Elimizding tәuelsizdik alghanyna 25 jyl, Jeltoqsan kóterilisine 30 jyl tolyp otyr. Áriyne, tarih ýshin 25 jyl bir ghana mezet, biraq az da emes. Jas elge, jas últqa ózining tәuelsiz ekenin kórsetuge jeterlik uaqyt.  25 jyl bir úrpaqtyng dýniyege kelip, azat elining ómirine aralasyp, azamattyq ister atqaryp ýlgeretin mezgil.

....25 jyl tәuelsiz el atansaq ta elimizding negizi bolyp otyrghan, osy elding dingegi, memleket qúraushysy sanalatyn Qazaq ekenin ashyq aitugha endi ghana batylymyz jetip keledi.  Biraq, qazaqqa, qazaqtyng últshyldyghyna baylanysty mәselelerde әli kýnge deyin búrynghy kommunistik-bolisheviktik kózqarastan shygha almay kelemiz. Áli kýnge deyin  «últtyq memleket» degen sózden zәremiz qalmay qorqady. Últtyq sayasatymyzda «qazaqstandyq últ» degendi siniruge barlyq kýsh salynuda. «Ýshtildilik» sayasaty memlekettik tildi ayaqqa basyp zorlap endirilude.  Tәuelsizdikting tarihyna, últ tarihynyn shejiresine qauip tónip keledi. Shiyrek ghasyr ghana búryn bolghan tarihy derekterdi joqqa shygharu, búrmalaushylyq әreketteri jasalynuda. Onyng bir kórinisi – tarihymyzdyng tek 1991 jyldan bastalatyn kezenine erekshe manyz berilui, elimizding kenestik kezendegi tarihynyng búrynghy bolisheviktik-kommunistik sipattaghy basymdyqta  bayandaluy. Tәuelsizdik qarsanyndaghy qoghamdyq-sayasy ahual negizinen orystildi derek kózderine sýienip jazyluda. Sol kezdegi tәuelsizdikke úmtylys tek bir adamnyng tarapynan ghana bolghan, basqalar beytarap bolghan, tәuelsizdik ýshin kýresken sayasiy-qoghamdyq úiymdar bolghan, biraq esh әseri bolmaghan degen ústanym basymdyq tanytady.

Bir sózben aitqanda, qazir Qazaqtyng últshyldyghyna, óz últy men eline shynayy adal qyzmet etemin degen últ  patriottaryna degen jek kórinisti ashyq qoldaytyn sayasattyng  jana kezeni bastalyp keledi... Mine, osylay 70 jyl boyy tayaq jegen qazaqtyng últshyldyghy el tәuelsizdik alghan song qayta jandanuynyng ornyna onymen kýres qayta bastaldy.

«Qazaq últshyldyghymen» kýresu sonau Alash qayratkerlerinen bastalyp, últymyzdyng úly túlghalary otyzynshy jyldary atylsa, onyng ekinshi kezeni ótken ghasyrdyng eluinshi jyldary jalghasyp, Bekmahanov bastaghan tarihshy ghalymdar men әdebiyetshilermen kýreske sozyldy. Qazaq últshyldyghy 86-y jylghy Jeltoqsan kóterilisimen qayta oyanghany sol edi, sol zamatta  «qazaq últshyldyghymen» kýresu jana kýshpen jalghasyp onyng týp-túqiyanyna deyin  qúrtu maqsaty qaytadan jolgha qoyyldy.  Qúdaygha shýkir, qazaq últshyldyghynan úrpaqtar qalghan eken, onyng jalghasy 90-y jylghy qúrylghan «Azat» qozghalysymen qayta oyandy.

Ár memleketting tarihy – sol eldin, halyqtyng tәuelsizdik jolyndaghy sayasy kýresining tarihymen ózektes keledi. Sol kýresting barysy men nәtiyjesi, ony basqarghandardyng enbegi men sayasy ústanymdary, azamattyq is-әreketteri, bilim dengeyi, qimyl-әreketterining sol kezge say ómirshendigine baylanysty.

Osy túrghydan elimizde 80-i jyldardyng ayaghy men 90-y jyldardyng basynda qúrylghan alghashqy demokratiyalyq qozghalystar men úiymdar – «Qazaq tili», «Azat», «Jeltoqsan», «Aldaspan», Tamshy» siyaqty t.b. úiymdar sol bir ótpeli kezende elimizding bolashaq derbes syrtqy jәne ishki sayasatyn aiqyndaugha, ony jýzege asyrugha tikeley aralasty.

Sol kezdegi sayasiy-qoghamdyq oi-pikirding qozghaushysy boldy. Olar osy kezenning birden-bir sayasy kýshterine ainaldy, ondaghan sayasy qayratkerlerdi tәrbiyelep, olardy ataqty qoghamdyq-sayasy qayratkerler dengeyine kóterip, shyndap ósirdi. Atap aitar bolsaq, Sәbetqazy Aqatay, Mihail Esenәliyev, Batyrhan Dәrimbet, Sayyn Shapaghatov, H. Qojahmet jәne taghy basqalar.

Qazaq últshyldarynyng songhy iri ókilderi  – «Azat» qozghalysynyng azamattary tәuelsiz elimizding  kóptegen sayasiy-qúqyqtyq, ekonomikalyq jәne әleumettik iydeyalarynyng dýniyege keluine (ózgertilgen týrinde bolsa da), qazirgi Qazaqstannyng zang shygharmashylyq jәne praktikalyq qyzmetterinde kórinis tapty.

Tәuelsizdikting kepili tek últtyq memleket qúru ekendigin «Azat» alghash bolyp aitty. «Azat»  -  «Janarghan odaq», «Janarghan federasiya» sekildi imperiyany saqtap qaludy kózdegen jalghan úrandargha qarsy shyqty, 1991 jylghy 17 nauryzdaghy kommunister úiymdastyrghan «Odaqty saqtap qalayyq» atty referendumgha qarsy ýgit jýrgizdi.

«Azat» qozghalysynyng ókilderi tәuelsizdikting qarsanynda jәne odan keyin de «Alash» kósemderi ýlgi kórsetip bastap bergen sayasy aghartushylyq, demokratiyalyq baghyttaghy qazaq halqyn sauattandyru júmystaryn toqtatpay jalghastyra berdi.

Syndarly sәtterde atqa qonugha da dayyn ekendigin kórsetti. «Azattyn» tarihta aty qalar bir enbegi  - 1991 jylghy tamyz oqighasy kezinde, qazaq biyligi daghdaryp qalghan  jaghdayda Nazarbaevty qoldap,  oghan quat, jiger berui. «Azattyn» osy jaqsylyghyn Elbasy nege úmytady eken? «Azat» tәuekelge bel baylap, el tәuelsizdigin qoldamaghan, qarsy shyqqan ishki jәne syrtqy qarsylastaryna, shovinistik baghyttaghy orys-kazak úiymdaryna qarsy órkeniyetti týrde kýres jýrgize bildi.

1991 jyly 13-16 qyrkýiekte el basyna qaterli kýn tudy. Oral qalasynda orys kazaktary býkil Reseyden jinalyp, dónaybat jasap,  Resey imperiyasynyn  300 jyldyq merekesin ótkizip arandatu jasamaq bolghanda, azattyqtar múnday shekten asqan qorlyqty, mazaq etudi erekshe shydamdylyqpen, júdyryghyn týiip, kózderinen jas tógilip, tilin tistep, sabyrlyq kórsetip qarsylyq jasady. Óitpegen jaghdayda, syltaumen qan tóguge iyterip, әsker kirgizbek bolghan orys kazaktarynyng imperiyalyq pighyly jýzege asatyn edi. «Azattyqtardyn» dәl osynday batyl da, biraq shydamdy, aqyldy әreketterining arqasynda eki jendet: Ermak pen Dzerjinskiyding eskerkishteri alyndy.

«Azattyn» taghy bir aituly enbegi – «Azat» qazaq júrtshylyghyna demokratiyalyq dәstýrlerdi elimizde esh aiqay-shusyz, sypayy, órkeniyetti týrde taraluynyng qarlyghashy, ýiretushisi bolghandyghy. Alghashqy qadamdaryn kóshe demokratiyasynan (ashtyq jariyalau, piyket, miting, jol jabu t.b.) bastaghan azattyqtar «jabayy demokratiya» ýrdisterinen tez bas tartyp, az ghana uaqyttan keyin órkeniyetti, sypayy, sauatty narazylyqtar men beybit sherulerdi qolgha alyp, ony tez mengerip, halyqqa ýirete bastady. Osy jerde aita ketuge tiyispiz, biylik sheneunikteri 25 jyl boyy qarapayym halyqty demokratiya auylynan alys ústaugha, demokratiyany qúbyjyq qylyp kórsetuge bar kýshin salyp keldi jәne osy ústanymnan janylmay keledi. Mine osynday qarsy әreketterge qaramastan «Azattyn» aghartushylary shiyrek ghasyr boyy qazaq júrtshylyghyna azamattyq sayasy dәstýrler men ýrdisterdi ýiretuge, tәrbiyeleuge talmay júmys atqaryp keledi. Osy taqyrypta ondaghan kitaptar men oqulyqtar shyghardy, ondaghan dóngelek ýstelder men seminarlar úiymdastyrdy, qazaq auyldaryn aralap, ondaghan «likbezdik» kezdesuler ótkizdi. Atap aitar bolsaq, «Demokratiyany qazaq tilinde ýiretu ortalyghyn» qúrghan Dos Kóshimning «Demokratiya negizderine kirispe», «Demokratiya jayly 100 súraqqa 100 jauap», S. Jýsipting «Demokratiyanyng 25 sabaghy» degen kitaptary býginderi bestsellerge ainaldy. «Demokratiya búryshy», «Demokratiya kitaphanasy» atty seriyalarmen jaryq kórgen «Demokratiya degenimiz ne?», «Sayasy partiyalar degenimiz ne?, «Qoghamdyq úiymdar degenimiz ne?, «Erikti saylau degenimiz ne?» t.s.s. broshuralar men kitapshalar halyq arasyna, kitaphanalargha tegin taratyldy.

Alayda biylik sheneunikteri atalghan úiymdar men onyng jetekshilerine, olardyng jogharyda atalghan isterine qarsy kýresin eshqashan toqtatqan emes. Eng ókinishtisi, orystildi qazaq biyligi qazaq últshyldarymen әli jaulasyp keledi. Biz – qazaq últshyldary, óz halqyna shynayy adal qyzmet istegenimiz ýshin biylik tarapynan dúshpandyq kózqarasqa týsip otyrmyz deuge bolady. Qazaq últshyldyghy turaly Elbasymyz  jaqynda bylay dedi: «Ózinde maqtan tútarlyq eshtenesi joqtar ghana últshylmyn dep maqtanady». Biz, qazaq últshyldary búl sózge Álihan Bókeyhanovtyng sózimen – «Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpey qoymaymyn», -  dep jauap beremiz.

Biz ýshin Últshyldyq – janadan tәuelsizdik alghan elding damuyna, onyng ekonomikasynyng ósuine kómektesetin birden-bir qúral bolyp tabylady dep sanaymyz. Eger qazaq últshyldyghy әu bastan, tәuelsizdik alghan kýnnen bastap qazaq biyligi tarapynan qoldau tapqan bolsa, býgingi jetistikterimiz eselep artqan bolar edi. 25 jylda halqymyzdyng sany 2-3 milliongha ghana emes ózbekter siyaqty 10-15 milliongha ósken bolar edi.

Elimizding tәuelsizdigi men qazaq últshyldyghy – bir-birinen ajyramaytyn egiz úghym. Qazaqtyng últshyldyghy - óz últshyldyghyn eshqashan sayasy úrangha ainaldyrmaghan últshyldyq. Qazaqtyng qas jauy bolghan Goloshekiyn: «Qazaq últshyldyghynda basqany bodandyqta ústau sipaty joq. Qazaqtyng boyynda bireuden basym bolu nemese bәz-bireulerdi ózine baghyndyru degen oy mýlde joq. Ol bar bolghany ózin qorghaghysy keledi, ózin aman saqtap qalghysy keledi. Qolynan kelse, mýmkindigi bolsa, tendikke qolyn jetkizgisi keledi» dep aituynyng ózi kóp nәrseni anghartpay ma..

P.S. «Últshyldyq degenimiz – sayasattyng qúramyndaghy iydeologiya men baghyttyng bir týri. Búl iydeologiya men baghyttyng negizgi  prinsiypi – últtyng qúndylyqtary qoghamdyq auyzbirlikting eng jogharghy týri bolghandyghynda, últshyldyqtyng – memleketti qalyptastyru prosesining eng alghashqy kirpishi boluynda. Últshyldyq mәselesining týrli baghyttary kóp jәne olar key jaghdayda bir-birimen qayshy keledi.

Sayasy qozghalys retinde últshyldyq memlekettik biylikpen  qarym-qatynasta belgili bir últtyq qauymdastyqtyng mýddesin qorghaydy». (Vikiypediya).

S. Jýsip,

«Azat» qozghalysynyng ardageri

Abai.kz