Qazirgi tanda әlemdi «ashsa alaqanyn da, júmsa júdyryghyn da» ústap túrghan basty iydeologiya «aqsha» jәne «qaru» degen eki auyz sóz. Qazir bәrin, tipti ardy da, jerdi de, tildi de, dindi de, adamdy da  satyp jiberuge de, satyp alugha da, satpasa tartyp alugha da әbden bolatyn boldy. Kýni keshegi Qazaq qoghamyn da, qylmys bolyp sanalatyn súmpayy dýniyeler búl kýnde ýirenshikti jaghdaygha ainalghan.  Álemdik eng bedeldi úiym bolyp sanalatyn BÚÚ-nyng da búghan tórelik aityp «Áy, deytin Áje, qoy deytin Qoja» bolar qauqary qalmaghan.

Qazirgi Qazaqstan biyligi de osy jolgha týsip alyp, tek qana ekonomika dep basqa salalardyng aqsauyna jol berdi. Ásirese, iydeologiya salasyn. Orys tildi biyligimiz 25 jyl boyy memleketimizding últtyq iydeologiyasyn aiqyndamady. "Jaman ýidi qonaghy biyleydi" dep qazaq maqalynda aitylghanday, әrkim oiyna ne kelse, sony isteytin ashyq-shashyq jatqan memleketke ainaldy.

Tariyhqa ýnilsek, Sonau Adam Ata men Aua Anadan beri sansyz qaghanattar qúrylyp, biyleushileri Qaghan dep atalghan eken. Mysaly, Qazaq qaghan, Alash qaghan, Móde qaghan, Oghyz qaghan, Múqan qaghan, Edil qaghan, Bumyn qaghan, Estemy qaghan, Bilge qaghan, Qadyr qaghan, Shynghys qaghan t.t. bolyp kete beredi. Qaghan biyligin býkil әlem moyyndaghan. Sonda býkil әlemning basyn qosqan «qanday qúdiret kýsh?», «qanday iydeologiya?» degen súraqqa talaylardyng basyn qatyrghany anyq.  Búl jerde taghy bir asa kónil audaratyn jaghday, osy qaghandardyng aralaryn birneshe mynjyldyqtardyng bólip jatqandyghy jәne әrbir úly qaghanattardyng birneshe ghasyrlar boyy ghúmyr keshkendigi.

Qazaq últynyng jýzdik, ru-taypalyq jýiesi — qazaq qoghamynyng negizi.  Búl jýie bastauyn Adam Ata men Aua Anadan alyp, sodan beri úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp keledi. Jýzderding dýniyege kelui jәne onyng ishki mazmúny jóninde ghalymdarymyz kýni býginge deyin ortaq pikirge kele almaghan. Keliniz, birge saralap kórelik:

Qazaq halqynyng jadynda mәngilikke saqtalghan rulyq shejire men dastandarynda, epostyq jyrlary men ósiyetterin de býgingi qazaq balasynyng barlyghy Qazaq degen bir Atadan ósip-óngendigi jәne olardyng «Áz әuliye» dep atalghandyghy «taygha tanba basqanday» etip aiqyn jazylghan.

Shejire deregi boyynsha Áz әuliyening «Ýsh Jýz» dep atalatyn ýsh balasy bar. Búlar halyq arasynda «Úly jýz – Agharys - Ýisin», «Orta jýz – Janarys - Arghyn», Kishi jýz – Bekarys - Alshyn» dep te atala beredi. Jýz – tuystyghy bólinbeytin jeti atalyq jýiege negizdelgen Atamyzdyng aty. Balamasy – sandyq atau, elding bet-jýzi, baghyt-baghdary (jýzin qyblagha qaratu), jamandyq ataulynyng jelkesin qiyatyn  qylyshtyng jýzi. Taghy bir maghynasy ortalyq Orda.  Olar Úly Orda, Orta Orda, Kishi Orda dep te atala beredi.

Rulyq shejiremizding qazaqty ýshke bólu sebebi, búl atau qazaq  rulary Atalarynyng tuystyq tegine, dýniyege kelu jasyna, qalyptasuy men ornalasuyna  baylanysty ýsh kezenge bólingen.

ÚLY JÝZ – AGhARYS – ÝISIN: Úly Jýz - qazaqtyng eng birinshi dýniyege kelgen ýlken úly, yaghny taq múrageri bolghandyqtan, olar eng úly, yaghny eki inisining (Orta Jýz ben Kishi Jýzdin) aghasy, Agha Arysy (Agharys) atalghan. Úly Jýzge jatatyn barlyq  rular Ýisindermen qatar dýniyege kelgen.  Olar eng alghash ýilenip, ýy salghan Ýisinderding ainalasyna toptasty. Al, Ýy degenimiz, kәdimgi ýi. Ýlken úl ýilengennen keyin, enshisi berilip, otauy (ýii) tigilip, bólek shygharylady emes pe? Búl jerde de tura sonday jaghday, eshqanday aiyrmasy joq. Al, "sin" - degenimiz Sen qazaqtyng otau tikken eng alghashqy Ýiising dep túr.

Biz qazaq mal baqqan elmiz, eng alghash dalanyng jabayy andaryn qolgha ýiretken elmiz. Qazaqtyng barlyq sózinde Shopan Atany qoy men qoyshynyn, Qambar atany jylqynyn, Oisyl Qarany týienin, Zәngi babany siyrdyn, Seksek atany eshkining piri (ústazy) dep ataydy.

Qazaqtyng ýsh balasynyng ýlkeni (túnghyshy) osylardyng bәrin eng birinshi bolyp iske asyrdy. Qazaq mәtelindegi «Úly jýz-Ýisindi qaugha berip malgha qoy» degeni eshqanday qorlau sóz emes, búl býkil qazaq balasynyng olardyng «avtorlyq qúqyghyn» moyyndaghandyghy. 

Ekinshiden, «otan otbasydan bastalady», «otbasy shaghyn memleket» deymiz. Búl jerde de «Ýisinder» avtorlyq qúqyqtaryn saqtap otyr. Sebebi,  ýii joq adam otbasyn qúra almaydy. Biz kýni býginde de otbasy, oshaq basymyzdy qorghaytyn meken-jayymyzdy ýy (jay) dep ataymyz. Býkil qazaqqa, býkil әlemge otbasyn qúryp, ony ýy salyp qorghaudy ýiretken solar bolatyn. Búl kimde-kim «myng jerden, basyn tasqa úrsa da» solay. Búl jerde Ýisin atamyzdyng avtorlyq qúqyghyn eshkim tartyp ala almaydy. Ol Úly Jaratushy-Alladan bolmasa, adam balasynyng qolynan kelmeydi. 

Ýshinshiden, atalarymyz Aqiqatty aghadan izde, Aqiqatty solar biledi degen. Aqiqat pen Aghanyng sóz týbirleri «aq (agh)» bolatyny osydan. Úly Jýzding - Agha Arys dep atalatyny da osydan. «Su aqpaytyn ba edi saghadan, sóz bastalmaytyn ba edi aghadan» deytinderi de osydan. Sagha – qysqartylghan sóz. Tolyq maghynasy Saq Agha.

Bizge, yaghny býgingi Qazaqqa keregi Aghalarymyz (Úly Jýzimiz, Agha Arysymyz) býkil Qazaqtyng aryn sol ejelgi atalarynday qorghap, eki inisining aldyndaghy aghalyq mindetterine adal bolsa eken deymiz. Aghalarymyz «Aghasy bardyng jaghasy bar», inileri «Inisi bardyng tynysy bar» degen qazaq maqalyna say bolsa eken deymiz.

Úly JÝZGE: Alban, Dulat, Oshaqty, Suan, Shapyrashty, Ysty, Saryýisin, Qanly, Jalayyr, Sirgeli,  Shanyshqyly, Qataghan jatady (Ensiklopediyalyq derekten). Keybir derek te Qataghannyng orny Shaqsammen auystyrylady. Taghy bir derek te Qataghan men Shaqsam da qosylyp Shanyshqyly atalmay qalady. «Qazaq jýzderi» ensiklopediyasynda Qataghan da, Shaqsam da qosylmay 11 ru atalady. Keler úrpaqtyng shatyspauy ýshin Úly Jýzding kónekóz qariyalary osy mәseleni rettep, nege búlay ekendigine tiyanaqty týsinik bergenderi jón bolar edi.     

Árbir qazaq jýzining tarihy qalyptasqan aumaghy bar. Úly jýz birlestigi Jetisu jerinde, Shu jәne Talas, Syr, Ile ózenderining keng alqaptarynda óte kóne zamannan qalyptasqan.

Biz búdan әlemdi biylegen qazaq qaghanatynan bólingen túnghysh qaghanattyng Ýisin qaghanaty dep atalghanyn kóremiz. 

Ensiklopediyadaghy «Úly Jýz — qazaq halqynyng etnikalyq qúramyna engen rular men taypalardyng sayasi, ekonomikalyq jәne mәdeny birlestigi» degen tújyrymgha «TUYSTYQ» jәne «Úly Jýz - Qazaqtyng Ýlken úly, yaghny eki inisining aghasy bolyp tabylady» - dep qosudy úsynamyn.

ORTA JÝZ – JANARYS – ARGhYN: Olar qazaqtyng eki úlynyng ortasynda dýniyege kelgendikten ORTA JÝZ dep atalghan. Búl elding jany tura adam siyaqty basynda da, ayaghynda da emes, jýreginde bolady degen sóz. «Jan jýregim», «Jan Astana», «Janym Janarym» deytinderimizding syry osy. Olar Ýisinnen keyin dýniyege kelgendikten Orta Jýz  - Arghyn dep te atala beredi.

Orta jýzdi Arghyn, Nayman, Qypshaq, Qonyrat, Kerey, Uaq qúraydy. Olar qazaqtyng ortanshy úldary (úrpaqtary).

Orta jýz  birlestigi Saryarqa atyrabynda, yaghny Soltýstik, Ortalyq jәne Shyghys Qazaqstan, Ontýstik Qazaqstannyng Syrdariya ózenining túsynda Arghyn taypasynyng ainalasyna toptasyp ornalasqan.

Búl jerde asa kónil bóletin jaghday, olardyng Orta Jýz dep ataluy. Ortanyng týpki maghynasy Orda. Olar topan sudan aman qalyp Qazaq Ordasy tigilgen Qazyghúrtty kýni býginde de mekendep, Qazyq júrtymyz atanyp  otyr.

Orta Jýz qazaq ordalarynyng ishindegi tórt qúbylasy týgel eng baqytty Orda. «Aghasy bardyng jaghasy bar» degendey aldynda Aghasy, «Inisi bardyng tynysy bar» degendey artynda inisi bar.

Arghyndar (Arghúndar) jәne onyng ainalasyna toptasqan rular bastauyn Kýn (Ghún) qaghanatynan alady. Arghyn  - Arghy kýn degen de maghyna beredi. Ortalyq Orda aty aityp túrghanday tek qana ertennen emes, Arghy kýnderden de (arghy jyldardan da, arghy ghasyrlardan da) ýmit kýttirip, Ádilet ýshin aryn jandarynan artyq sanap, býkil adamzat balasynyng jaqsylyqqa jarysuyna  úiytqy bolyp keledi.

«Sender atadan tuys ekendikterindi bilesinder de onyng ósiyetin bilmeydi ekensinder,— deydi Qazybek.— Atalaryng «úly jýzdi qaugha berip malgha qoy, Kishi jýzdi nayza berip jaugha qoy, Orta jýzdi qamshy berip daugha qoy degeni qayda? Jyghylsam, sýrinsem aldymda sýiener  agham, artymda inim bar, biylik jóni meniki emes pe?» — dedi Qazybek.

Búl sózge eki jaghy da toqtap, biylikti Qazybekke beredi» (Orta jýzding ataqty bii Qaz dauysty Qazybekting Tóle biyge bergen jauabynan).

Daudy danalardyng danalary ghana әdildikpen sheshe alatyndyghyna qanday dau bar.

«Ghúndar! Azamattyng aq ólimi – boryshyn adal atqarghany. Qyzyl qanyndy aq jolda tókpesen, ensendi bastyryp, ezgide jýrsen, er atynnan ne payda? Ór keudeni ayaqqa bastyryp, óz qútyn ózi qashyryp sasqan adam sanatta joq. Basyndy búghyp, búqpalap kórgen kýning kimge ónege, kimge bolar ghibrat?» (Kýn qaghany Edil).

Qazaq qoghamynyng Allanyn  Aq jolynan auytqymauyna ýlgi-ónege bolu Orta Jýz rularyna amanat etilgen. Qazaqtyng jan-jýregi, bas Ordasy Astana qalasynyng Orta Jýz jerinde ornalasuy da Allanyng qalauy.

Biz búdan әlemdi biylegen qazaq qaghanatynan bólingen ekinshi  qaghanattyng Kýn (Ghún) qaghanaty dep atalghanyn kóremiz. 

Demek, ensiklopediyadaghy «Orta jýz – qazaq halqynyng etnikalyq qúramyna engen rular men taypalardyng sayasi, ekonomikalyq jәne mәdeny birlestigi. Ortalyq jәne soltýstik shyghys Qazaqstandy mekendegen qazaq taypalarynyng odaghy bolghan» degen tújyrymgha da «TUYSTYQ»  degen sóz qosyp «odaghy bolghan» degendi mýldem alyp tastau kerek. Sebebi, qany bir, jany bir, jýregi bir, tilegi bir, ara jigi ashylmaghan tuys adamdardyng Odaq qúruy aqylgha simaydy. Adam ózimen tuys, qandas-bauyrlarymen odaq qúrmaydy. Sebebi, Odaq býgin bar, erteng joq (Keshegi KSRO siyaqty). Odaq syrt elmen qúrylady.

Qazaqtyng ortanshy úly Arghún (Kýn) qaghanatynan qalghan toponomikalyq aighaqtamalar: Kavkazda Sunno ózenining boyyna Arghyn auyly ornalasqan, osy ózenge Arghyn shatqalyn boylay aghatyn Arghyn ózeni kelip qúyady. Amur ózenine qúyatyn Buryatiyadaghy ózen aty da Argun (Arghyn) dep atalady. Altayda Qatyn ózenining ong salasyn qúraytyn Arghúrt (Arghyn júrt) ózeni bar. Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda «t» әrpimen bitu kópshe jalghaudy, «n» әrpimen bitu jekeshe jalghaudy bildiredi. Áygili Shynghys qaghannyng ruy Qiyan men Qiyatty eske alynyz. Endi osynyng ýstine Balqash-Alakól oiysyndaghy Lepsi men Ayagóz ózenderining tómengi aghysy aralyghyndaghy Arghanaty tauyn, Tarbaghatay jotasynyng soltýstik-batys bóligindegi Jaqsy Arghanaty tauyn, qazirgi Jezqazghan oblysyna qarasty Torghay men Aqmola oblystarymen týiisetin aimaqtyn  Arghanaty (Arghyn Ata), Týrkimenstannyng Shardjou oblysyndaghy bir audannyng Darghanaty dep atalatynyn qosyp qoysanyz tipti de janylyspaysyz. Qazaqtyng tarihy bir auyz sózinde. Olardyng basynda Kýn, Arghún, Arghanaty, Arghúrt atalyp әlemdi biylegen Úly qaghanattyng ydyrap, sonynda nege Arghyn atalyp ketkenin saralaudy ózderinizge qaldyrdym.

KIShI JÝZ – BEKARYS – ALShYN: Kishi Jýz rulary aty aityp túrghanday, Qazaqtyng ýsh úlynyng eng kishisi, yaghny Qazaq atamyzdyng qarashanyraghynyng iyesi. Eki aghasynyng (Úly jýz ben Orta Jýzdin) kenje inisi. Olar Bekarys dep ataldy. Al, Kishi Jýz-Bekarystyn, sonymen qatar býkil qazaqtyn  qarashanyraghy On eki ata Bayúly, On eki ata Bayúlynyng qarashanyraghy Aday, Adaydyng qarashanyraghy Múnal bolyp tabylady (әlemge әigili Shynghys qaghannyng ruy osy).  Atam Qazaqtyng Ata saltynyn, dәstýrinin, әdet-ghúryptarynyn, tili men dininin, býkil shejire deregining Manghystaulyq Adaylarda tolyqtay saqtaluynyng syry osy. Atasynyng bar bilgenin jәne onyng úrpaqtaryna arnaghan amanatyn tek qana kenje úl alyp qalady emes pe?! Jaularymyz Qazaqty qarashanyraghynan, al Adaylardy Aghalarynan aiyrmaq bolyp, Manghystaudy san ret ózge elderge (birese Orysqa, birese Kavkazgha, birese Týrikpenge, tipti múraghattar da Kenes biyligining Adaylardy derbes últ, derbes memleket dep tanyghany jayly derekter saqtalghan) qosyp jiberse de, biz bólek últ emespiz, biz qazaqtyng Qarashanyraghymyz, Aghalarymyzdan ólsek te airylmaymyz dep, qandy-qyrghyn soghyspen Aghalaryna qayta qosylyp otyrghan. Atalarymyzgha 1920 jyldary óz atamekenderi Manghystau men Ýstirtti Týrikmenistannan alyp qazaqqa qayta qosu onaygha soqpaghan. Manghystaudy Týrikmenistangha qosudyng sony ýlken janjalgha úlasyp, arty san ret jan alysyp, jan berisken shayqastargha úlasqan. Mәskeuden jer mәselesin sheshuge kelgen komissiya júmys jasap jatqan sәtter de biz Manghystaudy týrikpenge bermeymiz, olardy Manghystaugha ólsek te kirgizbeymiz  dep, Adaydyng múzday qarulanghan bes myng qol jasaghynyng shekarada túrghanyn jergilikti halyq jaqsy biledi. Búdan asqan bauyrmaldyq pen Aghalaryna degen adaldyq boluy mýmkin be?! Biz qazir osynday bauyrmaldyqtyng qadirin bilip jýrmiz be?

 

Kishi jýz rulary Alshyn atasynyng tóniregine toptasyp, Batys Qazaqstan ónirin, Edil, Jayyq, Torghay, Tobyl ózenderining atyrabyn, Manghystaudy, Qasbi, Aral tenizi jaghalaularyn, Syrdariya ózenining tómengi aghysyn mekendegen.

Atalarymyz Úly Jýzimizdi ontýstik-shyghysymyzgha, Orta jýzimizdi ortalyghymyz ben soltýstigimizge, Kishi Jýzimizdi batysymyzgha ornalastyrypty. Qanday kóregendik, qanday danalyq desenizshi! Qazaqtyng ýsh úlynyng ýlkeni shyghysta, ortanshysy týstikte, kenjesi batysta bolyp, ózderining dýniyege kelu retine sәikes shyqqan kýnning jaryghyn birinshi bolyp Úly Jýz kórse, Kishi Jýz jasyna sәikes eng sonynan kórip túr.

Kishi Jýz - Bekarystan Alshyn men Kenshin. Alshynnan Alty ata Álim men On eki Ata Bayúly, Kenshinnen Jetiru taraydy. Sonda alty tanbaly - Alty ata Álim ýlkeni, ortanshysy jeti tanbaly - Jetru, kenjesi on eki tanbaly - On eki Ata Bayúly. On eki Ata Bayúldarynyng kenjesi Aday. Aday osylaysha, qazaqtyng rulyq shejiresining eng sonynda túr. Búl qarashanyraq iyesi degen sóz. Osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy, Aday Ata men Adam Atanyng Ada (Ata) degen bir týbirden boluy, tanbasynyng «Til» jәne «Jebe» boluy, Adaylardyng As-sadaqalarynda qazaqtyng barlyq rularynyng jasy ýlkenderine arnayy Ata shapan jabatyndary, Atam Qazaqtyng Ata salty men dәstýrinin, tili men dininin, shejire-dastandarynyng (mysaly, bir ghana «Qyrymnyng qyryq batyry» dastanynyng ózi nege túrady) tolyqtay saqtalyp, býgingi kýnge jetui bolmaq. Búl Qazaq atamyz osy Adaydyng shanyraghynda, adam balasyna Allataghala yqtiyar etken barlyq syi-qúrmetke bólenip ghúmyr keshti degen sóz.

Barshamyzgha belgili jer betindegi býkil adamzat balasy Úly Jaratushy - Allanyng alghashqy jaratqan sanaly tirshilik iyesin (maymyldy (ayuandy) Ata dep moyyndap jýrgenderdi esepke almaghan da) «Adam» jәne «Man» dep tek qana eki esimmen ataydy. Adam atamyz ben Aua anamyzdyng atyn (qarashanyraghyn) Aday (Ad ata, Ay ana) ústap otyrsa, Man atamyzdyng atyn sol Mandardyng qystauy bolghan Manqystau ústap otyr. Qazaq degen atpen býgingi kýnge jetken Áz Áuliyening de molasy osy Manghystauda. Qoy men qoyshynyng piri Shopan Atanyng da molasy osy jerde. Eski kitaptar «Avesta», «Taurat», «Zabur», «Injil» t.t. auyzdarynyng suy qúryp suretteletin Álemning astanasy «Temir múnaraly Qana qalasynyng da» orny osy Manghystauda. «Sýmbe Temir Alang (Temir múnaraly qala)» dep atalady. Osy kitaptar da jazylghan Úly Jaratushy – Allanyng adamgha alghashqy ayan bergen jeri Sinay tauy da, týieli auyly da osy jerde. Syndy tauy, Syndy asuy, Syndy qúdyghy, Qaratýie-Manata dep atalady. Sin (Ábu Ály Ibn Sina (Aviysenna)), Syn (Syna jazu, syniy  kózqaras), Shyn (Ras, Aqiqat, Shynar), Shyng (taudyng shyny) sinoniym. Qazaqtyng úly qaghany Temirding – Shynghys degen laqap at aluy da osydan. Shynymyz osy Shyn, ekinshi buyndaghy Qysymyz Manqystau degendegi «Qys». Alghashqy ot jaghylghan jer de osy jerde. Aday Ata - Otpan tau dep atalady. Tuystyghy bólinbegen jeti atalyq jýieden bólinip, balamasy Sadaqpen birge qoramsaq ta saqtauly túrghan Jebening Adyrnadan atylyp, oqqa (Oghyzgha, oq pen qyzgha) ainalghan jeri de osy Manghystau. Oghlandy tauy, Oghlandy qorymy dep atalady. Ol qauymda Adaydyng úranyna shyqqan Áulie Beket - Pir Ata jerlengen. Búlardyng bәri de Man Ata ziratyna jaqyn manda ornalasqan.

Ángimening qysqasy, Manghystaulyq Adaylar - Ata shejiremizdi tolyqtay saqtap býgingi kýnge jetkizip otyr.

Kishi Jýzdi qúraytyn rular:

1. Alty tanbaly Alty Ata Álim. Olar: Shekti, Shómekey, Tórtqara,  Kete, Qarakesek jәne

Qarasaqal.

2. Jeti tanbaly Jetiru: Tabyn, Tama, Jaghalbayly, Tileu, Kerderi, Kereyit jәne Ramadan.

3. 12 Ata Bayúly: Alasha, Baybaqty, Qyzylqúrt, Masqar, Sherkesh, Ysyq, Tana, Jappas, Esentemir, Berish, Taz, kenjesi Aday.

Shejireni zertteu barysynda búl qúramnyng 13 núsqasyn taptym. Mynau sonyng eng ejelgisi boluy kerek:  «Qydyrsyiyq, Baqytsyiyq, Súltansyiyq, Jappas, Berish, Aday, Esentemir, Taz, Altytaban, Altybasar, Duatiymes, Qúlaqasqa». Demek, 12 Atanyng qúramyn atalarymyz zaman talabyna say ózgertip otyratyn bolghan. Keleshek te búghan arnayy maqala arnaytyn bolamyz.

Eng bir keremeti aldyndaghy eki aghasy Qazaq Atasynyng kenje úldary Bekarysty - KIShI JÝZ (jasy kishi inim) dep atap, Atamyzdyng qarashanyraghy dep, olargha әrqashanda qamqorlyqtaryn jasap otyrghan. Qanday ma bir qiyn jaghdaylar bolmasyn Atalarynyng shanyraghy kýirep ortagha týsýine jol bermegen.

Mine osylaysha, osy Ýsh Jýzimizge qaraytyn rulardyng (Atalardyn) arasy birneshe myndaghan  jyldargha sozylsa da olardyng arasyna esh bir jau syna qagha almaghan.

Demek, ensiklopediyadaghy «Kishi jýz – Qazaqstannyng batys aimaghyn mekendegen rular men taypalar odaghy. Qazaq halqynyng etnikalyq qúramyna enedi» degen úghymdy «Kishi Jýz – Alshyn – Bekarys qazaqtyng kenjesi, Qazaqtyng qarashanyraghynyng iyesi bolyp tabylady» dep ózgertu kerek.

Qarashanyraq kiyeli, múrager, bas shanyraq degen úghymdardy beredi. Últtyq Ata saltymyzda qarashanyraq úghymy óte әdil sheshimin tapqan. Mysaly: bir әkening ýsh úly bar delik. Kýnderding kýninde ýlken eki úlyn ýilendirip, jeke otau tigip bólek shygharady. Al kenje úly әke-sheshesining qolynda, qarashanyraq nemese bas shanyraqta qalady. Negizgi múrager kenje úl bolady. Atadan, әkeden qalghan qarashanyraqqa múrager bolghandyqtan kenje úldyng jasy kishi bolsa da, joly ýlken bolady. Qazaqtyng últtyq iydeologiyasynyng negizinde mine osynday qarapayym ghana otbasylyq qaghida jatyr.

Qazaqtyng Ýsh jýzi – qarapayym qazaq otbasynyng ýlkeytilgen núsqasy. Qazaq sózindegi «Otan otbasynan bastalady», «Otbasy shaghyn memleket» deytinderining syry osy.

Qazaqtyng ýsh jýzi  - ýsh balasy. Ýsh jýzge kiretin ru-taypalar sol ýsh Atadan, ýsh Anadan ósip óngen úrpaqtar, bәri ózara tuys, bir atadan taraydy. Aqiqaty, Qazaq rugha, taypagha, jýzge bólinbeydi, qazaq sol ru, taypa, jýzderden qúralady.

Býkil әlem elderi men memleketteri bastauyn Atam Qazaqtyng «bir ruly elinen» alady.

Býkil әlem elderi óz tekterin qazaqtyng Ýsh Jýzine kiretin rulardyng ishinen tapsa, býkil qazaq rulary óz tekterin Qazaqtyng qarashanyraghy Aday shejiresining ishinen tabady.

«Atasy alys bolghanmen, Jamighy Qazaq bir tughan» dep Bazar jyrau (1842-1911) atamyz jyrlaghanday, aramyz alys bolghanmen, býkil qazaq bir Atanyng úrpaghymyz: bir - birimizge Ata men әje, әke men sheshe, agha men jenge, ini men qaryndas, naghashy men jiyen, qúdandaly jekjatpyz, qandas bauyrmyz, tuyspyz, dospyz. Úly Atalarymyz bizge ýlkendi de, kishini de ózinning tughan atanday kór dep Adam (Atam, Atam menin); Jәke, Sәke, Mәke degen de óz әkendey qúrmet kórset dep otyr. Abay atamyzdyng «Adamzattyng bәrin sýi, Bauyrym dep» otyrghany da osy ósiyet.

Qazaqtyng Ata salty boyynsha bir atanyng balalary atalary men әkelerining aitqanyn tyndaghan. Atalarynyng aitqan ósiyetterin kózining tirisi týgili, baqilyq bolghannan keyin de eki etpegen. Eshqaysysy qazirgi keybir jetesizder siyaqty qariyalarymyzdyng kózin baqyraytyp qoyyp, «Shal», «Áy, shal!» dep sóilemegen,  ata-analaryn qarttar ýiine tapsyrmaghan. Tapsyrmaq týgili qazaq ta onday týsinik te bolmaghan.

Balalardyng jasy kishilerining barlyghy ýlken aghasyna baghynghan. Ata-analary ýlkenine kishilerine qamqor boludy, kishilerine aghalarynyng aitqanyn tyndap, baghynyshta boludy mindettegen. Áke baqilyq bolghan jaghday da, ýi-ishining biyligi ýlken úlgha auysyp, ol Taq múrageri atanghan. Sonau yqylym zamandardan beri búl qaghidanyng arty osylay jalghasyp keledi. Al Atasynyng shanyraghy (ýii-jayy, bar jighan tergeni men shejiresi) kenje úlda qalyp otyrghan. Osy qaghidagha sәikes, tumalas bauyrlar bir-birining otbasyn eshqashan qamqorsyz qaldyrmaghan, jetimin jylatpaghan, jesirin qanghytpaghan.

Bekarys Atamyzdyng atynan Manghystauda Beki atty jer men eldi meken, Kaspiy-Aral aimaghy Jem boyynda Qazybek (Qazaqtyng begi) degen jer, Qazaqtyng Qap tauynda Qazybek tauy men Qazybek eldi mekeni, býkil Aziya men Evropa elderin san myndaghan jyldar boyy «ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda» ústaghan Bek (Begler Bek) degen úlyq lauazym,  Qazybek (Qaz dauysty Qazybek), Beket, Beken, Beksúltan t.t. esimder qalypty. Eki sany qazaqtyng sandyq atauy. Bekining týbiri «eki» bolatyny osydan.

Qazaq balasy Qúdaydan qorqyp, «Ata» sózine toqtap, «Ana» sózine ilanatyn. Ana atymen «Ant» etiletin. Antyn (uәdesin) búzghandargha qarghys aitylyp, olar ólgende de bólek jerlenetin. Ejelgi qazaqtar Aghany syilap, inige izet qylatyn, kórshimen tatu, aghayynmen auyzbirshilikte boludy qadir tútatyn. «Jaqynyndy jattay syila, jat janynan týnilsin» deytin. Búl jastayynan sanalaryna sinirilip, óse kele aghayyn-tumagha, elge, Atameken-tughan jerge degen ýlken  mahabbatqa úlasatyn. Osynday úly qasiyetterding barlyghyna ie Kýltegin atamyz altyn taqtyng qyzyghyna berilmey, sheksiz biylikting súm shyrmauyna boy aldyrmay, jalghyz aghasy Bilgening basynan sózin asyrmay, jolyn syilap, qúrmetin eshqashan ayamaghan, aghasymen taqqa talaspaghan.  Sondyqtan,  artynda ining bolsa osy Kýltegindey-aq bolsyn degen úrpaqqa ýlgi bolghan úlaghatty ósiyet qalghan. 

