Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4347 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2010 saghat 12:45

AQSh-tyng ORTALYQ AZIYaGhA «SÝIISPENShILIGI» JAQSYLYQQA APARMAYDY Nelikten Resey búl ónirdegi yqpalynan airyluy mýmkin

Almaty. 2 qyrkýiek. QazTAG - Ámir Arynov. Ortalyq Aziyanyng geosayasy mәni turaly keybir saraptamalyq baghalaularda negizgi eki anyz taralghan. Birinshisi - amerikalyq biznes ýmit etip otyrghan ónirdegi bay startegiyalyq resurtary ýshin AQSh-tyng ónirdegi әskeriy-sayasy túraqtylyqqa mýddeligi. Ekinshisi - AQSh-tyng halyqaralyq lankestikti jenuge degen riyasyz úmtylysy ýshin amerikandyq jauyngerler Aughanstanda qan tógip, al el ekonomikasy soghys auyrtpalyghyn kóterip keledi.

AQSh-tyng Ortalyq Aziyadaghy strategiyasy birden anyqtalghan joq, ol kóptegen jyldar boyyna ózining maqsatyn týsinuding bir týrinen odan da naqtyraq mindetter týrine ózgerip otyrdy. 2001-shi jylghy Aughanstandaghy lankestikke qarsy әskery «Myzghymas bostandyq» operasiyasynyng bastaluy, sózsiz, betbúrys boldy. 2002-shi jyly AQSh memhatshysy Kolin Pauell, amerika kongresining ókildikter palatasynyng halyqaralyq qatynastar jónindegi komiytet mýshelerining aldynda sóilegen sózinde «AQSh Ortalyq Aziyada búryn týsine de kirmegen úzaq merzimdik mýdelilik pen әskery ornalasugha qol jetkizedi» dep naqty atap kórsetti. «Ali-Kaedanyn» AQSh-qa lankestik shabuyly oghan Ortalyq Aziyada jana geosayasy oiyn bastauyna mýmkindik berdi.

Almaty. 2 qyrkýiek. QazTAG - Ámir Arynov. Ortalyq Aziyanyng geosayasy mәni turaly keybir saraptamalyq baghalaularda negizgi eki anyz taralghan. Birinshisi - amerikalyq biznes ýmit etip otyrghan ónirdegi bay startegiyalyq resurtary ýshin AQSh-tyng ónirdegi әskeriy-sayasy túraqtylyqqa mýddeligi. Ekinshisi - AQSh-tyng halyqaralyq lankestikti jenuge degen riyasyz úmtylysy ýshin amerikandyq jauyngerler Aughanstanda qan tógip, al el ekonomikasy soghys auyrtpalyghyn kóterip keledi.

AQSh-tyng Ortalyq Aziyadaghy strategiyasy birden anyqtalghan joq, ol kóptegen jyldar boyyna ózining maqsatyn týsinuding bir týrinen odan da naqtyraq mindetter týrine ózgerip otyrdy. 2001-shi jylghy Aughanstandaghy lankestikke qarsy әskery «Myzghymas bostandyq» operasiyasynyng bastaluy, sózsiz, betbúrys boldy. 2002-shi jyly AQSh memhatshysy Kolin Pauell, amerika kongresining ókildikter palatasynyng halyqaralyq qatynastar jónindegi komiytet mýshelerining aldynda sóilegen sózinde «AQSh Ortalyq Aziyada búryn týsine de kirmegen úzaq merzimdik mýdelilik pen әskery ornalasugha qol jetkizedi» dep naqty atap kórsetti. «Ali-Kaedanyn» AQSh-qa lankestik shabuyly oghan Ortalyq Aziyada jana geosayasy oiyn bastauyna mýmkindik berdi.

Ol oiynnyng taza maqsaty - ónirden Reseydi yghystyryp shygharu jәne Qytaydyng Parsy shyghanaghyna degen úmtylysyna shekteu qong. Eger ol Ortalyq Aziyany baqylap túrmasa, Reseydi әlemdegi eleuli oiynshy dep qaraugha bolmaydy.

