Býginde әiel pendesi týgili, erkeging enkeyip qalghan búqpantay zamanda elding múnyn aitar adam tappaysyn. Qoghamnyng zary biylikting tórine tireletinin sezetin ziyaly qauym tipti sayasaty bar sóz aitudan qaymyghady.

Biraq «Aqjayyqtyng aq shaghalasy» atanghan aqyn Aqúshtap apamyz «qogham tónireginde súhbattasayyq» degen qolqa saluymyzdan taysalmady. Apamyzdyng aitary da azat eken. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» sәnin kirgizgen apamyzdyng sondaghy «sybaghasy» tómendegidey boldy.

Fransuzdar: «Úlylar provinsiyada tuyp, Parijde óledi», - deushi edi, al siz, kerisinshe, qazir tughan ólkeniz Oral qalasynda túratyn siyaqtysyz. Almatydan nege «jeridiniz»?

- Men Almatygha arman quyp, on jeti jasymda keldim. Osy jerde oquymdy bitirip, qyzmet istep, otbasyn qúryp, bala sýiip degendey, qyryq eki jylymdy ótkizdim. Jastyq shaghymnyng barlyq qiyndyghy men qyzyghyna osy Almaty -  kuә. Jana ghasyr bastaldy. Akademik Zeynolla Qabdolov,sazger Iliya Jaqanov aghalar Atyraugha, men Qadyr Myrza-Áli aghamen Oralgha jol tarttyq. Ortalyqtan shalghay jatqan aimaq jas-taryna kórgen-bilgenimizdi aitu, ana til,ata tәrbiyesin nasihattau basty maqsat boldy. Egemen elge osylay qyzmet etudi jón sanadyq. Jasyratyny joq, bir kezgi almaly da әsem Almatyny jii saghynatynym ras.

Býginde әiel pendesi týgili, erkeging enkeyip qalghan búqpantay zamanda elding múnyn aitar adam tappaysyn. Qoghamnyng zary biylikting tórine tireletinin sezetin ziyaly qauym tipti sayasaty bar sóz aitudan qaymyghady.

Biraq «Aqjayyqtyng aq shaghalasy» atanghan aqyn Aqúshtap apamyz «qogham tónireginde súhbattasayyq» degen qolqa saluymyzdan taysalmady. Apamyzdyng aitary da azat eken. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» sәnin kirgizgen apamyzdyng sondaghy «sybaghasy» tómendegidey boldy.

Fransuzdar: «Úlylar provinsiyada tuyp, Parijde óledi», - deushi edi, al siz, kerisinshe, qazir tughan ólkeniz Oral qalasynda túratyn siyaqtysyz. Almatydan nege «jeridiniz»?

- Men Almatygha arman quyp, on jeti jasymda keldim. Osy jerde oquymdy bitirip, qyzmet istep, otbasyn qúryp, bala sýiip degendey, qyryq eki jylymdy ótkizdim. Jastyq shaghymnyng barlyq qiyndyghy men qyzyghyna osy Almaty -  kuә. Jana ghasyr bastaldy. Akademik Zeynolla Qabdolov,sazger Iliya Jaqanov aghalar Atyraugha, men Qadyr Myrza-Áli aghamen Oralgha jol tarttyq. Ortalyqtan shalghay jatqan aimaq jas-taryna kórgen-bilgenimizdi aitu, ana til,ata tәrbiyesin nasihattau basty maqsat boldy. Egemen elge osylay qyzmet etudi jón sanadyq. Jasyratyny joq, bir kezgi almaly da әsem Almatyny jii saghynatynym ras.

- Qazirgi әdebiyet pen ónerding aghymy qalay ketip barady: bәri sauda-sattyqpen ghana ólshenetin kezende ólenge oryn qaldy ma?

