«ABAY JOLYN» KÝRESINGE LAQTYRYP TASTAUGhA QÚQY JOQ
«Men jastayymnan syi-qúrmetke bólengen azamatpyn. El meni erkeletip ósirdi. «Mahambet syilyghynyng laureaty», «halyqaralyq Aytmatov akademiyasynyng akademiygi», «QR Enbek sinirgen qayratkeri» siyaqty ataqtardyng barlyghyn bir basyma telip qoydy, tipti Atyrau oblysynda mening atymmen atalatyn «Raqymjan» degen kól bar» dep maqtanghan, «ataghynan at ýrketin», «erketotay» jazushymyz Raqymjan Otarbaevtyng auzynan dәl osynday estiyar qazaq aitatyn pikirdi estigende at tepkendey esengiredik te qaldyq.
Yapyr-ay, aidyng kýnning amanynda ne týlen týrtti eken dep te oiladyq. Qazaq әdebiyetining sardary dep jýrgen qalamgerimiz últtyq ruhaniyatymyzdy joqqa shygharyp, qara shandy aspangha bir-aq kótergeni arqagha ayazday batty. Dana qazaq «Irik auyzdan shirik sóz shyghady» dep osyndayda aitsa kerek dep topshyladyq.
Sonymen pәtshaghar ne dedi deysiz ghoy. «Ádebiyet» portalyna súhbat berip túryp:
«Men sizge bir qyzyq aitayyn, «Abay joly» romanyn endigi uaqytta jýz jerden jarnamalap, myng jerden tyqpalasang da bәribir oqylmaydy. Bay-shonjardyng balasynyng әr jerge baryp kenes qylyp, jiyn-toy ótkizgeni kimge kerek? Osydan birneshe jyl búryn «Babalar sózi» atty 100 tomdyq enbek shygharyldy dep búqaralyq aqparat qúraldary bórkin aspangha atty. Yapyr-ay, dep qayran qaldym. Babalarymyz qazaqty úshpaqqa shygharatyn jýz tomdyq sóz aityp ketse biz nege osynshama sorlap jýrmiz?! Jýz tomdyq әdebiyetimiz bolghanda әlem bizding tabanymyzdyng astynda janshylyp qalar edi. Súryptap, iriktep kelgende babalardyng qúndy pikiri ýsh tomdyq qana bolady» degen sandyraghy kópshiliktin, sonyng ishinde bizding de ashu-yzamyzdy tudyrghany ras.
«Ónegeli qariya bolmasa, ónerli jas qaydan bolsyn» demekshi, alpysty alqymdaghan aghamyzdyn mynaday «úr da jyq» pikirin estigen jastarymyz qaytpek? Shyntuaytyna kelsek, «Abay joly», sonyng ishinde Abay múrasy sóz joq әdebiyettegi qasterli túnyghymyz dep esepteymin. Abaydyng jyrlary uaqyt ótken sayyn janghyryp, keudendi kenitip, sanana sәule úyalata týsetin qúndy dýniyeler ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy.
Al, Raqymjan Otarbaev pen Múhtar Maghauin ekeuining arasynda tartysta sharuamyz joq. Meyli, ekeui birin-biri týtip jesin, ya bolmasa ayausyz synay bersin. Biraq, Abaygha tiyisuge, onyng múralaryn ayaq esti etuge Otarbaevqa eshqanday qúqyq berilgen joq, berilmeydi de. Biz óz kezegimizde «Abay jolyn» kýresinge tastatyp qarap otyra almaymyz.
Taghy bir aita keterlik túsy – «jýz tomdyq «Babalar sózi» bosteki, topan sózderding jiyntyghy ghana, jyraular mirasynyng eshkimge keregi joq» degen úghymy da esh qisynsyz.
Osy orayda jazushy-dramaturg Núrlan Qary degen azamattyng «Jaqynda «Babalar sózinin» qolyma týsken bir tomyn oqyp bastadym. Men dýniyejýzi әdebiyetine jýze jýrip, múnday týpsiz de tanghajayyp múhiytqa sýngip kórmeppin. Sodan keyin, bar qormalymdy satsam da ýiimning tórinde «Babalar sózinin» jýz tomy týgel túruy tiyis dep sheshtim» dep aghynan jarylghan, aq adal peyiline qalay ghana riza bolmassyn. Mine, qasiyetti múrany qasterlegen, baghalaghan, dәriptegen úldyng jýrekjardy oiy osynday bolu kerek.
Endeshe, «Memlekettik syilyqqa ilikpedim» dep, jeke basynyng baqtalastyghy jolynda qúdayshylyghynan ajyraghan Otarbaevtyng orynsyz pikirine týbegeyli qarsymyz. «Ózindi ózing syilasan, jat boyynnan týniler» degen dana qazaq. Olay bolsa, óz qazynamyzgha, asylymyzgha ruhaniyat marjandarymyzgha múryn shýiire bermeyik.
Shynyn aitu kerek, qazaq halqynyng qúndy múrasyn zertteuge Amerika men Evropa yntyghyp, bilek sybana kirisip ketui jaydan jay emes. Sol sebepti de, ózimizdikining qadirine birinshi bolyp ózimiz jete bileyik, aghayyn.
Tegi, jaqsylyqqa bastamaytyn ýrdisting biri – últynnyng ruhaniyatyn qaralau dep týsinemin. Myna er toqymy bauyryna týsken zamandy syltau etip, basqa shauyp, tóske órlegen saqaldy aghalarymyzdyng auzynan jeke basynyng qam-qareketi jolynda nebir túrpayy pikirlerdi de estu qanshalyqty әdiletsiz, әri qanshalyqty jiyirkenishti desenizshi. Jaqynda tanymal qalamger, jazushy Raqymjan Otarbaevtyng «Endigi uaqytta jýz jerden jarnamalap, jýz jerden tyqpalasang da «Abay joly» bәribir oqylmaydy» dep halqymyzdyng prozalyq quatynyng eresen jenisi dep baghalanghan enbekti bir-aq sәtte qara siyamen syzyp tastaghany qynjyltady.
Búl pikir neshe jerden ashynghannan aityldy desek te, oghan kelispeytinimizdi birden bayandaymyz. Qazaq ekenimizdi moyyndap, keler úrpaq aldyndaghy jauapkershilik ýshin múnday әperbaqandyqqa jol bermeuge tiyispiz. Demek, qoldan qúrastyrylghan, jalghandy nәrseni tilge tiyek etip, sәuegeylik tanytudyng esh qajeti joq.
Olay bolsa, qazaq sózining salqarlyghyn, oiynyng kendigin, ruhynyng asqaqtyghyn tanytqan múralarymyzdy dәieksiz belden syzyp tastaugha rúqsat joq degim keledi.
Telibek Qarasartov
Abai.kz