Kórinip túrghanday, kóp jaghdayda ekonomikalyqtan góri sayasy mýdde basym. Aghymdaghy tarihy sәtke AQSh-ty Ortalyq Aziyanyng geosayasy mәnine qatysty mәselede ekonomikalyq qúramdasy asa mazalamaydy, sebebi ol, elding әl-auqatyna esh әser etpeydi. Aytylghannyng dәleli retinde amerikandyq syrtqy sayasat saraptau institutynyng 2004-shi jyly AQSh memlekettik departamentine dayyndaghan «AQSh-tyng startegiyasy men operativtik josparyndaghy Ortalyq Aziya» atty bayandamasyn keltiruge bolady. Onda fundamentaldyq problemalar aitylyp jәne AQSh-tyng ónirdegi bekuinu ssenariyleri keltilirgen.

Mine sol, atalghan instituttyng jýrgizgen zertteulerining nәtiyjesine say, Kaspiy basseyni men oghan irgeles territoriyanyng kómirsutekter qorynyng energetikalyq resurstardyng әlemdik naryghy ýshin belgili mәni bar, biraq aitarlyqtay emes jәne Parsy shyghanaghynyng mәnin qayta baghalaugha esh әser etpeydi. Parsy Shyghanaghynyng AQSh-tyng energetikalyq qauipsizdigi mәselesinde atqaratyn róli myzghymaydy. Búdan kelip shyghatyny - Vashingtondy Ortalyq Aziyada ekonomikalyq mýdde qyzyqtyrmaydy, al dәlirek aitsaq, amerikandyqtardyng ónirdegi sayasatynyng negizgi maqsaty - kaspiylik kómirsutekteri emes.

Aughanstandaghy soghysty bastay otyryp, Vashington, ózining ónirdegi sayasy ýderisterge belsendi aralasuy jaghdaydyng túraqsyzdanyp, geosayasy kýshterding balansynyng búzyluyna әkep soghatynyn tolyghymen týsindi. Frasuzdyq ofiyser Vinsen de Kitspotterding «Ortalyq Aziyadaghy ýlken oiyn» atty 2005-shi jyly jariyalanghan maqalasynda atalghan oy bylay dep aitylghan: «AQSh-tyng Ortalyq Aziyadaghy ýstemdikke úmtylysy jergilikti sayasy realiyge jәne ónirlik qauipsizdikke qatysy bar eki qauip-qater tudyruy mýmkin. Olar ónir ishinde úzaqqa sozylghan teke-tires tuyndauyna jәne ónirlik geosayasy túraqsyzdyqqa әkep soghuy mýmkin». Autor AQSh-tyng ónirdegi túraqsyzdanu ýderisterining damuyna septigin tiygizerlik, Ortalyq Aziya respublikalaryndaghy avtoritarlyq rejimdermen de jәne sayasy oppozisiyalarmen de birdey týlki búlangha salyp, qyryndauy siyaqty qauip-qaterge, sonday-aq alpauyttardyng baqtalastyghyn arandatyp otyrghan  AQSh-tyng ónirdegi ambisiyalaryna megzep otyr.

Búl jaghdayda әngime AQSh, Resey men Qytay jayly bolyp otyr.

AQSh Aughanstanda halyqaralyq lankestermen kýresip otyrghan joq, olar ony Ortalyq Aziya ónirine enu men osynda bekinu ýshin, sonday-aq Reseydi oiynnan týbegeyli shygharyp tastap, Qytaydyng Tayau Shyghysqa barar jolyn jauyp tastau ýshin paydalanyp otyr.

Búl is jýzinde qalay jýrgizilip otyr?

