ONDA QÚRANNYNG BETIN ASh

Bismillahir Rahmany Rahiym

Ey, jamaghat, Islamnyng ruhany kenistigining kógine jaryq shashqan núrly shyraq, adamzattyng jalghyz tәrbiyeshisi – Qúran. Qúranda  «Búl Qúran adam balasy ýshin eskertu jәne ýgit-nasihat. Alla Taghalanyng jalghyz ekenin Qúran arqyly bilsin, aqyl iyeleri esterinde saqtap, ýgit jәne bilim alsyn» «Ibrahiym», 52)- dep eskertu berilse, «Senderge sonday bir amanat qaldyrdym; ol amanatty myqtap ústaghandar eshqashan da tura joldan adaspaydy. Ol amanatym – Alla Taghalnyng kitaby Qúran kәrim» dep  Múhammed payghambarymyz da ózining qoshtasu sózinde osy qasiyetti kitap jayly ýmbetterine amanattap ketti.

Qúranmen ghana adam balasy Allamen tildesu shynyna shyghady. Taza dindar adam óz dúghasymen osy Qúran arqyly Allamen sóilesedi. Bizding búl sózimizdi; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60) dep Alla Taghala taghy da eskertken. Dúgha – rahmetting kilti.

Búl ýshin aldymen «din degenimiz ne, ony kimder qalay ústanady?» degen  sózge nazar audaralyq. Din – senim. «Alla Taghala; «Maghan keletin tura jol osy – din joly» («Hyjyr»,41)  degen.  Al sol senimning iyeleri kimder? Bilimdiler, ghalymdar men ilim iyeleri. Osy ýsheuining bilu dengeyi ýsh týrly bolghanymen, ortaq dingegi bireu – din. Ýsheui satylap  otyryp Qúranda eskertilgendey Allamen sóilesuge alyp barady. 

Allamen sóilesu turaly, әngime aitsang bilimdiler; «Búghan sendik. Barlyghy da Rabbymyzdan kelgen» deumen shekteledi. Bilimdi degen – osylay  aitqanyn oryndaytyndar. Búl olardyng dengeyi.

Al aqyl iyeleri – ghalymdar  ne deydi. Olar da Qúrangha senedi, Rabbymyzdan kelgen dep Qúrannan, bolmasa din ghúlamalary múraghattarynan dәlelder keltirip, oqyp bilgenderin ne estigenderin óz dengeylerinde jetkizip, sony  oryndau jóninde  aitady. Ghalym degen aitylghandy qaytyp oryndau kerek ekendigin týsindirgen adamdar! Biraq Allamen әngimelesuge búlar da jete bermeydi. Bir este ústar jayt – bilim men ghylym Qúransyz damysa ghylymgha da, bilimge de jatpaydy.

Al ilim iyeleri she? Ilim – Qúrannan. Ilim iyesi Qúrangha kirgen adam, ol ózine qatysty Allanyng aitatyn syryn bilip jatady. Qazirgi oqyp jýrgen audarma Qúranda  sýre bastarynda qysqartylyp aitylghan «Húryf Múqattaghatty»  «Úghymyn Alla biledi» dep jetkizgen. Alla bәrin biledi, óitkeni Qúrandy adamdar ýshin týsirip otyrghan Alla emes pe. Demek, búl  «Adam bilmeydi» degen sóz emes, ol adam bilsin dep bergen  qazyna. Ol sol oqylyp jatqan adamgha «Allanyng ózi sezdiredi» degen maghanany bildiredi. «Álif Lәm Miym» dep oqy bastaghanda Alla sol sýrening qasiyetin asha ma saghan, ashpay ma, sol maghanany bildiru maqsatynda  jazylyp túr. Onyng kiltin әriyne ilim qualaghandar biledi. Ilim qualaghandar dep – Qúrandy naqty úghynugha kirisken adamdardy aitady. Al búl әngimeni Qúrannyng esebinde aita almaghandar әngimeleri bilimge de, ghylymgha da, ilimge de jatpaydy.  

Ilim iyeleri әdette tereng bilimge iyelik etken Qúdaydyng qalauly qúldary. Olar Qúrandy oquda Allagha degen mahabbattarymen odan әri terenge barady, Qúday sózi Qúranmen tilesedi. Kýndelikti oqityn bes uaqyt namazynan tys Rabbylaryna tәuekel etip rakat sanyn kóbeytip nәpil namazyn oqyp, nemese zikirge otyryp, qúdayy berip,  Allamen sóilesuge niyet etedi. Búlar turaly;  «Onyng (Allahtyn) ayattary oqylghan kezde, búl olardyng imandaryn arttyrady jәne tek Rabbylaryna tәuekel etedi («Ánfal», 2),   «Alla Taghala  hikmetti, tereng bilimdi qalaghan qúlyna beredi. Al kimge bilim berilse oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Búdan aqyl iyeleri ghana ghibarat alady». («Ály Ghymyran»,269) dep jazylghan Qúranda ayattar bar.

Múnday ilim iyeleri әr uaqytta Jaratushynyng uәdesin esterine ala otyryp,  Allamen tildesip, qoyghan súraqtaryna  Ghayyptan naqtyly jauaptaryn ala-alady. Ol Qúran kilti «Fatiqa» sýresin oqumen bastalady. Qúran – ilim iyelerine qúshaq jayyp ashylady, ashylghan sayyn ózine  tartady, tarta otyryp onyng jan-tәnin ruhany tazartady, әngime aitady. Búl – ekining birining qoly jete bermeytin, óz kezeginde ýlken sabyrlyqty kerek etetin súlu da nәzik jol.

Osy jolgha den qoyghan key jamaghat, Qúrandy oqy bastaghanda Qúran syry ashylmay, ol adam esinep, úiqy tarta bastasa, Qúran betin jaba salady. Búl nening belgisi – ol adamnyng denesining ruhany tazalanbaghandyghyn, kirligin bildiredi. Múnday kezde ilim qughan ilimger qayta dәret  alyp, әldeneshe qaytara nәpil namazyn oqyp, kózderine jylap jas alyp, Qúrandy odan әri oqugha den qoyghandary maqúl. Ruhany tazalyqqa enbey eshkim de  Qúrandy oqy almaydy, Qúran ashylmaydy. Qúrandy kóp oqyghan adam Qúrannan dem, quat alady, kóp sharshamaydy. Ilim iyesi әr qashanda Qúranmen tildesip otyrady, oqudy toqtatqan kezinde Qúran kilti «Fatiqa» sýresin qayta oqyp, rahmetin aityp qoshtasyp baryp Qúran betin jabady. Búl ilim iyelerining ilimdi iyegerudegi qalyptasugha tiyisti janylmas joly.

Ey, jamaghat, adam balasynyng boyyndaghy bar qasiyet Qúrannan alynyp salynghan moyynda. Adamnyng qasiyeti Qúrannan alynyp salynghan!  Qúrandy oqy otyryp sen ózine naqty syrttan qaray alasyn. Qúran oqymaghan adam ózine ishinen ghana qaraydy. Kókten qaray almaydy ózine. Qúrandy oqyp ony týsingen adam ózine syrtynan qaray biledi. Ózgege synshyl bolghannan góri, ózine synshyl bola alady. Ózgeni týzetkenen góri ózin týzete alady.

Bolsa da niyettenip osy jolgha týsip jatsan, ilimgerlikti qabyl alsan,  dindi izdeseng – Qúrandaghy 18-shi sýrening 27-shi ayatynan bastap, 37-shi ayatyna deyin oqu, týbi osy әngimemizding kuәgeri etetinin Sizderge syr etip jetkizemin. 

«Ey, mýminder! Sabyrly bolyndar jәne namaz oqyp jýrip tilek tilender! Alla Taghala sabyrly qúldarymen birge!»  («Baqara»,153).  «Ózderine aiqyn dәlelder kelgennen keyin tura joldan taysandar, bilinder Alla Taghala tym ýstem, hikmet IYesi» («Baqara», 209).

Ey, jamaghat, sen dindar bolsan, Qúrangha bet búr, Qúrangha tәuekel et, betin ash,  qashanda Allagha jaqyndaugha niyet et. Árdayym janynda túrar Jaratushynmen sóilesuge múqtaj bol. Sonda ghana osy senim jolynda Jaratushynnyng barlyghyna jәne ol jalghyz ghana qamqorshyng ekenine kózing jetedi.

Baqtybay AYNABEKOV

Abai.kz