Songhy kezderi tek bir týsti ghana jii qaytalap kóretin boldy. Bastapqyda azdap ýreylengen.  Biraq bara-bara sol týsi oghan erekshe lәzzat syilaytynyn da qu ishi sezetin siyaqty. Týsinde jylap jatyp oyanyp ketedi. Óne-boyyn auyrlatqan  auyr múnnan bir sәtke bolsyn alystap, sergip qalady. Kýni-boyy әldebir ghajap sezimning jetegine erip kónildi jýrgenmen, bәribir keshkisin júmystan sharshap qaytady. Jiylmaghan suyq tósegine ayaq kiyimin de sheshuge  shamasy bolmay  qúlay ketedi. Taghy týs kóredi. Jylaydy. Kýledi...

Osyndayda kýlip qarsy alar jary, erkelep moynyna asylar balalary bolsa er jigit tityqtay ma? Qaltaly bolmasa da, qyz qyzyghar kelbeti bar azamattyng otyzdyng juan ortasyna kelgenshe sýr boydaq jýrui quystanarlyq jaghday ghoy. Tas qalanyng búrysh-búryshyn jaghalaghan pәter jaldaushy emes, ýsh bólmeli jekemenshik ýii bar. Tek otyn mazdatyp, bauyryn jylytatyn bir shýikebas qana jetispey túr. Bar gәp ózinde. Uniyversiytette oqyp jýrgende dombyrany bebeuletip, gitarany  әldiylegende qyz bitken ýiirilip manayynan shyqpaytyn.  Ýrip auyzgha salghanday ne bir perizattar móldirey qarap, syzylushy edi. Týk sezbegendey әldebir múnly әndi qaytalap aityp otyra beretin kónterli minezinen әli asa almay keledi. Adam jany osynsha júmbaq bolar ma?

Ýirenshikti týsi oghan ainymas dos, anttasqan andasynday adal serigi ispetti. Óni bal-búl janyp, qara sýr jýzine qan oinap shygha keletin bolypty. Erekshe kónildengende jasynday jarqyrap,  meyirlenip ketedi. Ondayda  dostary  qolqalap әn saldyrady.  Qara dombyranyng pernesin kóz ildirmes jyldamdyqpen basqan jýirik sausaqtar yqylymnyng týneginen syr suyrtpaqtaghanday halyq әnderin birinen keyin birin tógip-tógip jiberedi. Eski dәuirding kýimesinde otyrghanday úiyp tyndaghan kópshilik  qalyqtaghan әuen nәzik sezimmen ayaqtalghanda baryp ózderine ózderi kele bastaydy. Onyng ózgelerge úqsamaytyn bolmysyna, kәsiby bilim-biliktiligine ishtey tәnti bolyp jýretin әriptesteri rizashylyghyn bildiredi.

– Bir basyna bar  óner toqaylasqan perising ghoy. Biraq, nege әli kýnge boydaq jýrsin, – deydi payghambar jasynan asqan bastyghy. Jauap taba almay qysylyp túrghanda ong qaptalynda otyratyn etjendi tolyq apay sambyrlap sóiley jóneledi.

– Kәri jýregimdi tolqyttyng ghoy, múnday dauysty estimegeli qashan. Ýsh almam bar, únatqanyndy jar etshi,  qalynsyz-aq bereyin,– deydi әzildep aitsa da, shynyn aityp.  

Múndayda ol ýnsiz ghana jymiyady. Bar jauaby sol.  Ishindegi alapat tasqyndy qyzmettester qaydan bilsin?!  Osy uaqytqa deyin jýregining týkpirinde saqtalyp, jan әlemin alay-dýley sezimge bólep kelgen ayauly beyneni qalay úmytugha bolady?  Onyng jauabyn ózge týgil ózi de bilmeydi. Sondyqtan da ekining birine syr aqtaryp qauqyldasugha esh zauqy joq. Oghan bolmysy da kelmeydi. Ýnemi ózimen ózi sayabaqtarda onasha  seruendep, ótken kýnderding esten ketpes elesterimen ómir sýrip jatqan jayy bar. Mýmkin adam ómirining teng jartysy әldeqashan ótip ketken kelmes kýnderining jangha azyq bolar ystyq elesterin ansaumen ghana mәndi-maghynaly shyghar degen oidyng shýnetine batyp jýrgeli de kóp bolghan. Soghan ilanady da.

Kimning basynan ótpegen alghashqy mahabbat. IYә, solayy – solay ghoy. Biraq  alghashqysy әri songhysy bolyp jýrmese jara edi...  Bireulerge  erte,  endi bireulerge kesh keletin  balausa sezimning mәngilik tәtti azapqa salghan qúdiretine qalay bas iymeysiz? Keshegi ghashyqtardyng mahabbaty da osynday-aq bolghan shyghar? Biz tereng bilmey, baghalamay, armandap jýrgen sezim osydan artyq qalay boluy kerek?  Ony tek ardyng tuyn jyqpaghan, aq, adal sezimderding iyesi ghana bilip, solar ghana baghalap, qadirine jete alatyngha úqsaydy. 

Bir basyn ekeu etuge jaghdayy kelmedi deysiz be? Jýregi qalamady...  Sol jýrek alys auylda qol búlghap qalghan bala mahabbattyng elesimen ómir sýrip jýrgenin kimge aityp týsindire alady.  Aytqan kýnning ózinde de. – Áy, qoyshy,  deytinder manayynan-aq tabylady. Syrymdy aitamyn dep ósekting órtine oranyp ketkenindi ózing de sezbey qalasyn, talay  auzy kýigen. Sodan bolar, ózimen – ózi dos! Adamgha jalghyzdyqtan artyq dosy joq dep biledi.

                                                                       ***

Óz  kәsibin tereng biletin  bolghandyqtan  bólimnin  isqaghazdary derlik búnyng  qolynan ótedi. Kýndelikti júmys uaqyty saghat altygha deyin bolsa, búl toghyz-ondargha deyin otyra beredi. Keybir quaqy әriptesteri, – Jalghyz ózing ýiine barghanda ne isteysin? Sopayyp tórt qabyrghagha qarap otyrasyng ba? Odan da maghan kómektes. Sauaby bolady – dep, tapsyrma berip ketedi. – Óz júmysyndy ózing istemeysing be, – degen qarsy jauabyna: « Ýlgermey jatyrmyn,  balabaqshadan balamdy aluym kerek. Óz basyna  kelgende týsinesin, kómektesshi»,  – dep qiylady. Dinkelep túrsa da, qúshaq-qúshaq manyzdy qújattardy múqiyat qarap, kem-ketigin tolyqtap, tastýiin dayyn qylady. Biraq, jyly sózderdi istegen búl emes, istemegen olar estip jatady.

Býginde osynday bir qauyrt júmystan sharshap oraldy.  Shala-púla júmyrtqa quyryp auyz tiygen boldy da, oiyna әlde birdene týsip ketkendey, samaldyqqa shyghyp temeki tútatty. Qúshyrlanyp soryp, kók tútyndy kókke ýrlep rahattandy. On altynshy qabattan tómenge qaraudyng ózi qorqynyshty siyaqty kórindi.  Al, ózgening jýregine ýnile bilu, ony týsinuge tyrysu qanday baqyt!  «Men baqyttymyn» dedi ishinen. Ile, әrkim baqytty әrqalay týsinedi. Men ýshin baqyt pen mahabbat bir úghym.  Ár adam ózinshe baqytty boluy kerek. Mening baqytqa jetu jolym osy. Sebebi, men onyng jýregine tereng boylay aldym. Baqyt degen – sol emes pe dedi ózine-ózi súraq qoya sóilep.  Samaldyqta úzaq túryp qalghanyn jauray bastaghanda bildi. Sonda da qoymay taghy bir shylym tútatty.  Sebebi, ol – dәl osy sәtte ózin búrynghydan da baqytty sezingen edi.

                                                                        ***

Týs kóripti. Kópten beri qaytalap kórip jýrgen týsi. Týsinde auyldy qaq jaryp aghatyn  Qas ózeni tasyp, halyqty әbigerge salypty. Kәri-qúrtan, bala-shagha jiylyp bóget bola almay, auyr shyghyngha batypty. Ata-anasynyng qalqayghan molasy qúlap, qúlpytasy qaq aiyrylypty. Elden bereke-birlik ketip, úry-qary kóbeyipti. Ghashyghy ekeui jii kezdesip, aiyrylymasqa serttesken Tórt terek  tamyrymen qoparylyp shiry bastapty...  Shoshyp oyandy. Qara ter basyp ketipti. Qatty qoryqqandiki bolar, úzaq uaqyt ózine-ózi kele almay, tóseginde býkshiyip otyryp qaldy.  Sәlden song baryp «Týsting sheshimi – jorudan» degendey, jaqsylyqqa jorydy.  Biraq kónilinde kýdik qalyp qoydy. Sodan tang atqansha kirpik aiqastyrmady. Songhy ret ata-anasyna as bermekshi bolyp auylyna barghan kezin esine týsirdi. Odan beri de on bes jyl zaqpynyng tasynday bop zymyrap óte shyghypty. Barmayyn demeydi ghoy. Bal dәuren balalyghy qalghan asyl mekendi, onda ómir sýrip jatqan aqpeyil darhan halyqty saghynbaydy deysiz be, saghynady!  Bәrinen de, kónil kókjiyeginen bir sәt kóterilip kórmegen, tiri mýsinin oilamaydy deysiz be, oilaydy! Al, tughan topyraghyma tәu etip, saghynyshymdy basyp keleyin deuge batyly jetpey keledi. Onyng ózindik sebepteri bar, ol – sol yntyq zarynyng ózge bireuge túrmysqa shyghyp ketti degen qauesetten bastalghan edi.

Tuyp ósken auyly – Sarybúlaq – kórkem jer. Jusany men ermeni jangha shipa, dertke daua. Shilde aiynda barsanyz, býldirgenine at túyaghy boyalady.

Sol joly endi qaytyp soqpaytynyn bilgendey Sabyr dosy ekeui tughan jerding júmbaq syryna ýnilip, úzaq aralady.

– Sen qayta ainalyp kelgenshe bizding auyl su astynda qaluy mýmkin... Osy joly armansyz bir aralayyqshy, men de senimen birge tughan topyraqtyng kórkem beynesin kónilime toqyp alayyn, – dedi Sabyr kópten jasyryp jýrgen syrymen bóliskendey. 

– Qay-qaydaghyny aitpasanshy, su astynda qalghany nesi, – dedi búl júlyp alghanday.

– Ói, oqu soqqan neme, sen auylgha eki-ýsh jylda bir-aq ret kelesin. Búl jaqtaghy jaghdaygha qanyq emessin, sondyqtan da aitqanymmen senbeysin! Odan da bilmey-aq qoy, – dedi múnaya til qatyp.

– Qalay bilmeymin, aitshy, – dedi dauysy dirildep.

– Ol úzaq әngime, – dedi Sabyr sabyrly qalpynan tanbay.

– Qansha úzaq bolsa da, ait dedim ghoy, aitsanshy sozbaqtamay.

– Birdenening sheti shyqsa qoymaytyn әdeting әli qalmapty ghoy, – dedi qulana jymighan Sabyr.

– Adam ózgerushi me edi, qiyr jaylap, shet qonyp ketkenimmen, sol bayaghy alqam-salqam Sәkenmin ghoy, nemene meni perishte balap  jýrmisin, – dedi kýlip.

Byltyr jazda qaladan mamandar kelip auylymyzdyng jer - suyn tekserip, bastaryn shayqap tang qalypty. Ony osy auyldyng әkimining orynbasary – әlgi sening bala ghashyghynnyng naghashysy  aitty.  Anau túrghan Abyraly tauy men mynau Qaratóbening asty tútas kómir eken solardyng aituynsha.  Aghyny qatty Qas ózenin buyp elektr stansasyn salmaqshy eken. Qúm men shaghyldyng sorty eng jogharghy kórsetkishti kórsetip túr deydi mamandardyng boljauynsha.  Sodan beri, elden bereke kete bastady. «Jaman aitpay, jaqsy joq». Olardyng aitqany shynymen iske assa, qara halyq qayda barady. Atamekennen qonys audaru adam týgili, mal ekesh, malgha da onay soqpasyn ol itter týsinedi deysing be? Bireuler búdan da jaqsy kýn keshemiz, ýkimet óltirmeydi, ýy salyp, jer bólip beredi deydi. Áriyne, óltirmeydi ghoy. Biraq anau qyrdaghy ata-babanyng molasy su astynda qala ma?  Ony oilaghan atqa minering bar ma?  Bәri ýkimetting aitqanyn asyra oryndap kózge týsuge tyrashtanyp jýr.