Birinshiden, AQSh lankesterding resurstyq negizi - esirtki saudasyn jonggha eshnәrse istep otyrghan joq. Ol NATO-nyng Aughanstandaghy 9 jylynda tek qana gýldenip keledi, al odan alyp otyrghan kiristi koalisiyalyq әskerler soghysyp jatqan sodyrlardy qarjylandyrugha baghyttaydy. Amerikandyqtargha aughan geroiynining túraqty óndirisi men onyng soltýstikke, Ortalyq Aziya respublikalary arqyly Reseyge túraqty trafiygi kerek. Onda esirtikining kóp bóligi qalyp qoyady da, qalghany Europagha ketedi. Múnda eki manyzdy mindet sheshiledi. Birinshisi, úzaq merzimdigi, reseydegi esirtkige tәueldilerding sanyn túraqty kóbeyte otyryp reseylikterding jas buynyn azdyru, sol arqyly memleketting ómirshendigin әlsiretu. Ekinshi mindet - ónirdegi islamdyq radikalizm men ekstremizm iydeyasynyng taraluyn qarjylandyru. Ol әskeriy-sayasy jaghdaydyng ushygha týsip, túraqsyzdyq zonasynyng keneye týsuine septigin tiygizedi. Búl Qytay men Resey ýshin qauipti saqtap túrugha qajet. Olar eger qaqtyghys Aughanstannan Ortalyq Aziyagha kóshiriletin bolsa, shiyeleniske belshesinen batyp, resurstaryn ishki manyzdy problemalardan jyryp, soghan jaratuyna mәjbýr bolady. Al Resey men Qytaygha ekonomikasyn modernizasiyalau óte qajet.Ol orasan qarajatty qajet etedi. Eki memleket te ózderining әleumettik mәselelerin sheshui tiyis, halqynyng әleumettik jaghdayyn kóterui tiiys. Qytaydyng orasan zor makroekonomikalyq jetistikteri turaly ne aitpasa da, olar әli kýnge «bomjdar» memleketi bolyp qalyp otyr.

Ekinshiden, aughan problemasy AQSh-qa kórshi memlekettermen AQSh jәne NATO әskerlerin qamtamasyz etu joldaryn diyversifikasiyalau, demek túraqty jetkizip túratyn infraqúrylym jasau  degen jeleumen belsendi qarym-qatynas ornatugha mýmkindik beredi. Shyn mәnisinde amerikandyqtar sayasy yqpaldy bekite týsuge úmtylyp jәne ónirge tónetin jana qauipterdi qoldan qozdyra týsip, shiyeleniske odan da kóp elderdi tarta týsuge úmtyluda. Mysaly, Vashington Ýndistanmen әskery yntymaqtastyqty maqsatty týrde damytyp keledi. Ondaghy maqsat - jetkizilimderding qazir Pәkistan atqaryp otyrghan zapastaghy tirek bazasy rólin keleshekte Ýndistangha beru.

Eger Pәkistannyng ishki jaghdayy kýrt shiyelenisetin bolsa, Vashington ózining basymdyq tandauyn Ýndistannyng paydasyna sheshken jaghdayda, Dely men Islamabadtyng arasyndaghy onsyz da kýrdeli diplomatiyalyq baylanys qalay qaray damitynyn elestetuge bolar. Seniniz, amerikandyqtardy Pәkistandaghy yadrolyq nysandardan basqa ondaghy sayasy túraqtylyq qyzyqtyrmaydy. Óitpegen jaghdayda Vashington resmy Islamabadpen ózining sayasatyn qayta qarap jәne Pәkistan qoghamynda antiamerikandyq kónil kýiding ósip bara jatqanyna múqiyat nazar audarghan bolar edi. Pәkistanda biylik basyna radikaldyq islamshylardyng kelu mýmkindigi amerikandyqtardyng Aughanstandaghy sayasatynyng jenilisine әkep soqpaydy. Kerisinshe, AQSh-tyng ónirdegi sayasy yqpalyn kýsheytedi, sebebi búrynghygha qosa yadrolyq qauip kýsheye týsedi. Ol Ýndistandy Beyjinge qaraghanda Mәskeumen ne Vashingtonmen diplomatiyalyq jәne әskery qatynastaryn kýsheytuge iytermeleydi. Sebebi Beyjinmen әli sheshilmegen problemalar óte kóp, al Mәskeuding oqigha jelisin ózgertuge resursy jetispeydi. Búl jaghdayda AQSh basty problemasyn sheshedi: olar Qytaydyng últtyq jәne ekonomikalyq qauipsizdigine aitarlyqtay soqqy bere otyryp, Ýndistandy odaqtasy etedi. Al Ýdistannyng ózi bolsa aughan jәne pәkistan tәlibterinen seskenui kerek. Úighyr separatisteri Pәkistan men Aughanstannyng Tәlibter, ÓIQ t.b. sol siyaqty qúrylymdar jattyghyp jýrgen lagerlerinde dayyndyqtan ótetini qúpiya emes. Al Irannan Qytaygha múnay jәne gaz qúbyrlaryn tartu jónindegi energetikalyq jobalar turaly mýldem úmytugha bolady.

Ýshinshiden, AQSh-tyng Orta Aziya respublikalarynda demokratiyany damytu jәne azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn saqtau qajet degen kóbining jýikesin titirkentip otyrghan kópirme sózi aimaq elderinde biylikke islamisterdin, últyshyldardyn, esirtki men qaru-jaraq saudasyna qatysy bar qylmyskerlerding kelui ýshin qajet jaghdaylar jasau maqsatynda ishki sayasy jaghdaydy túraqsyzdandyru túrghysynda tereng mәnge iye.

Adamdar shyn mәninde zorlyq-zombylyqtan qorghalghandyghyn sezinetin qúqyqtyq azamattyq qoghamda túrugha eshkim qarsylyq bildirip otyrghan joq. Alayda AQSh-tyng óz iydeyalaryn qanday topyraqqa jәne ne ýshin túqymday seuip otyrghanyn naqty týsinu qajet. Demokratiya qoghamnyng әr mýshesine óz әreketteri ýshin ýlken azamattyq jauapkershilik artady, azamattan joghary әleumettik, sayasi, qúqyqtyq jәne adamgershilik mәdeniyet talap etedi.

Al Orta Aziya respublikalaryna tanylyp otyrghan qogham men memleketting әleumettik-sayasy qúrylymdarynyng demokratiyalyq ýlgilerine qoghamdy joghary dengeyde marginalizasiyalau men qylmystandyru, bilim dengeyin tómendetu, әleumettik túraqsyzdyq, jemqorlyq pen jalpy jabayylyq tәn. Búl - ekstremistik baghyttaghy, onyng ishinde últshyldyq jәne diny mazmúndy iydeyalardy nasihattau ýshin qolayly orta. Qoghamdy radikaldandyru jәne onyng saldarynan memleketting qúldyrauyna qatysty aiqyn mysal retinde Qyrghyzstandy alugha bolady. Qyrghyzstanda eki ret bolghanday, eger AQSh osy memleketterdegi sayasy rejimderdi auystyrudy maqsatty týrde kózdeytin bolsa, Qazaqstanda da, Tәjikstanda da, Ózbekstanda da dәl osylay bolady.

Qalyptasqan jaghdayda AQSh-ty kinәlaudyng qajeti joq, óitkeni atalghan elderding qoghamyn osynday etken olar emes. Amerikandyqtar túraqsyzdyqtyng ýlken bir oshaghyn qúrugha baghyttalghan ózining geosayasy mindetterin sheshu ýshin problemalardy sheber týrde basqaryp otyr. Z.Bjezinskiy aitpaqshy, Ortalyq  Aziya degenimiz - «Euraziyalyq Balqan elderi».

Aymaqta aldaghy uaqytta bolatyn oqighalardyng ssenariyin jasaugha bolady.

AQSh ýshin birinshi kezektegi mindet - Ortalyq Aziyany Mәskeuding qanday da bolsyn yqpalynan «júlyp alu». Orta Aziya respublikalarynda dәstýr boyynsha Reseyding pikirin eskeretin orys diasporalary, enbek migranttary jәne basshylar Mәskeuge Orta Aziyadaghy prosesterge yqpal etuge mýmkindik berip otyratyn baylanystyrushy buyn bolyp otyr. Osy orayda AQSh aimaqtaghy jergilikti últtardyng arasynda basqa etnostargha qatysty últshyldyqty jasyryn týrde yntalandyruy yqtimal. Múndaghy manyzdy shart respublikalardaghy sayasy elitalardyng Gruziyadaghyday, nasionalistik pikirdi ústanatyn jastarmen almasuy bolyp otyr. Amerikandyqtargha Ortalyq Aziyada orystardyng bolghany kerek emes, óitkeni olardyng túratyn elderindegi sayasy yqpaly joyylghanymen, qoghamgha mәdeny әseri joghary dengeyde qalyp otyr. Qyrghyzdar, ózbekter nemese qazaqtar orys tilinde sóiley bilip, RF-da bilim alyp, ol jaqqa júmys isteuge baryp jatqanda, kókjiyekten Resey kórinip túrady.

