Assalaumaghaleykým, aqjarqyn oqyrmandar! Sizderge aitylar әngimeni bәibishem Zadanyng maghan aitqan hikayatynan bastayyn. Kókshetaugha barghan saparymnan ýige tanertengi saghat 10 shamasynda oralyp, jayghasyp otyrghan song Zada kýle sóilep, bylay dedi:

«Keshe, dәl osy uaqytta, esikting qonyrauy shyldyrlady. Baryp ashtym. Qonyrqay óndi kisi: - Ghabbastyng ýii me? - dedi. «IYә» dedim. Ol sәlemdesken de, aty-jónin aitqan da joq, abyn-kýbing kirip, qolyndaghy sómkesin qoya salyp, bәtinkesin ayaghyn silke sheship tastap, tórge bir-aq shyghyp, divangha otyra ketti de: - Almatygha bir sharuamen kelip edim, kýndering qanday ystyq, terlep, sharshap... uh! - dep penjaghyn sheship, janyna qoydy da: - Ne qarap túrsyn? Shayyndy qoya ber, men bet-auyzymdy sulap  alayyn, vannalaryng qayda? - dep úshyp túryp, bólmeden shyqty. Men ne derimdi, ne isterimdi bilmey anyryp, oghan vannanyng esigin núsqadym. Ol kirip ketti. «Búl kim?» dep qatty tandanyp túrmyn. Sening atyndy atap kelgen son, bóteni emes shyghar, aty-jónin aitar, tanysarmyz dep oilap, shay qamdaugha kiristim. Ol bes-alty miynót mólsherinde vannadan: -Uh, janym jay tapty,  dúrys boldy, - dep sóiley shyghyp, asýidegi maghan: - Endi shayyndy tezdet, shólimdi basayyn, - dep dauystady. Men ýstel jasay bastadym. Ol divanda sening monsha oramalynmen sýrtinip, jelpinip otyr. Ishtey kýldim de, kesege shay qúiyp úsyndym. Sol sәtte telefon shyldyrlady. Ýy basqarmasynan eken. Erteng pәter iyelerining jalpy jinalysy bolatynyn aitty. Men jinalystyng qayda, qashan bolatynyn qaytalap súrap, anyqtap aldym jәne syrtqy esik aldynyng ybyrsyp jatatynyna renish bildirdim. Sonsong ornyma otyryp, keseme shay qúya bergenimde mәlimsiz menman myrs etip: - Oryssha sayraydy-aq ekensin, oryssha oqyghansyn-au, ә? - dedi. «Telefon soqqan orys  әiel edi» dedim. Ol shaydy tez-tez iship, shyghugha bettedi. Koridorda sómkesinen kitap alyp úsynyp: - Saghan rahmet, shayyng tәtti eken, shólim qandy, al mynany Ghabekene ber, - dep kitabyn berdi de, shyghyp ketti. An-tang bolyp qaldym».

Zәkeng osylay dep kýldi de:

- Qyzyq kisi eken, ol kim? -dedi.

- Ol qyzyq emes, sen qyzyqsyn. Tanymaytyn kisini «kimsin?» demesten ýige kirgizip,  tórge shygharyp...  basyna bir salyp qyljityp, ýidi tonap ketse she? – dep jorta ejireydim.

- Sening atyndy aityp túrghan song sendim.

- Vannadan shyqqan son: «janym jay tapty, dúrys boldy» degen eken, ol - shynynda dúrys jigit. Sengening  dúrys boldy. Onyng kim ekenin, kitabyn oqyp, әbden bilip al, sonda kelesi joly «bet-auyzyn» ózing sulap beretin bolasyn, - dep kýldim (Tórejan silap berip ketken kitabyna eng bolmasa «Ghabbasqa» dep te jazbapty, - ai, «qyzyq kisi»!).

- Aytpaqshy, Osekenning bәibishesimen, Núrekenmen, habarlasshy, ol Núrekendi de shoshytypty.

Birazdan song Osekennin, Ospanhan Áubәkirovtin, ýiine telefon shaldym. Núrsúlu  ýide eken.

- Núreke, hal-ahualyng qalay? - dep edim, ol:

- A, Ghabeke, qúdaygha shýkir, birqalypshamyz, - dep әdetinshe anqylday sóilep, kýlip jiberdi de: - Zada aitqan shyghar, Tórejan Mәndibay degen ózi... qyzyq kisi eken, - dedi.

- Saghan da konsert qoyyp berdi me?

- Oibay, aitpa, - dep Núrekeng kýlip aldy da, Tórejanmen qalay tanysqanyn aityp berdi.

«Ospanhannyng ýii me?» dep kirgen Tórejan  «konsertin» sәl basqasha bastapty. Esikten kire vannagha tura bettep, Núrsúlugha: - Sen shayyndy qoya ber, - dep vannagha kirip, esigin kýrshegin syrt ettirip ishten jauyp alypty. Sonynan baryp: «Sen kimsing ózi, shyq, kәne!» dep esikti qaqqan Núrsúlugha: «Kýndering kýidirip jibere jazdady, salqyndap alayyn, kim ekenimdi shay iship alghan song aitamyn» depti. Ashulanghan Núrsúlu: «Shyq, kәne! Shyqpasan, milisiya shaqyramyn!» dese, Tóken: «Shaqyra ber. Olar kelgenshe shomylyp ýlgirem» depti. Sharasy tausylghan Núrsúlu sәl-pәl oilanyp, Zadasha: «Osekenning atyn atap keldi ghoy» dep, shayyn baptay bastaydy.  Juynyp-shayynyp, rahattanyp shyqqan Tóken  tórgi bólmege baryp, Ospanhannyng kitaphanasyn kóruge kirisedi. «Shaygha jýriniz» dep Núrsúlu engen kezde: «Oseke-ay!» dep kýrsinedi. Sonymen, shay ýstinde qaydan, kim ekenin aityp tanysady. Shóli basylghan son: «Núrsúlu dese, Núrsúlu ekensin, rahmet, aman-esen bol, men endi Ghabbas pen Ýmbetbaygha baramyn», dep shyghyp ketipti.

Zada men Núrsúludy tosyn qylyghymen tanqaldyrghan «qyzyq kisi» - әzil-syqaqtyng Aqtóbedegi sardary Tórejan MÁNDIBAY býgin Seksendi erttep minip, Toqsangha attanbaq. «Ay, «qyzyq kisi», jolyng bolsyn! Toqsangha jetkenshe әzil-syqaghyndy qattap-qattap jaza ber, jaza ber! Qadirindi biletin  qamqorshy inilering tom-tom etip shyghara berer, shyghara berer. Ágәrәky tomdaryng tym kóp bolyp bara jatsa, qynq etpe, Jýzge de ala baruyng kerek qoy?!.

Qadirli oqyrmandar, sizderge Tórejan aghalarynnyng neni, nege, qashan, qalay jazghanyn bayandamadym. Menen góri ózderiniz jaqsy biletin qalamger jayynda qansha jazsam da, sizderge janalyq ashyp bere almasymdy anghardym da, segiz qyrynyng bir qyryn ghana – «qyzyq kisi» ekenin aitugha qauly qabyldadym. Sizderge búl qyry da belgili shyghar, әitkenmen, Almatydaghy «konserttin» aty - Almatydaghy «konsert» qoy! 

Ua, qúrmetti, qadirli, qymbatty, sily, salmaqty, salauatty Tóke! Ózing nebir tyn, jaqsy oy oilap, ezuinde kýlki oinap, Jýze ystyqtamay, shóldemey jetkeysin! Núrsúlu men Zadadan dúghay-dúghay sәlem!

Senen 1 jyl, 10 ai, 9 kýn ýlken aghan, qalamdas dosyn – Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz