«Allanyng ózi de -  ras, sózi de - ras»

«Allagha auyz jol emes»

Abay

Songhy jyldardyng bederinde Qazaqstanda islam dinining týrli aghymdary payda boldy. Biri kýsheydi, biri biylikti jaghalap jýr, endi biri últshyl keyipte kórinse, kelesi bir payghambar zamanyna qaytyp oralugha ýndep jýr. Bәrining ainaldyryp jýrgeni Alash júrty. Alashta ne alasy bar? Ony aghymdardyng úiytqylary ashyp aitpaydy. Áu, basta jylghadan aqqan suday juas kóringen aghymdardyng keyingi kezde aghyny qarqyn alyp barady. Ásirese, qazaq baspasózining betinde «tura joldy» núsqaushylardyng sany tym kóbeydi. Diny aghymdar ókilderining is-әreketin qaydam, sózine nazar salsaq, auyzdarynan Abay týspeydi. Eki sózining birinde Abaydyng ólenderinen, qara sózderinen ýzindi keltiredi. «Úly Abaydyng ózi osylay dedi emes pe!», dep sózining aqiqatyna ilandyrghysy keledi. Aghymshyldar Abaygha nege qúmar? Nege Abayshyl?

Abay Alashty ne nәrsege ýndedi? Aghymdar ne nәrsege ýndep jatyr?

Islam diny aghymdarynyng sipatyn biz zamandastarymyzdyng boyynan jii bayqaymyz. Bastyrylmaghan saqal-múrt, kiyim ornyna aq kebin, týrilgen balaq, ózge islam aghymdarynyng isin, jolyn joqqa shygharu, qay jerde jýrse de óz aghymyna uaghyz aitu, pәrenje kiyip býrkenu, últtyq mәselelerding sheshimin tappauyn dinsizdikten izdeu, tipti keybiri últ degenning qajeti shamaly degendi de uaghyzyna qosyp jiberedi.

«Allanyng ózi de -  ras, sózi de - ras»

«Allagha auyz jol emes»

Abay

Songhy jyldardyng bederinde Qazaqstanda islam dinining týrli aghymdary payda boldy. Biri kýsheydi, biri biylikti jaghalap jýr, endi biri últshyl keyipte kórinse, kelesi bir payghambar zamanyna qaytyp oralugha ýndep jýr. Bәrining ainaldyryp jýrgeni Alash júrty. Alashta ne alasy bar? Ony aghymdardyng úiytqylary ashyp aitpaydy. Áu, basta jylghadan aqqan suday juas kóringen aghymdardyng keyingi kezde aghyny qarqyn alyp barady. Ásirese, qazaq baspasózining betinde «tura joldy» núsqaushylardyng sany tym kóbeydi. Diny aghymdar ókilderining is-әreketin qaydam, sózine nazar salsaq, auyzdarynan Abay týspeydi. Eki sózining birinde Abaydyng ólenderinen, qara sózderinen ýzindi keltiredi. «Úly Abaydyng ózi osylay dedi emes pe!», dep sózining aqiqatyna ilandyrghysy keledi. Aghymshyldar Abaygha nege qúmar? Nege Abayshyl?

Abay Alashty ne nәrsege ýndedi? Aghymdar ne nәrsege ýndep jatyr?

Islam diny aghymdarynyng sipatyn biz zamandastarymyzdyng boyynan jii bayqaymyz. Bastyrylmaghan saqal-múrt, kiyim ornyna aq kebin, týrilgen balaq, ózge islam aghymdarynyng isin, jolyn joqqa shygharu, qay jerde jýrse de óz aghymyna uaghyz aitu, pәrenje kiyip býrkenu, últtyq mәselelerding sheshimin tappauyn dinsizdikten izdeu, tipti keybiri últ degenning qajeti shamaly degendi de uaghyzyna qosyp jiberedi.

Búghan dәlelde bar. QazTAG aqparat agenttigining aqparatyna sýiensek, Kókshetaudaghy meshit imamy óz qyzyn mektepke bermey qoyghan. Múnyng sebebin, meshit imamy jergilikti telearnalargha bergen súhbatyna mektepte úldar men qyzdar birge oqidy dep týsindiripti. Al, Kókshetaudaghy basqa bir meshitting imamy Nauan Hazret Qanat Qydyrmin búl jalqy oqigha jәne zanda orta bilim alu jazylsa, ol oryndaluy tiyis dep ara týsipti. Respublikadaghy meshitter Qazaqstan músylmandar diny basqarmasyna qaraydy. Al, basqarmanyng qaramaghyndaghy meshit imamynyng is-әreketi anau, adam shoshidy. Sonda Qazaqstan diny basqarmasy ne qarap otyr degen zandy saual tuyndaydy jәne basy ashyq kýiinde qalady. Dәl osynday әngimeni bir әriptesimining auzynan estidim. Onyng әldebir islam aghymyna enip, kýiektey saqal qoyyp, әr sózine Abay shygharmalarynan ýzindi keltirip daghdylanyp alghan klastasy ózining balalaryn mektepke emes, medresege beretinin óitkeni, mektepte oqysa kәpir bolyp ketedi dep qauiptenetinin aitqan. Búl islamy diny aghymdardyng júmysynyng «jemisi». Aghymdardyng aitqanyna sengen talay jan bassaughalap shetel asyp, Otanynan jyraqta jýr. Onyng basyna ne kýn tudy? Álgi Otan, últ degendi moyyndamaytyn, ony Qúday jaratpaghan dep uaghyzdap jýrgen aghymdardyng әreketining kórinisi emey ne?!

Endi bir islamy aghym әuelgi joldarynan ainyp, últ qorghany keypine enip ýlgerdi. Dәstýrli qazaqy islam joly bizdiki deydi sózderine qúlaq assanyz. Osy aityp otyrghan islamy aghymdardyng bәrine ortaq jәne bәrining «mahabbatpen» sózin әrdayym aitatyn bir adamy bar. Ol - Abay. Bizde Abaydy óremiz jetken jerge deyin qaradyq. Sonda aghymshyldardyng auzyndaghy Abaydy tappadyq. Abaydyng bar shygharmasy - Abaydyng ózi ýndegen tolyq adam boludyng terenine jol kórsetedi. Abay әr sózinde bilim men ghylymgha qúmartudy, soghan asyq boludy aitady. Onynshy qara sózinde Abay: «Ghylymsyz ahiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy» deydi. Al, bizdegi aghymdargha salsanyz, dinnen basqanyng bәri beker bolyp shyghady. Aghymgha ergen Alash balasynyng ghylymgha, bilimge, jaqsydan, jamandy aiyrmaqqa, dinge boy aldyrmas búryn onyng tegine ýniludi maqsat etip jýrgenderin kóru arman bolyp túr. Olar bar bolghany әldebireuding aitqan uaghyzyn Qúday sózi kórip, qúlay senedi. Sol jat dese, jatady, túr dese túrady. Kәdimgi «anqau elge, aramza molda». Anyghynda, taghy Abaydyn:

«Kóp aitsa, kóndi,

Júrt aitsa, boldy,

әdeti nadan adamnyn» degen sózinen artyq aita almaspyz. Yaghny keybir zamandastarymyzdyng diny aghymdardyng múrnyn tesken taylaghyna ainlauynyng negizgi bir sebebi, sauatsyzdyqta jatyr. Áriyne, býgingi zamanda qalam alyp, hat jazyp, qara tanyghandy sauatty dep aitugha bolmaydy. Al, múnday sauatsyz aghym mýsheleri óz kezeginde birding basynan, birding ayaghynan jattaghan uaghyzy arqyly júrtty islamnyng qara týnegine sýireytini beseneden belgili. Al, Abaydyng talmay ýndegeni bilimmen ghylym yaghny órkeniyet pen mәdeniyet. Bizding el qúran oqyghannyng bәrin molda dep tanidy. Al, býgingi kóp aghymdardaghy «moldalardyn» is-әreketi el ýstinen kýn kóruge negizdelgen. Sózi - Qúdayshyl, kózdegeni - dýniye. Ótkende Shymkenttegi bir meshitting moldasy sadaqagha jinalghan aqshany ýptep ketkenin aqparattardan oqydyq, kórdik. Mine, dәlel. Al, Abay otyz besinshi qara sózinde búdan da qatty aitady: «Mahshargha barghanda qúday taghala qajy, molda, sopy, jomart, sheyit - solardy qatar qoyyp, súrar deydi. Dýniyede ghizzat ýshin, syi-qúrmet almaq ýshin qajy bolghandy, molda bolghandy, sopy bolghandy, jomart bolghandy, sheyit bolghandardy bir bólek qoyar deydi. Ahiyretke bola, bir ghana qúday taghalanyng razylyghyn tappaq ýshin bolghandardy bir bólek qoyar deydi.
Dýnie ýshin bolghandargha aitar deydi: «Sender dýniyede qajeke, moldeke, sopeke, myrzeke, batyreke atalmaq ýshin óner qylyp edinder, ol dýniyeng múnda joq. Senderding ol qyzyqty dýniyeng harap bolghan, sonymen qylghan ónerlering de bitti. Endi múnda qúrmet almaq týgil, súrau berinder! Mal berdim, ómir berdim, ne ýshin sol maldaryndy, ómirlerindi, betine ahiyretti ústap, din niyeting dýniyede túryp, júrtty aldamaq ýshin saryp qyldyndar?» dep. Ana shyn niyetimenen ornyn tauyp, bir qúdaydyng razylyghy ýshin óner qylghandargha aitar deydi: «Sender bir ghana mening razylyghymdy izdep maldaryndy, ómirlerindi saryp qylyp edinder, men razy boldym. Sizderge layyqty qúrmetti ornym bar, dayyn, kirinder! Hәm ol razylyqtarynnan basqa osy mahshar ishinde, senderding osy qylghanyna ózi qylmasa da, ishi erip, yntyq bolghan dostaryng tabylsa, shafaghat qylyndar!» - dep aitar deydi».

Conda 19 ghasyrdan oza shapqanymyz qane?! Eki zamandy salystyra qaraghanda, 19 ghasyrda ishan, moldalardyng aldauyna jipsiz baylanghan, solardyng sózin Qúday sózi, ýkimet zany kórgen qazaqty kóremiz. Al, 21 nshy ghasyrda taghy da aghymdardyng aitqanyn zang kórip, «Qúdaygha aparar tura jol» osynyng joly eken dep bas, kóz joq, oilam joq, araldan kelgen adamday es joq aghymnyng artynan erip, shúbaghan qazaqty kóremiz. Ekeuine de ortaq - sauatsyzdyq.

Dәl qazaq arasyn jaylaghan diny qaranghylyqpen Abay, odan keyin Alash ziyalylary kýresti. Qazirgi óz qoly óz auzyna jetken tәuelsiz qazaq biyligi kýresip jatqangha úqsaydy.

Biylikting diny aghymdarmen kýresi demekshi, aghymdardyng aldauyna týsken aghayyndarymyzdyng adasuyna belgili bir dәreje de memlekettik iydeologiya da jauapty. Sebebi, Qazaqstan tәuelsizdik alghan tabany kýrektey on toghyz jyl ishinde memlekettik iydeologiya azamattardyng jýregine senim úyalata almady. Árbir azamatty onyng memleket ýshin orny erekshe ekenine kózin jetkizip, sendire almady. Osy jerden kelip, qarausyz qalghanday kýy keshken júrttyng senimine selkeu týsti. Tabighy týrde azamattar óz senimin bir nәrsege baylaugha bekiydi. Dәl osy tústa aghymdar payda bola ketti. «Izdegenge súraghan».

Endi qaytpek kerek? Bizding she, biylik azamattardyng memleketke degen senimin oyatugha kýsh saluy qajet. Jәne aghymshyl adamdar qazaq tarihyn, muzykasyn, onyng túrmys-salttyq dәstýrlerin, maqal-mәtelderin (әsirese, din turaly) ghasyrlar boyy jәne kýni býginge deyin ústanyp kele jatqan ózindik Islam tanymyn, diny ústanymyna kóp nazar, zer salghandary jón. Tipti, qazaqtyng saqal-múrt qongdaghy, er-әielderding kiyinudegi últtyq sәn ýlgilerine de basa nazar salghanyn qalar edik.

Beluardan saqal qoyyp, balaghynyzdy dizenizge deyin týrip, aq kebinge on oranyp jýrsenizde, búl Sizding Allagha degen aq niyetinizding dәleli bolmaytyny anyq.

Abay qazaq jýregindegi ruhany shyraq. Aghymdardyng abayshyl boluynyng syry qazaq jýregine Abaydy jamylyp enip alu. Keyingi kezde qazaq jýregindegi ruhany shyraqtyng ainalasynda saytankóbelekter kóbeydi. Mening esime talantty aqynnyng óleng joldary týsedi:

«Saytan kóbelek,

Saghan ne kerek?»...

«Abay-aqparat»