- Meyirimdi bol, qayyrymdylyq jasa degen sózder bizding qoldanysymyzdan týsip qalghan siyaqty. Ata - nemeresine, әke - balasyna aqsha tabudyng jolyn ghana ýiretip jatqan tәrizdi. Abay atamyz aitqan qanaghat pen raqymdy úmyttyq. Baylyqqa sonsha qúnyghyp, millioner, milliarder atanugha asyqtyq. Aynalana kómektesu, elinning ertenine qolghabys bolu degen siyaqty adamdyqtyng aq jolynan búlta­ryp kettik. Egemendi elding erteni bolatyn jana tughan sәbiyler ózine tiyesili nesibeden qúr qalyp otyr. Jasy kelgen úl shanyraq kótere almay, qyryqqa kelgen qyzdarymyz túrmysqa shyqpay otyr. Últtyng sany az, baytaq dala taghdyrynan óz jeke basyn kóbirek oilaytyn dýniyeqonyzdar basym ba dep seziktenem.

Endeshe, qazaqtyng osynday mәsele­sin sheshetin marqasqa azamattar qayda? Sol azamattarymyzdyng otan, ana, el, jar aldyndaghy boryshy qayda? Múnday mәseleler aitylmay, barlyq maqsat qalayda aqsha tauyp, bay bolyp ketti. Osydan song kitaptar jatyr oqylmay. Abaydy oqyttyq degenmen, onyng asyl sózderin týsinbeytin qazaq­tar bar. Osynday qoghamda ólenge degen oryn óte azghantay ghana qaldy. Qazir әr bútanyng týbinde shyryldap qalghan boztorghay siyaqty sanauly ghana aqyn men oghan qúlaq asatyn sanauly ghana oqyrman bar. Kitap - tәrbie men sananyng bastauy.Oqymaghan adam­nyng topastyghy men seziksizdigi betinde túrady.Sondaylardyng basshy orynda otyruy - elding sory. Osyghan bayla-nysty sana tәrbiyesi dәl qazir әlsirep túr.

- Býgingi ziyalylardy qara basynyng qamyn oilap, qogham­daghy kinәrattardy kóre túra, ýndemesting keypin kiyip jýr dep, júrtshylyq jii kinәlaytyn boldy ghoy. Osy pikirge qosylasyz ba?

- Ziyaly dep oqyghan-toqyghan, parasaty mol, qúday aldynda pәk adamdy aituymyz kerek. Qazir biz ministrlerdi ziyaly desek, qatelesemiz. Men olardyng taghyn qyzghanyp otyrghan joqpyn. Qazaq azamaty by de, bolys ta bolghan. Son­dyqtan biylikting tútqasyn ústaghan adam әdil bolsyn. Al býgingilerding әdildikten ada qalghan sebebi - bylyqqa әbden shyrmatylyp alghan da, sodan shygha almay jýr. Sonday azamattardy kórip otyryp, keyde ayaymyn da. Búl - qúldyq­tan da jaman dýniye. Sebebi, ózindik pikiri joq, aqshanyng jolynda lәppay taqsyr, sizdiki jónge salyp, jalpyl­daghan sorly bolyp qaldy. Múnday qareketti men toy men ólimnen de kóre­tin boldym. Tipti aqshany qughan sheneu­nikterding ertengi kýni qartayatyny men ólimning bar ekenin oilamaytyny tan­ghal­dyrady. Osyghan tolghanghandyq­tan, óz ólenderimde:

- Ol jaqta qalay, apa, gýlder

kóp pe,

Kýnәsin keshire almay jýrgen

kóp pe?

Tiride para bergish jylmaqaylar,

Ol jaqqa әli baryp

ýlgermep pe? -

dep, tiriler týsinbegen múnymdy jer qoynynda jatqan anama hat jazu arqy­ly tarqatamyn.

Qaytemiz, osynday bir opasyz kezende ómir sýrip jatyrmyz. Men múnyng bәrin týnilgennen aityp otyrghan joqpyn. Dese de, óskeleng jastargha senemin. Týsinetinderi bar, biraq olardyng qoly baylauly. Osyndayda qazaqtyn: «Neshe jýirik bolsa da, jaugha minbe jalsyzdy, neshe sheshen bolsa da, daugha salma malsyzdy» degeni eske týse­di. Qazir bireumen daulassan, sotta aqshasy bar, әkesi bastyq, kókesi deputat jenedi. Ertede biy-bolystyng bәri ziyaly bolsa, halyq turasyn aitqan Aqan, Birjan, Múhiyt, Ahmet, Maghjan esim­derin este saqtamas edi ghoy. Abay men Mahambetke nege tabynady? Myn­ghyr­typ mal aidaghan baylar esimin nege esten shygharyp tastaghan? Baylyq jýr­gen jerde әdildik pen adaldyq jogha­lady-au...». Altyn kórse perishte de joldan tayady» osyndaydan aityl­ghan.

- Ana demekshi, qazir eneden de qadir qashty ghoy. Búrynghy әjelerding nemere-shóbereleri janynda shúbyryp jýrushi edi, qazir balasynan tughan baladan basyn alyp qashatyn bolyp ketti ghoy...

- Songhy jiyrma jyldaghy qartayyp otyrghan әjeler mynaday qatygez úrpaq pen zamandy kórgendikten, óz balasynan ózi jeriytin boldy. Odan da dalagha shyghyp, bir júmysyn bitirip kelgendi artyq kóredi. Búl ana men balanyng arasyndaghy meyirimdikting azayghanyn kórsetedi. Endi eshkim kóp bala tumaydy. Sebebi, tughan balany asyraytyn, dәrigerge qaratatyn jaghday joq. On balagha dep bergen Altyn alqany taghyp alyp jýrgeninen ne payda? Bes balanyng ózin ýkimetten alatyn jәrdemaqy ýshin tuady. Al onyng bolashaghy men tәrbiyesin oilap otyrghan eshkim joq. Az-maz alatyn jәrdemaqysynyng ózin әkesi araqqa salyp jiberedi. Óitkeni auyl halqy jappay júmyssyz. Eki qolgha kýrek izdegenderi qalagha kelude. Olardyng ózderi syz basqan jertólede nemese bireuding tozyghy jetken sayajayynda túryp jatyr. Múnaydan týsip jatqan aqshagha jataqhanalar salyp, solardyng bir-bir bólmesining kiltin jastargha bersek, bala da tuar edi, qazaqtyng sany da óser edi. Múnyng bәri - qazannyng qúlaghyn azamattyq boryshyn bilmeytin jauapsyzdardyng ústap otyrghan­dyghynan.Ýleskerlerge salynghan ýilerding kóbinde jogharydaghylardyng da «ýlesi» bar-au dep oilaymyn.

- Qazaqtyng «aytylmaghan sóz - jetim» degen sózining tonyn audaryp, «tyndalmaghan sóz - jetim» desem, osy aitylghandardyng tyndaushysy kim bolugha tiyis dep oilar ediniz?

- Múnyng eng birinshi tyndaushysy qolynda biyligi barlar bolugha tiyis. Men jayly halyq qalay oilaydy, qanday qylyghymdy kórip otyr dep, bir sәt jan-jaghyna qaraylauy qajet. Halyqty aldaghanmen, qúday kórip túr-au degen oy olarda joq-au degen oy keledi.

- Býginde jazghanyn kitap etip shyghara almay, shygharsa, ótkize almay jýrgen aqyndardyng jay-kýii turaly ne aitasyz?

- Aytyp ótkenimdey, búta týbinde shyryldaghan torghayday aqyn ýni myna shuly ghasyrda san qúlaqqa jetpeydi, kóbi kereng de, qalghany úyaly telefon symymen tyghyndauly ghoy. Onyng ýstine, mәn-maghynasy joq aqshalylar shygharghan kitap ta qaptap ketti. Al milliondap bólingen qarjy bir kerim «tender» degen pәlege týsedi. Ony soyghan maldyng mýshesinshe bólisedi dep estiymin. Sonyng jýzden birin kitap nasihatyna bólse de, az bolmas edi-au. Biraq Abay aitqan qanaghat, raqym joq qoy,olar tek ala bersem deydi, toymaydy. Mashinasy bargha úshaq kerek, úshaghy bargha keme kerek, kemesi bargha túlpar kerek, túlpary bargha toqal kerek. Al ol toqalgha shetelde saray kerek, kerek, kerek, kerek... Ashkózder biylegen qoghamda әdilet degen bolmaydy, olar uәdesinde túrmaydy. Osydan adamdyq, azamattyq kelbetin joghalt­qan,tek bir-birimen kýndikshe aqsha ýshin dostasqan satqyndar ómir sýredi, ony kórgen úrpaq azady. Esti bolsa balasy nemese nemeresi óskende, olardan jiyirkenetin kýn tuady. Talantty aqyn-jazushy osynyng bәrin óz shygharma­synda úrpaqqa jazyp qaldyrady. Onday kitap qazir shyqpasa da, keyin shyghady. Ádil sóz ólmeydi.

- Jazushylar odaghynyng Batys Qazaqstandaghy bólimining qúlaghyn ústap otyrsyz. El arasynda Jazushylar odaghyn mereytoy ótkizu men janazada sóileu mekemesine ainalyp ketti dep mineytinder qatary kóbeyip ketti ghoy...

- Osynday alas-qapas kezde keremet jazushylarymyz birinen song biri dýnie saldy. Mynaday jaghdaygha jazushylardyng jýregi shydamady-au, sirә. Sondyqtan jazushyny Jazushylar odaghy kómbese, kim jerleydi?! Jazushylargha qalamaqy tólemey, kitabyndy ózing shyghar dep tentiretip jibergen son, ol shanyraqta qanday qúrmet qalsyn. Búdan song jazushylar da azyp-tozdy. Qaltalylar tildi joqtaghan jazushygha kýlip qaraytyn boldy. Al shyn mәnisinde aqyn men jazushynyng sózi býtin bir últty tәrbiyeleydi. Nege sheteldikter teatr men tól ónerin qatty qúrmetteydi deysiz? Biz sonday ruhany tәrbiyeden kóz jazyp qaldyq. Qazir opera men baletting ózine teatrgha jany jaqyndar ghana barady.

- Al býginde Odaqtyng Batys Qazaqstan bólimshesi әdebiyet pen mәdeniyetting ainalasynda qanday iygi sharalar atqaryp jatyr?

- Kishkentay oblystaghy odaqtyng bólimshesin birlestik etip qoysa, oghan ýkimet tarapynan mәn berilmese, onda qanday ister atqarylmaq? Áyteuir songhy eki jyldan beri Batys Qazaq­stangha qazaqsha oqyghan, qazaqsha tәrbie kórgen әkim Baqtyghoja Izmúqam­betov kelip, isimiz ongha basqan synayly. Aqjayyq aqyn-jazushylarynyng óli-tirisi bar, 20 tom kitabyn shygharatyn mýmkindikke qol jetkizdik. Ákimdik tarapynan ay sayyn jazushylargha stiypendiya beriledi. Osylaysha tam-túmdap, ólmesting kýnin kórip otyrmyz. Shygharghan kitaptary­myzdyng arasynda jarty ghasyrdan beri jaryq kórmegen әdebiyetshi ghalym, akademik Qajym Júmaliyev, ómirden erte ketken Saghat Ábdughaliyev, Múha­des Eslәmghaliyevter bar.Talanttargha erekshe kýtim bolmasa, jaraly jolbarystay ynyranyp ómir sýretini anyq. Jaraly jýrekten asqaq әn tumaydy. Qoghamdaghy әrtýrli әdiletsizdik aqyn-jazushylardyng jý­re­gin jaralap otyr. Amal ne, Abay da bay balasy bola túra zar jylady, elim degen Mahambetining de basyn kesti búl qazaq...

- Aqyn-jazushylardyng arasynda bireu ekinshisin maqtasa, ýshinshisi ony baspasóz arqyly dattap shyghatyn boldy. Qazaq әdebiyetinde júldyzy jaryq sanalghan jazushylardyng biri Múhtar Maghauindi baspasóz betterinde ashyqtan-ashyq qaralau túrghysyndaghy maqa­lalar dendep ketti. Bizding ziyalylar nege bir-birine to­pyraq shashudan asa almay jýr?

- Maghauin qazaq әdebiyetining qiyn kezeninde bes ghasyr búrynghy jyraularymyzdy ashty ghoy. Múny onyng erligi dep tanu kerek. Ol kisining osy bir enbegi últtyq sanany oyatty. Osynday talas-tartys kezende úsaq, kýiki әngimeni kórmeyin dedi me, eriksiz shetelge ketip qaldy. Ol kisining prozasyndaghy últtyq kórinister men sóz saptauynan-aq úl­tyn sýietin azamat ekeni kózge úryp túrady.

Sonday adamdy «jaqsy kórinu» maqsatynda dattap jýrgender jeter­lik. Bizding qazaq jaqsy bolsang kýndep, asyp bara jatsang jala jaba salatyn halyq emes pe? Bir-birining ýstinen aryz jazugha sheber. Búl - aqyl-parasaty tómenderding әreketi. Naghyz últtyq mýddeni kózdegen adamdardyng bireudi dattaugha da múrshasy kelmes edi. Ashyghyn aitqanda,ózderi Maghauin bola almaghan son, onyng jaghasyna jarmasady.

- Bir basylymgha bergen súhbatynyzda bazarda jýrgen әielder balalaryn qúldyqqa tәrbiyelep jatyr degendi aitypsyz. Osy pikirinizdi tarqatyp berinizshi.

- Bazarda paqyr tirlik keshken anasynyng ómirin kórgen bala elim dep qaydan keude soqsyn?! Namysy qay­ralghan birdi-ekilisi ghana myqty bolyp shyqpasa. Men qazaq әieli men qyzy jayly óte kóp aittym, qaytalay bergim kelmeydi. El bolu, últ bolu әielge ke­lip tireledi, adamzattyng tәrbiyeshisi - ANA. Búl - «Tasjarghan» men ekeumizden góri, ýlkenirek oryndar ainalysatyn memlekettik manyzy bar mәsele.

- Mәsele әielge sýieu bolatyn erkekterding azayyp bara jatqanynda emes pe?

- Áriyne, erkekterding ózi biznesi bar qaltaly әielderding qolyna kirip alyp, bas saughalap jýr ghoy. Qala berdi bastyqtyng qyzyn alugha úmtylady. Sondyqtan qazaq әielin bazarda tentiretip qoydy... Ózbekterde eri ghana bazarda sauda jasap túrady. Oshaqta qalu qorlyq emes. Áyel zatyna ýiinde erining tamaghyn dayarlap, balasyn erkeletip otyrghangha ne jetsin! Qyzda­rymyz ibalyghynan, inabattyly­ghynan aiyryldy. Ashyq-shashyq jýretin qyzdardan jigiterding ózi shoshityn boldy. Qasynda jýrgen anasy qyzynyng jýris-túrysyna mәn bermeytin kýige týstik.

- Bir-birining basyn jaryp, atysyp-shabysyp jatqan, barlyq tirligin paragha tirep qoyghan qazaqtyng býgingi kýiki tirligi shabytynyzgha tosqauyl bolyp jýrgen joq pa?

- Ólenimizde shalqyghan quanyshty joldardyng bolmauy osy qoghamnyng kórinisi ghoy. Aynalandaghy әdiletsizdikke bola shyryldap jýrgen son, jýrekten múndy joldar ghana shyghady da. Aqyn ózi ótkergen uaqyttyng shyndyghyn jazady. Ol búryn da solay bolghan jәne jalghasa da beredi. Bizding ómir sýrgen kezenning tarihyn keyingi úrpaq qoyyn dәpter­lerimizden oqyp, bireuding ittigin, bireuding dúrystyghyn zerdeler degen ýmittemin.

- Raqmet, apatay, әngimenizge!

Ángimelesken -

Dinar KAMILOVA,

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti