgi keyipkeri – kýdikti ghúmyr. Nemese ghúmyr tegindegi kýdik. Al, ondaghy әsilgi adam keyipker «men» bolsa ol osy negizgi ruhany keyipker «kýdikti ghúmyrdy» mendeuge paydalanylghan detaldyq dengeyde (rolynda) ghana qalghan sebep qana. Ótirik desek oilayyq.
Bas keyipker Men inirde búzaulardy saydy qúldata quyp kele jatady. Aynalasynda ymyrt ýiirilgen sayyn qalbiya týsetin aghash bútalardyng kónil jyghar ýreyinen onsyzda qorqyp kele jatady. Kenet әldebir әiel atyn atap «Kýder» dep qalady. Esinen tanyp baryp әreng qalybyn tapqan Mendi әiel bauyryna basady, mandayynan sýiedi. Janqaltasynan alyp uystap kәmpit beredi. Erekshe bir jaqyndyq tanytady. Biraq Men onyng kim ekenin, ózimen qanday jaqyndyghy baryn bilmeydi. Tipti búghan deyin ózining qausaghan kәri әke-sheshesining balasy ekenine esh kýmәn keltirip kórmegen. Óitetin de esh qisyn, sebep joq-tyn. Sodan ol әiel ózin kórgeni jәili tis jaryp eshkimge aitpauyn, ózin úmytpauyn tapsyrady da, onyng betinen taghy sýiedi. Bauyryna basady. Sóitedi de aqyryn-aqyryn úzap, týnge sinip ghayyp bolady. Men búzaularyn aidap ýiine keledi. Siyrlar әldeqashan janasyp qoyghan. Kәri sheshesi bolsa ony jerden alyp, jerge salady. Biraq Menning oiynda managhy әiel túrady. Sózining arasynda kәri anasy «shyqqan jeri onbaghan neme...» deydi.
Mine, osy sóz әngimening nege «Kýdikti ghúmyr» ataluynyng mazmún ashary edi. Sonymen birge ol әiel Men-balanyng qalayda tughan anasy ekeni dau joq. Biraq ol qazirgi Menning kәri әke-sheshesining kelini me, qyzy ma, qaysysy ekeni belgisiz. Ári kelini bolsa da Men olardyng óz balasynyng balasy ma, joq, basqanyng balasy ma, al, ol olardyng qyzynyng balasy – jiyeni bolsa da ol zandy kýieuding balasy ma, joq shatadan ba, әlde ýide úzatylmay otyryp tuylghan bala ma, joq balalary qaytys bolyp, kelin ong jaq bosaghada otyryp sary izden tapqan bala ma degen siyaqty shytyrman saualdar tudyryp qoyatyny dausyz. Qalay da onyng ghúmyrynyng kýdikti boluynda bir tazasyzdyqtyng bary anyq. Mine, búl oqyrman sanasynda ornyghar keyipkerding Men emes, iydeya ekenining nemese múndaghy basty keyipker adam emes iydeya ekenining birdenbir dәleli.
Sol siyaqty «Túqymda» negizgi keyipker shatadan jalghasqan – «búqa kimnen bolsa odan bolsyn, búzau ózimdiki» deulik nemese jalghastyq tapqan shatalyq (azghyndyq) negizgi keyipkerlik rol atqaryp túrsa, «Qúida» jyltyldap terennen syr berip túrghan erkindik negizgi keyipkerlik mindet atqarghan. Al, «Týnekte» de «adam turalyqty Haq taghala dininde ghana tabady» degenge sayatyn ýlken oy negizgi keyipkerlik mindetin ýstine alghan. Arman qaray, osy kitaptyng atyn da, zatyn da ýstine alyp túrghan «Joq izdegen jan» tipti de «ýmit» atty kýlli adamgha tәn eki әlemdik arman jibin negizgi keyipker etip túrghany sózimizding jandy dәleli.