Sabyrdan estigen búl әngime Sәkenning kókiregin mysyqsha tyrnalady. Shynymen de, Sәkende búl auyldan basqa eshtene joq. Birge tughan tuysy bolmaghanmen, osy auyldyng әr túrghyny onyng janashyry, tileulesi bola bilgenin qalay úmytsyn.  Ata-anasynan tym erte aiyrylyp balalar ýiinde tәrbiyelengen oghan auyldastary ýlken ýmit artty. Qol úshyn berip qoldady. Osy kýnge deyin jýrek týkpirinen óshpegen ayauly jandy da balalar ýiinde kezdestirip, qapysyz týsinisti emes pe? Oquyn ayaqtaghan son, qalagha  alyp ketetin bolyp uaghdalasqan. Áne-mine dep jýrip uaqyt úzartyp aldy.  El ishi tynysh jata ma? Ósek órttey laulady. Onsyz da jarym kónil jýrgen qorghansyz jan «Sәken ýilenipti» degen habardy estigen son-aq kónili nildey búzylyp janary qúrghamaytyn boldy.  «Endi búl auylda jýruding men ýshin eshqanday da qyzyghy qalmady» dep oilasa kerek,  alys auyldaghy bastauysh mektepke múghalim bolyp ózi súranyp ketti. Al, Sәken   «Jón-joralghymen kelip, naghashysynyng rizalyghymen qalagha úzatyp alyp ketemin» dep jýrgende ony «Túrmysqa shyqty» degendi estip, ah úryp qala berdi.  Mine,  sodan  bastap Sәken  tughan auyly – Sarybúlaqqa at izin salmay ketti. 

                                                                      ***

Eki jarty bir býtin bolugha sóz baylasqan ekeuding ómir joldary onay bolghan joq. Endi-endi óz ayaqtarynan túryp, shanyraq kótermekshi bolghanda bir-aq auyz sóz aralaryn alystatty. Biraq,  jýrekteri suymady.  Ishtey bir-birine tilekshi bolghandary haq. Tek kónilderindegi kýdikten aryla almay biri – Almatyda, biri – eng alys auylda ómir sýrip jatyr. Sәken onyng qay auylda ekenin bilmeytin. Sabyr dosynan hat arqyly súraghan da, ol da bilmeymin dep qysqasha jauap qaytarghan. Talay ret izdemek bolyp oqtalghan. Sonynda, otbasyly adamnyng shyrqyn búzbayyn dep sabyrgha kelgen bolatyn. Al, ýzbey jazysqan hattar ekeuining de qolyna tiymegen. Eger, sol hattar úshty-kýili joq bolyp ketpegende olar әlde qashan otau tiger edi...

                                                                      ***

Taghdyryna nalyghanmen amaly ne? Manayyndaghylardan qashyp qútylsang da, mandayyndaghy jazudan  qashyp qútyla almaysyn. Jalghyzdyq mýmkin mening baqytym shyghar, qalay bolghanda da, men ony basqagha aiyrbastamadym. Sýigen jýrekte sýrkeylik joq ekenin oghan da, jer basyp jýrgen pendelerge  de dәleldegim keldi.  Sondyqtan  ýilenbedim. Mahabbatsyz qalay ýilenemin?  Sýimey alghan әielden qalay sýikimdi bala tuady?  Úrpaqsyz qalsam da men ol qadamgha barugha dәtim shydamady, qysqasy, arym jibermedi. Oghan degen sezimim men kirshiksiz mahabbattymdy ana dýniyege ala ketemin. Syrtymnan sógip, gu-gu sóz terip jýrgenderge jol bolsyn! Men óz әlemimde baqyttymyn dedi Sәken óz kónilin ózi kóterip.

                                                                      ***

Qarasha aspany múnartyp, qalany dymqyl syz basqan. Ghasyrlar syryn saqtaghan alyp aghashtardyng bútaqtary tarbiyp-tarbiyp jalanash halge týse bastapty. Alda jeltoqsan degen yzgharly ay tabaldyryqtan attasymen-aq qar qylaulap týsip, lezde basyp qalatyn әdeti bolushy edi, biyl qayter eken? Keyde tosyn minez kórsetip borany úshyryp әketetindey ýiirip soqqanda ne isterindi bilmey abdyrap qalasyn...

