Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2564 0 pikir 15 Jeltoqsan, 2016 saghat 16:56

Teriskeyde mal sharuashylyghymen qatar egin sharuashylyghy da birshama damityn bolady

Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy jeri shóleyt audan – Sozaqtyng malynyng eti airyqsha dәmdi bolyp keledi. Osyny oryndy bayqaghan arabtar múnda jii kelip, mal ónimderine «qúda» týsudi bastap jiberdi. Aytalyq, biyldyng ózinde, dәlirek aitqanda qyrkýiek aiynan beri Emiratqa 2600 bas mal eksporttalypty. Audan basshysy Maqsat Isaevityng aituynsha qazir taghy kelissózder jýrgizilude eken. Demek, súranys әli de bar degen sóz. «Osy bastamany әri qaray damytu ýshin mal satumen ainalysatyn azamattardy sharualarmen kezdestirip, jospar jasadyq. Arabtar tarapynan qabyrghasyna az may jinaytyn qarakólge súranys kóp bolady. Al, salmaghy 30 keliden asatyn semiz malgha mýldem qyzyghushylyq tanytpaydy.

Keleshekte audanda maldy soyyp, múzdatyp alyp ketetin jaghday qarastyrudamyz. Kezinde Taukentte «Qazatomprom» AQ-dan qalghan et kombinaty bolatyn. 2013 jylghy qatty jel sol kombinatty jaramsyz etip tastaghan. Sol ghimaratty mal eksporttap jýrgen jigitter satyp alyp, qalpyna keltirmek. Ol ýshin 50 million tenge shamasynda qarajat qajet eken. Elbasy Emiratqa baryp, arabtarmen kelissózder jýrgizdi. Bizdi quantyp otyrghany – Qazaqstan aiyna 7000 basqa deyin mal eksporttau kelisimine qol jetkizildi. Elbasymyz jol ashyp berdi, endi sol mýmkindikti tiyimdi paydalanuymyz kerek. Olargha Sozaq malynyng eti qatty únapty. Endi týie alamyz degen úsynystary da bar eken», - deydi audan әkimi.

Sozaq audanynda egisti de úlghaytugha júmys jasalyp jatyr. Suarmaly jerdi úlghaytu maqsatynda irrigasiyalyq jýielerdi retke keltiru jospardaghy bar dýniye. Audanda biyl 380 million tengege «Biresek» su qoymasynyng qúrylysy ayaqtalyp, balansqa qabyldanypty. Onda 2,2 million kub su jinalady. Osy qoymanyng arqasynda 2018 jyly suarmaly jerding kólemin 700 gektargha úlghaytugha bolady. Audanda jalpy 12 su qoymasy bar. Biraq, suarmaly retinde túrghan 2,5 myng gektar jer paydalanylmaydy. Onyng maqsatyn auystyryp, 2018 jylgha deyin 1,5 myng gektar suarmaly jerdi ainalymgha engizu josparlanghan. Sonyng arqasynda 5 myng gektar suarmaly jerdi 6,5-7 myng gektargha deyin jetkizu baghdarlamasy týzilgen. Tórt kanaldy sot sheshimimen iyesiz mýlik retinde balansqa alyp, endshi eki kanaldy jóndeuge qarjy bólinse, taghy biraz jerdi sulandyru mýmkindigi tuady. Múnday jaghdayda teriskeyde mal sharuashylyghymen qatar egin sharuashylyghy da birshama damityn bolady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618