IYegerding biz aitqan búl – ýmit keyipkeri (ruhany keyipkerding ortaq aty osy ýmit, búl taghy osy kitaptyng ózekti mazmúny da) kitapty bastap túrghan «Kýdikti ghúmyrdan» bastalyp, kitaptaghy kýlli shygharmalardyng ózeginen tabylyp jәne kóktey ótip, nemese kitaptyng taghanynan altyn arqau (irgetas) retinde tartylyp, ótip, kitapty ayaqtap túrghan «Joq izdegen jangha» jalghasyp, ondaghy izdegenin tappaghan joqshynyng әbden qaljyrap baryp kórken týsimen ózining barlyghyn, әli de izdey týsuin, qua týsuin (bәrimizge) eskertken halde kitaptan shyghyp jýre beredi...
Mәselen, mine: «týsinde әldebir úlan jyzyqta qúiynday qúighyp, jer tanabyn quyra orghyp kele jatqan (bara jatqan dep te bilsek bolady. Q.E) Mysyqkerining tanghajayyp shabysyn kórdi»... (342- bet). Týsinde kórgen joghynyng kәdimgi ónindey tiri, anyq halde ózine qaray qúighytyp kele (bara) jatqan ruhany beynesin berumen iyeger tútynghan maqsattyng – ýmitting týs syndy ekinshi – ruhany әlemmen jalghasuy dýniye-qonaq pendening jaratylys maqsatynyng kýdigi mol búl ómirden ýmit shyraghyn óshirmey (ýzbey) mәngilik jaryqqa úlaspaghy ekenin jetkizudi ditteui kitap iyesining ishki monologynyng meni edi. Búl keyipkerlik tús alghan iydeya әsirese osy songhy әri atalmysh kitaptaghy ózekti shygharma «Joq izdegen janda» erekshe aiqyn kórinis beredi. Búl jaghynan búl shygharma әlemdik suretker Heymengueyding «Teniz ben shalynyn» iydeyasymen iydeyalas ekeni dausyz. Biraq Serikting odan ózgeshesi (әlhamdulillәh, artyghy dese de bolady) shygharmanyng realdyqtan (ómirlik bolmystan) ruhanilyqqa – týske, sol arqyly ýmitting aparary men baqilyq túraghy o dýniyege – mәngilikke menzes tanytuynda edi. Sebebi Serikti tudyrghan halyqta, onyng nanatyn nanymynyng ózeginde «ýmitsizdik shaytan isi» nemese «shaytan ghana ýmitsiz» degen myzghymas senim bar-tyn. Mine, sondyqtan Serikting ýmiti dýnieaqyrlyq kelte týsti ýmit emes, mәngilik aqyrsyz ýmit bolatyn.
Demek, Serik, Allah taghalanyng nәsip etuimen, әdebiyetimizge mazmúndyq jaqtan ishki mendi jazudy, al, tәsildik jaqtan keyipkerding jana týrin – ruhany keyipker somdaudy alyp keldi. Aldynghysy búryn bizde mýlde joq edi dey almaymyz. Al, biraq, búl mәseleni adam keyipkermen emes, ruhany keyipkermen somdau, búl, endi, Serikke tәn Allah taghala berdi iygilik. Álhamdulillәh!
Demek, jazushy Serik izdenisinen tanbay, osy Haq taghala tanytqan «ýmit» atty qútty bilteden myqtap ústap, baghytynan tanbasa, In sha Allah, onyng ýshinshi qabaty ashylatyn kýn de alys emes. Onyng alghashqy nyshany kitaptaghy «Týnek» tolghauy. Sol shyndyqtyng baqyt shamy mәngi jarqyrap janyp túratyn onyng ýshinshi qabatyn tamashalaugha da madaq tek Ózine ghana tәn bolghan Allah taghala jetkizuine tilek etemin!
Ámiyn, Allahu Ákbar!
Abai.kz