Sarybúlaq  auylynyng kóktem men jazy keremet bolghanmen, kýzi men qysy jaysyz-túghyn. Auyl men qalany jalghaghan kóne kýre jol jelden bir arylmaytyn. Jaughan qardy úshyryp әkelip  tauday  ghyp ýiip tastaytyn.  Kýn jylyp, jer sorghymayynsha audan, qalagha júrt qatynay almay әbigerge týsetin.

Sәken múnartqan qala aspanyna qarap, auylyn eske alyp, kónili bosap ketti. Ile, osy jazda baryp qaytsam ba degen oy qylang berdi sanasynda.  Biraq, kim ýshin, ne ýshin  baramyn dedi óz oiynan ózi ainyp. Bәri ózgergen... Kim tanidy meni... Dos degen – Sabyr da hat-habarsyz ketti...  Odan da, alystan-aq saghynyp jýre bergenim dúrys bolar dedi bir  bekimge kelip.  Onsyz da auylymdy ylghy týsimde kóremin.  Sonyng ózi saghynyshqa em emes pe dedi óz sózin ózi maqúldaytyn әdetine basyp. 

                                                                        ***

Sәken qyzmet babymen, shetelde kóp boldy.  Súlulyghyn sózben jetkize almas kórkem qalalardy armansyz aralady.  Biraq bәribir týsine óz auyly kirip, birde jylap, birde kýlip oyandy.  Osylay ómir ótip jatty... Bayaghyday jalyn joq,  samaygha aq kirip, densaulyq syr bere bastady.  Jalghyzdyq  boyda quat bar kezde bilinbeydi eken, dәrmen ketip,  dәri-dәrmekke qaraghan kýn qiyn soghyp túrghanyn moyyndamasqa sharasy qalmady.  Onyng ýstine dәriger jýikege salmaq salmau kerektigin basa aitqan. Úzaq oilanyp,  merziminen búryn kezekti enbek demalysyn alugha bekindi. Júrt maqtap jýrgen shipajaylardyng birine baryp em-dom alyp tynyqpaq qoy bayaghy. Tura bir apta ótkende jolgha shyqty.  – Bir basyma ne jetpeydi, bayaghydan beri nege densaulyqqa kónil bólmedim eken?  – Áy, bayany joq dýniye-ay, – dedi poyyzdyng terezesinen tysqa qarap túryp. Búryn ózining kóp qylyghyn dúrysqa balaushy edi, songhy kezderi ózin-ózi sybap, syn-tezine alatyn bolyp jýr...

Shipajayda min joq, keremet eken! Bir aptadan beri qan qysymy qalypqa týsip, jýregi de juasy bastady.  Kónili de  kóterilip,  erteli-kesh taza auamen tynystap, rahattanyp-aq qaldy.

At shaptyrym ashanada kezekte túr edi,  qalyng toptyng ishinen súnghaq boyly orta jastaghy beytanys әielmen kózi týiisip qaldy,  eki beti qúlaq-shekesine deyin qyzaryp, jýregi shym ete týsti. Onyng da jetisip túrmaghanyn bayqady. Dәl ózi! Janarlar taghy da sharpysyp, kókiregi kýmbirlep qoya berdi.  Ary qaray,  múnly kózderding әngimesi bastalyp ketti.

– Sen Sәkensing be? – dedi ýzilip estilgen nәzik dauys.   

– IYә, men Sәkenmin ghoy, tanydyng ba, – dedi jýregi keudesinen shyghyp keterdey atqalaqtap.

– Tanyghanda qanday, týk ózgermepsing deydi, – kýrsinip,

– Aqyry kezdestik-au, – dedi tereng tynystap...

                                                                         ***

Týs kóripti. Auyly alty qyr,  jeti belden asyp úshy-qiyryna kóz jetpes jazyq dalagha qonystanypty.  Aqy-iyesi joq eski molalar  su astynda qalypty.  Ádettegidey  jylap jatyp oyanyp ketti...

Abai.kz