Orystar Ortalyq Aziyadan jappay ketip jatsa, Mәskeuding reaksiyasy qanday bolatyny belgili: kóshi-qon sayasatyn qatandatady, Gruziyagha qatysty jasalghanday, enbek migranttaryn elderine deportasiyalaydy. Enbekke jaramdy kóptegen azamattardyng qaytyp keluining saldary da týsinikti - júmystyng jetispeushiligine jәne basqa da әleumettik mәselelerge baylanysty qoghamdaghy qaqtyghystyq әreket ósedi jәne radikaldandyru (sonyng ishinde islamdandyru) beleng alady.

AQSh Ortalyq Aziya respublikalaryndaghy basshylardyng bәrin derlik kenestik kezennen keyingi diktatorlar retinde kóredi. Syrtqy sayasatty saraptau institutynyng jogharyda atalghan bayandamasynan bir-eki ýzindi keltireyin: «Qúrama Shtattar halyqtyng adam qúqyqtaryn qorghaugha jәne qoghamdyq pikirge sәikes kele alatyn jәne uaqyt kelgende Ózbekstan siyaqty memleketterdegi biylik qúrushy rejimge shynayy oppozisiya retinde әreket etuge qabiletti sayasy qozghalystardy biriktiru ýshin negiz bola alatyn basqa mәselelerdi qorghaugha baghyttalghan tyrysularyn qoldaugha tiyis», «Preziydent Núrsúltan Nazarbaev pen onyng ainalasy ózgerister ýshin shynayy kedergi bolyp qalyp otyr», «eger Týrkmenstanda osynday mýmkindik tusa, der kezinde әreket etu núsqalaryn qarastyru kerek ... Qúrama Shtattar әreket etu sharalaryn zertteuge qazirden bastap kirisu kerek, óitkeni týkrmenstandyq tirandy deportasiyalau tóniregindegi tәrtipsizdik biylikke jana diktatordyng kelui nemese Tehran nemese Mәskeuding aralasuy siyaqty oqighalardyng damuyna jaghday tudyruy mýmkin».

Búdan anyq bayqalatyny, AQSh Orta Aziya respublikalaryndaghy sayasy elitalardy auystyrghanda batysqa bet búrghan, kenestik kezende qalyptasqan eski elitalar siyaqty emes, Reseydi qabyldamaytyn elitarlarmen almastyru baghytynda әreket etedi.

Vashingtonnyng ekinshi mindeti - Orta Aziyanyng ishinde ómirge qabiletti integrasiyalyq bastamalar men prosesterge jol bermeu. AQSh-tyng aimaqtaghy tabystylyghynyng basty sharty - su resurstaryn paydalanudan bastap, aumaqtyq narazylyqtar nemese etnosaralyq qayshylyqtargha deyin, bir sózben aitqanda, barlyq mәseleler boyynsha respublikalardyng arasyndaghy kelispeushilikterdi qoldau. Búghan jaghday tudyratyn mәsele kóp. Búl - Rogun GES-i boyynsha Ózbekstan men Tәjikstan arasyndaghy kelispeushilikter. Qyrghyzstannyng sәuir oqighalarynan keyin shekarany japqan Qazaqstangha qatysty emosionaldy narazylyqtary, Bishkekting búghan jasaghan jauaby - Qazaqstannyng ontýstigine su jibermey qoyghany. Tәjikstan azamattarynyng Qyrghyzstanda mausym aiynda bolghan oqighalargha qatysuy sebepti shyqqan janjal. Qazaq-ózbek shekarasynda jýieli týrde oryn alyp otyratyn qaqtyghystar. Qazaqstan men Ózbekstannyng aimaqtyq liyderlik ýshin bәsekelestigi.

Biraq kez-kelgen jaghdayda, AQSh Orta Aziyada ne istese de, bәri onda túryp jatqan adamdardyng ózderine, olardyng arandatulargha berilmey, danalyq, toleranttylyq tanytu jәne shyndyqty qabyldau qabiletterine baylanysty.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019