Bauyrynyng qazasyna qabyrghasy sógilgen Bilge qaghan «Kók týrikting kók semseri» atanghan asyl azamatyn adamzat balasy mәngi jadynda saqtap, úrpaghyna ýlgi etu ýshin Qytaydyng kók tasyn aldyryp, sol tasqa ómir jolyn, erlikterin, bolashaqqa degen tilegin qosa jazyp ketti. Búl úrpaq ýshin bagha jetpes asyl múra, qasiyetti amanat edi.

Tura osynday jaghday әlemge aty әigili qazaqtyng úly qaghany Shynghyshan atamyzdyng ýlken úly, yaghny taq múrageri Joshydan taraghan Kerey men Jәnibekte de qaytalanghan. Jәnibek te tura Atalary siyaqty nemere aghasy Kereyding basynan sózin asyrmay, jolyn syilap, qúrmetin eshqashan ayamaghan, aghasymen taqqa talaspaghan. 

Nemese, Kenesary men Nauryzbaydy alayyq, Kenesary qoly qyrghyz manaptarymen bolghan songhy shayqastaghy qorshaudy búzyp shyghar sәt te Kenesary jaralanyp qolgha týsedi. Al Nauryzbay qorshaudy búzyp shyghady. Aghasyn at ýstinen kóre almaghan Nauryzbay,  qayta ainalyp qaptaghan jaugha qarsy soghys salady. Alay da, jau kóptigin jasap Nauryzbay da jaralanyp qolgha týsedi. Sonda Kenesary inisine, «Bauyrym! Beker oraldyn, endi búlar ekeumizdi de aman qaldyrmaydy. Sebebi, Aghasyn joqtaytyn, Aghasy ýshin janyn qiyatyn, Aghasyn qútqarmay attan týspeytin  dalanyng kókjal arlany Sen tiri jýrgening de Maghan olar eshtene istey almaytyn edi» degen eken.

«Halyq anyzy: “Nauryzbaydyng ózi baryp qolgha týskende, Kene ókinishpen barmaghyn shaynapty”, - desedi. Sóitse, soghystyng zardabynan seskengen qyrghyzdar, Keneni bosatpaq bolyp otyr eken. Nauryzbay qolgha týsken song ekeuin de óltirgen.

Zertteushiler Aghybaydyng qoldy bos qyrghynnan, ólimnen qútqaryp qalghanyn aitady. Tórelerdi tútqynnan bosatyp alamyz degen oiy bolghanyn jazady. Alayda, qazaq әskerining eki birdey tóresi qolgha týskennen keyin qyrghyzdar ekeuining de basyn aldy. Qazaq songhy hanynan solay aiyryldy. Al Aghybay batyrdyng ózeginde ókinish ketti…» («Aghybay batyr Kenesaryny qyrghyzdardan nege qútqarmady?»)

Nemese, kýni keshegi 5 nauryz 2016 jylghy Qytayda ótken Álemdik erejesiz jekpe-jekte finalgha shyqqan Aybek Núrseyit pen Qytay qazaghy Ghabit Túrghanbekti alayyq. Eki bauyr býkil Qytay, býkil әlem elderi aldynda óz tumalasyna qol júmsamady. Qandas-bauyry ýshin ekeui de әlem chempiony degen ataqtan da, san milliondaghan dollar aqshadan da bas tartty. Eki batyrymyzdyng búl erligi úrpaghymyzgha ýlgi bolyp, el jadynda mәngi saqtalary sózsiz.

Qazaqtyng últtyq iydeologiyasyna negizdelgen eski әngimelerding birin de bir әiel, inisi jәne balasy ýsheui tútqyngha týsipti. Han әielding inisi men balasyn ólim jazasyna kesedi. Áyel ózining janyn alyp, inisi men balasyn tiri qaldyrudy súraydy. Áyelding jankeshti sózine razy bolghan han, ekeuining birine raqymshylyq jasap, tandau erkin әielding ózine qaldyrady. Áyel esh oilanbastan, inisin tandaydy. Búghan tandanghan han sebebin súraydy. Sonda әiel, biz bir atadan, bir anadan edik. Inim ólse onyng ornyn eshkim basa almaydy. Inim Atam men Anamnyng kózi ghoy.  Al, balama kelsek, әli basym jas, Alla qalasa balany taghy tuyp alamyn degen eken. Áyelding sózine razy bolghan han, ýsheuine de raqymshylyq jasapty.

Qazaq halqy bauyrdyng bauyrmaldyghyn bәrinen de joghary baghalaghan. Jaugershilik zaman. Qalmaqtardan qashyp kele jatqan bir atamyz jolda jayaulatyp qashyp bara jatqan inisin kóredi. Sol kezde artynda otyrghan balasyna búrylyp: «Atasy bólek attan týs, atasy bir kel atqa min» – dep, attyng artynda otyrghan balasynyng ornyna inisin otyrghyzyp jaudan aman alyp shyghady. Qashyp qútylghan son, әlgiden múnyng qalay? – dep súraghanda «Áyel bala-shagha tabylady. Al agha-ini tabylmaydy – degen eken. 

Atalarymyz jay uaqytta «Aghayynnyn» aty ozghansha, auyldastyng tayy ozsyn dep tileu aitqan. Qapelimde jau kelip qalghanda, «Atasy basqa attan týs!» dep óz belinen shyqqan balasyn tastap ketip, tughan inisin artyna mingestirgen jaghdaylar kóp bolghan.

Osynday jaghdaylar qaytalana kele, «Atasy basqa attan týs, Atasy bir, atqa min» degen maqalgha ainalghan.

Qazirgi keybir jetesizderding Aghalaryna «shal!», «Áy, shal!» dep menmensip sóileui, әielderine «Men seni tughan anamnan da jaqsy kóremin» dep, Ata-analaryn qarttar ýiine tapsyratyndardyng kezdesui ashy da bolsa býgingi kýnning shyndyghy bolyp túr.

Býkil әlem tarihshylary Shynghys han sarbazdarynyng tútqyngha týspegenderin jәne birde-bir jaraly sarbazyn jau qolyna tastap ketpegenderin auyzdarynyng suy qúryp jazady. Olar osynyng sebebin Shynghyshan óte qatal bolghan, bir jauynger tútqyngha týsse sol ondyqty, ondyq týsse jýzdikti týgelimen ólim jazasyna kesken, osy jazadan qoryqqannan sarbazdarynyng óligin jau qolyna qaldyrmaghan dep jazdy.

Alayda, múnyng aqiqaty mýldem basqa edi. Shynghys qaghan sarbazdarynyng qúramy: ondyghy da, jýzdigi de, myndyghy da rulas, tumalastardan túratyn. Birge tughan tumalastar biri ýshin bәri janyn qiyatyn, tumalastary jaralysyn da, mert bolghandaryn da jau qolynda qaldyrmaytyn edi. Búdan asqan bauyrmaldyq pen últtyq iydeologiyanyng boluy mýmkin be? Qazaq tarihynda múnday mysaldardy myndap, milliondap keltiruge bolady.    

Olar Atam Qazaqtyng «Malym janymnyng sadaghasy, Janym arymnyng sadaghasy» degen eng úly qaghidasyn basshylyqqa alyp, jandaryn qandas bauyrlary ýshin qiya bildi. Arlaryn (Ar-iman, tughan eli, atameken-tughan jeri jәne otbasyn) qorghay bildi. Qazaq balasy ýshin búdan asqan baqyt pen abyroy boluy mýmkin be?

Qazaq, Qazaq bolghaly qazaqtyng ýsh Arysy birimen-biri bauyr edi. Olar Úly Dala dep atalatyn alyp tayqazanda birge qaynady. Tini, Dili, Dini, Tili bir boldy. Ózderin «Qargha tamyrly qazaqpyz» dedi. Bir-birinen enshi alyspady. Dastarhany bir edi. Alty ailyq jolgha shyqsa da ózderimen bir japyraq nan alyp shyqpady. Sebebi, qay ýige barsa da aldynan qonaqasy kýtip túrdy. Týrme-zyndan salmady. Sebebi, olardyng arasynda qylmys jasaytyn adam bolmady. Qazaqty osy qasiyetinen ajyratyp ýsh bauyrdyng ara jigin ajyratyp, aralaryna ot jaghu ýshin jaularymyz talay-talay qiytúrqy әreketterge barghan. Alayda Úly Atalarymyz ondaylardyng aldyna «Aghasy bardyng jaghasy bar, inisi bardyng tynysy bar», «Bólingendi bóri jeydi», «Jýzge bólingenning jýzi kýisin», «Qanyna tartpaghannyng qary synsyn» degen bir auyz sózben alynbas qamal salyp ketken. Barlyq qazaq balasyna osy qamaldy qorghauy lәzim. Myna soltýstiktegi kórshimizding ózderin Velikaya Rusi (Úly jýz), BeloRusi (Orta jýz), MaloRossiya (Kishi jýz) degen ataudy bizden "enshilep" alghanymen tuystyqty saqtay almay  birining qanyn biri suday shashyp jatqany bizge sabaq bolmaghy lәzim.

Qonaqasy demekshi, Ata-babalarymyzdan qalghan mynaday anyz bar: «Atamyz Qazaq ózining ýlken úly Aqarysty ( Úly jýzding atasy), ortanshy úly Janarysty ( Orta jýzding atasy), kenje úly Bekarysty (Kishi jýzding atasy) enshi beruge shaqyrypty. Sol úly atamyz ózining bar baylyghyn (mal-mýlkin) tórt bólikke bólgen eken deydi. Onyng ýsh bóligin atalghan ýsh balasyna enshige beripti. Tórtinshi bóligin taghy da ýshke bólip, ony balalaryna enshi ýstine qosypty. Esterinde bolsyn, búrynghy ótken ata-babalarymyz aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen qorghap Senderge úlan-baytaq jer qaldyrdy. Ony ýsheuine taghy bólip beremin. Ontýstik-shyghysty Aqarys, sen iyelen. Ol úly jýz dep atalsyn. Ortalyq jәne soltýstikti Janarys, sen iyelen. Ol Orta jýz dep atalsyn. Batys jaqty Bekarys, sen basqar. Ol Kishi jýz dep atalsyn. Ondaghy oiym mynaday. Sender enshi alyp bólek ýy bolyp shyqqanmen, tuystyq qatynastaryn, yntymaqtaryng men dәm-túzdaryng bólinbesin. Senderding úrpaqtaryng sapargha shyqqanda jolgha azyq-týlik alyp jýrmesin. Árbir qazaq balasy kez kelgen ýiden aqysyz qonaqasy ishetin bolsyn. Olar jolda shóldep, susap, qarny ashyp jýrmesin. Mening senderge bergen tórtinshi enshim sol. Sol Enshimdi mening keler úrpaqtarym ghasyrdan ghasyrgha jetkizip, mening osy ósiyetimdi búljytpay saqtasyn!» - dep batasyn bergen eken.

Úly Atalarymyzdyng barlyq bolmysy, ómir sýru qaghidalary qorshaghan ortamen, tabighatpen ýilesimde boldy. Shyqqan kýndi - jastyq shaqqa; týs kezin - jigittik, eseige;  kesh týsudi – qarttyqqa balaghan. Jәne ózderining tabighattyng ajyramas bólshegi ekendigin aiqyn týsingen. Úly Jaratushy - Allanyng jaratqan barlyq tirshilik iyeleri ómir sýruge qúqyly dep eseptep, olargha qiyanat jasamaudy úrpaghyna amanat etken. Tabighatty da solay ayalaghan. Úrpaghyna «Gýldi júl ma, bir gýldi júlsang on gýl shyqpaydy» degen úlaghatty ósiyet qaldyrghan. Úly dalanyng tól perzentteri Qazaq bolmysynyng eng bir keremeti olardyng boyynda jasandylyqtyn, jalghandyqtyng bolmauy. Naghyz qazaq balasynyng perishtedey pәk boluy.

Mine osy qaghidagha say Adamgha qandas-bauyrdan jaqyn eshkim joq. Demek, býgingi tanda qazaqqa qazaqtan jaqyn eshkim joq. Bola da almaydy.

Barshamyzgha belgili, Manghystau týbegi súghyna kirip túrghan teniz Kaspiy dep atalady.  Kaspiyding týpki maghynasy Qas bi. Ol óz kezeginde Qaz biyding laqap aty, yaghny sinoniym. Sonda «Qaz» degenimiz býkil әlem elderi mәdeniyetining eng biyik shyny bolsa, «Qas» degen sóz kez-kelgen úghymdardyng eng biyik shyny. Qazaqtyng sózdik qoryndaghy Qas Saq, Qas batyr, Qas mergen, Qas aqyn, Qas sheshen, Qas túlpar, Qas dýldil, Qas sheber, Qas qaghym, Qas aru, Qas súlular osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy. Qazaqtyng «qasiyetti, qasiyetsiz adam» degen úghymdarynyng da shyghu tegi osy. Endi osylardyng qasyna Qazdy da (aspanda úshatyn, synary ýshin janyn qiyatyn, kiyeli aru qús) qosyp qoyynyz. Ýndi halqynyng eng ejelgi «Maharabhata» dastanynda Ariylerding aspangha úshatyny, olar mingen úshaqtyng By Man (Biman) atalatyny jyrlanghan. Al, «Biy» degen sózding maghynasy barshamyzgha belgili bolsa kerek. Shynynda da, eng birinshi tili shyghyp, әlemge ýlgi bolghan dana elding Qas by atanbay basqasha ataluy mýmkin de emes qoy. Búl daugha jatpaytyn tújyrym. Ejelgi qazaqtar jaqsylyqqa jarysudan aldaryna jan salmay, bәigeden kelip, oghan býkil әlemdi moyyndatyp baryp osynday eng qúrmetti ataulargha ie bolghan. Áytpese, tenizding atauy Qas by dep atalmaghan bolar edi.

Joghary da kórsetilgenderden shyghatyn qorytyndy, Qazaqtyng últtyq iydeologiyasynyng negizinde Úly Jaratushy - Allanyng ózimen uahy etilgen mahabbat pen meyirim degen sezim jatyr.

Qazaq ta «Atamzaman» jәne «Aqyrzaman» degen eki sóz bar. Qazaqtyng Ata joly býkil әlemde ondaghan myng jyldar boyy saltanat qúrdy. Atalar zamanyn da erlerimiz eki sóilemey, bir auyz sózge toqtap, aryn qorghap, әdildikti pen adaldyqty tu etip, eshkimning ala jibin attamay, tek qana jaqsylyqqa jarysyp ghúmyr keshti. Qәzirgi qogham nege sonshama ózgerip ketti? Nege ýnemi eki sóileymiz? Nege sózge toqtamaytyn boldyq?  Nege qoghamdy aqsha men qaru biylep ketti? Ata men Aghany syilaudan, aq nekeden, otbasymyzgha adal boludan nege jeridik? «Azamattyq neke» deytin pәle qaydan shyqty?  Aqiqat pen әdildik nege ayaq asty bolyp jatyr? Adam ómiri nege qúnsyzdanyp ketti? Mine osynyng bәrin «genderlik» degen súmpayy sayasat iske asyryp zayyrly qazaq qoghamyn «Aqyrzamangha» (әielder biyleytin zamangha) qaray óte shapshang jyldamdyqpen sýirelep keledi. Múnday jaghday búrynda da san ret bolghan. Atalarymyz el biyligin talay ret әielderge berip, auyzdary kýigen. Áytpese, Úly atalarymyz «Áyel biylegen kósh onbaydy» dep shegelep aityp ketpegen bolar edi. «Erding eki sóilegeni ólgeni» (maqal). Qazirgi әlem biyligin de jýrgenderding neshe sóileytinin sanap ta tauysa almaspyz...

«Genderlik sayasat» bar-joghy 25 jylda elimizdin  astan-kestenin shyghardy. «Qyryq ýiden tyiym alyp», Atasynyng qasynda qaq tórde otyratyn qazaq qyzyn abyroysyzdyqqa úryndyryp, aryn saudagha salyp, tәnin satqyzdy, kóshe de oramalsyz, «jenil» kiyimmen jýrgizdi, shashyn qyryqtyrdy, qara jamyldyrdy, sahnagha jalanash shygharyp, tәnin kórmege qoydy, anayy klipter týsirgizdi, erlerding qamqorlyghynan aiyrdy, әielderdi jesir, balalardy jetim qaldyrdy, satugha shyghardy, sýr boydaqtar men kәri qyzdardy kóbeytti, qytay, orys, negr t.b. baygha tiygizdi, essiz әielderdi otbasy biyligine talastyryp, balalaryna «papam mamamnyng túnghysh balasy» degizdi. Kelinderdi kerdeng qaqqyzdy, Ata-analaryn qarttar ýiine tapsyrtqyzdy. Erlerimizdi ez qyldy, eki sóiletti, jasyqtaryn kólenkesinen qorqatyn sujýrek qoyangha ainaldyrdy. Jerimizdi, astynghy jәne ýstingi baylyghymen qosa satugha shyghardy. Biylikte aralasqandardy paraqor men jemqorgha ainaldyrdy. El aghalarynyn: Atanyn, Aghanyn, jasy ýlkenning aitqanyn eshkim tyndamady, sózine qúlaq aspady, qarsylyq bildirse atty, týrmege qamady. «Qorqaqty qua berse, batyr bolatynyna» jәne «Atana ne qylsan, aldyna sol keletinine» sanalaryn jetkizbedi...

Eshkim mәngilik emes. Býkil ghalamdy alsanda, qanshama baylyq jisanda ana dýniyege ózinmen birge eshtene de alyp kete almaysyn. Artynda ónegeli ising men ilim, ólmeytin sózin, sózing men isindi óltirmey atyndy Ata dep ardaq tútatyn sanaly úrpaq qaldyru barlyq qazaq azamatynyng eng abyroyly boryshy. Búl paryzgha songhy eki mynjyldyqta qazaqtyng úly qaghany Shynghys hannan artyq adal bolghan adam joq. Qazirgi biylik basynda jýrgenderding baghasyn keler úrpaq beretin bolady. Berip te jýr...

Áyel ermen eshqashan teng bola almaydy. Sebebi, Úly Jaratushy - Alla ekeuine eki bólek mindet jýktegen. Erlerge әielder men balalargha qamqor, qorghan, asyraushy boludy, әielderge erlerining qamqorlyghyn da bolyp, dýniyege úrpaq әkeludi jәne olardy eli men jerin qorghaytyn asyl azamat etip tәrbiyeleudi mindettep, aralaryn mahabbatpen jalghaghan. Úly Atalarymyz ben Analarymyzdyng qyzdaryna "otbasynyng úiytqysy boludy, erlerin pir tútudy jәne baqytyn otbasynan tauyp, bir ruly elge Ana boludy" ósiyet etulerining syry osy. «Barghan jerine tastay batyp, suday sin» (Bata). Qyzdarymyz qazir osy ósiyetti oryndap jýr me?

Sonau týptegi Adam Ata men Aua Anadan bergi jetpis myng jyl boyy ýzilmey jalghasyp kele jatqan Ata saltymyz: Ata syilau, Bata beru, Toy jasau, qúda týsu, syrgha salu, shanyraq kóteru, nәrestege at qon, shildehana jasau, besikke salu, shashyn alyp, túsau kesu, sýndetke otyrghyzu, nauryz toyyn toylau, qonaghyn qúdayynday syilau, shashu shashu, erulik beru, jerleu rәsimderin ótkizu, Ata-babalaryna arnap as beru, qabirine baryp ziyarat etip, shyraq jaghu  t.t. qazaqtyng últtyq iydeologiyasynyng negizi jәne olardy mýltiksiz saqtau әrbir qazaq azamatynyng abyroyly boryshy. Býtkil jer betinde bizding búl salttarymyzdy qoldanbaytyn el joq.

Mine osy jerde sol ejelgi Atalarymyz alghan bәigeni qayta alugha mýmkinshiligimiz bar ma?, joq pa? degen súraqtyng ózinen-ózi tuyndap túrghany anyq.

Onday mýmkinshiligimiz mol jәne ol qanymyzda bar dýnie bolghandyqtan Biz ýshin   qiyndyqqa týspeydi. Tek qana, barlyq qazaq  balasy jogharyda aitylghandardy jan-jýreging arqyly sezinip, Úly Atalarymyz siyaqty jaqsylyqqa jarysyp, «bir jaghadan bas, bir jennen qol» shygharyp mynaday negizgi baghyttar da júmystansaq jetip jatyr.

BIRINShI, Biz qazir jogharyda kórsetilgendey, ejelgi últtyq bolmysymyzdan ajyrap, ker zamangha tap bolyp otyrghan jaghdayymyz bar. Búdan qútyludyng jalghyz joly jan tәrbiyesimen ainalysyp, dәstýrli dinimizdi (Qoja Ahmet Iassauy men Áulie Beket - Pir Ata jolyn, yaghny sopylyq ilimdi) qalpyna keltiruimiz qajet. Úly Atalarymyzdyng «Tili ekeuding dini ekeu, dini ekeuding sony qúrdym» degen ósiyetin eshqashan jadymyzdan shygharugha bolmaydy. Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasy 7-shi babynyng 2-shi tarmaghyn mýldem alyp tastau qajet jәne sonymen qatar QR «Tilder turaly zany» qayta qaralyp, ol zang «Memlekettik til turaly zan» dep atalyp ANA TILIMIZ elimizde tolyq saltanat qúrugha tiyis. Últtyq memleket bolyp úiysudyng basty sharty osy. Diasporalardyng Qazaqqa ókpeleuge esh qúqyghy joq. Qazaqstan biyligi men baylyghyna talasyp jýrgen orystardyng da, aghylshyndardyng da, jebireylerding de t.t. bәrining tarihy otandary bar. Al, Bizding artymyzda  eshkim joq. Demek, Bizge sheginetin jer joq. Osyny týsinip, osy ýshin kýrespegen qazaq, qazaq emes. «Jany ashymastyng qasynda basyng auyrmasyn» degendey, osyny moyyndap, qoldamaghan ózge últ ókilderi, qazaqqa dos emes.

Býgingi keybir «bilgishterdin» Atalarymyzdyng attaryn úmytsaq, «rushyl bolmaymyz» degenderi jenildetip aitqanda, qazaqqa dostyq oilaytyn adamdardyng sózi emes. Tegimizdi (ruymyzdy) úmytqannan jetistikke jetsek, qalghan últtargha qara kórsetpey ketetin uaqytymyz boldy. Al, Biz bolsaq kýn ozghan sayyn «genderlik sayasattyn» jetekshiligimen  azghyndyqtyng batpaghyna belshemizden batyp baramyz. Ýsh jýz jylgha juyq basynda patshalyq, keyinnen Kenestik biylik qazaqtyng rulyq shejiresine, Ata salty men dәstýrine, Ana tili men dinine barynsha jau bolyp, tamyryna balta shabugha tyrysty. Qarapayym qaghida, Dúshpany jek kórgen dýnie sol elding bagha jetpes asyly bolyp tabylady. Demek, jau bizding últtyq bolmysymyzdan neni kórgisi kelmese, biz últtyq mýdde túrghysynan solardyng bәrin týgendep oryn-oryndaryna qongymyz qajet. Eng bastysy, olar Alash arystaryn últshyl dep aiyptady. Demek, bәrimiz Atalarymyzdy tanyp, týgel últshyl boluymyz kerek.

EKINShI, qazaq elin әr týrli daghdarystardan aman alyp shyghu, nemese tipti ondaylargha úryndyrmau ýshin qazaqtyng әrbir otbasy qarajaty  jetse barlyq balalaryn, jetpese әr otbasydan, tipti bolmasa jaqyn  tuystar birigip aralarynan qazaqtyng últtyq qasiyetin boylaryna tolyq sinirgen, eng talantty bir balasyn bilim bәigesine qosulary kerek. Atalarymyz búl qaghidany ejelden bilgen. Áytpese, «Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghar» dep aitpaghan bolar edi. Búl bizding ejelgi ata-babalarymyzday, әlem mәdeniyetining qaq tórinen ózimizge tiyesili orynymyzdy iyemdenuimizding kepili bolmaq.

Alash arysy Mústafa Shoqaydyng «Bala qay tilde bilim alsa, sol últqa qyzmet etedi» degen danalyq sózin eshqashan esten shygharugha bolmaydy.

ÝShINShI, memleket qúraushy últty qadirlemeytin, memlekettik tildi bilmeytin, adamy qasiyeti tómen, qarabasynyng qamynynan asa almaytyn jemqor, paraqor, nәpsiqúmar, Ata-Analaryn qarttar ýiine tapsyryp, otbasyn tastap ketken meyirimsiz jandardy biylikting esh bir satysyna, tipti brigadir etip te aralastyrugha bolmaydy. Atalarymyz «Atagha qarap úl óser, Anagha qarap qyz óser» dep beker aitqan joq. Adam el biyleu ýshin, birinshi otbasyn qúrudy, olargha dúrys tәrbie berudi  jәne jaghymdy is-әreketimen elge, úrpaqqa ýlgi bola biludi mengerui kerek. Biylik satysyna kóterilgen barlyq lauazym iyeleri elge jaqsylyq jasaudan dýbirli jarysqa týskenin sezinuleri   qajet. Al, bizde olar qazyna mýlkin jymqyru men para aludan jәne jaghympazdyqtan jarysqa týsip jýr...

TÓRTINShI, elimizde qabyldanghan barlyq zandar myna úlanghayyr jer men elding birden – bir iyesi óz Atameken-tughan jerlerinde otyrghan qazaq halqyna qyzmet etuge tiyis. Býkil elding zanyn azghana «qaltaly jandar» men «kelimsekterding (diaspora)» mýddesine jyghyp berip, ony «polisiya memleketin» qúru arqyly qorghaymyn dep oilaudyng ózi aghattyq. Ádiletsiz zandardyng elimizdi tyghyryqqa aparyp tireytinin eshqashan esten shygharmauymyz kerek. Qazaq tendikke kónse de, kemdikke kónbeydi. Jeltoqsan, Janaózen, Atyrau bizge mәngi sabaq bolugha tiyis.

BESINShI, Qazaqtyng úly da, qyzy da tek qana ózim bilemin degen "ózimshildik" pen qarabastarynyng qamyn oilaudan arylulary qajet. Sebebi,

a. Sýr boydaq pen kәri qyz Ata men Ananyn, býkil tuystarynyng jan azaby, әsirese Ananyng (Kez kelgen Ata-Ana balalaryn ýilendirip, balalary aldyndaghy boryshtaryn atqarudy armandaydy);

ә. Atasy men Anasyn nemere sýy degen eng bir tәtti armanynan aiyrady;

b. Ózining keleshegine balta shauyp, artyna úrpaq qalmau qauibin kýsheytedi (әiel balasynyng úrpaq әkelu ghúmyry shekteuli, qyryqtan asqasyn әiel balasynyng mýmkinshiligi az bolady, tipti kóp jaghdaylar da әkele de almaydy);

g. Otbasynyng balaly bolmauy kóp jaghdaydaylarda júbaylardyng ajyrasularyna da sebep bolyp jatady.

Dýniyede artyna iz (shanyraghyna, barlyq jighan tergenine ie bolyp qalatyn úl) qaldyrmay úrpaqsyz ómirden ótu «qurap qalghan qu aghashpen» ten. Qazaq ýshin búdan asqan qasiret boluy esh mýmkin emes.

Demek, úl da, qyz da tek qana qarabastarynyng qamy (jan tynyshtyghy) ýshin emes, ózderining Atalary men Analary, әkeleri men sheshelerinin, barlyq tuystardyng qamyn kóbirek oilap, tezirek otbasyn qúryp, dýniyege úrpaq әkeluleri kerek. Búl Sening eline qosqan qomaqty ýlesing bolmaq. 

 Búl mәseleni tiyimdi sheshu ejelgi Ata saltymyz ben dәstýrimizge say, tekti otbasymen "qúda týsu", "jengetaylyq" t.b. instituttaryn qalpyna keltiruge júmystansaq dúrysy osy bolar. Jar tandauda qatelesuge bolmaydy.

Árbir qazaq jigitining sanasyna "Qazaqtyng bir qara qyzyn baqytty ete almaghan jigit, jigit emes», qyzdarymyzdyng sanasyna "Qazaqtyng bir jigitin baqytty ete almaghan qyz, qazaqtyng qyzy degen ardaqty atqa  ylayyq emes» degen últtyq iydeologiyamyzdyn  basty qaghidalarynyng birin qúlaqtaryna bala jastan qúya berumiz kerek. Bizding kezimizde ajyrasu degen jaman әdet mýldem bolmaytyn. Júbaylardy tek qana ólim ajyratatyn.

Qazirgi jastar ýilenbey túryp bar jaghdaydy (ýi, kólik, mol qarajat t.t.) jasap alghylary keledi. Sonyng sonynda jýrgende altyn uaqyt bosqa ótip, kóbi «anda da joq, mynda da joq» bolyp qala beredi. Atalarymyzdyng «Bas ekeu bolmay, mal ekeu bolmaydy» degen ósiyetin esh úmytugha bolmaydy.

Memleket tarapynan da shara alynuy qajet. Mysaly,  boydaqtardyng janyna batatynday etip «boydaq salyghyn» salyp, otbasy joq, nemese otbasynan ajyraghan jandardy biylikting eshbir satysyna jolatpau kerek. Búl mәselemen qazaqtyng sany da kóbeyedi, ajyrasuda azayady jәne sonymen qatar memleket qazynasyna qomaqty qarjy da týsetin  bolady. Tipti sol boydaq salyqtan týsken qarajatqa jas otbasylargha arnap arzangha ýy salyp beruge de bolady.

ALTYNShY, әrbir qazaq azamaty (úly da, qyzy da) "MALYM JANYMNYNG SADAGhASY, JANYM ARYMNYNG SADAGhASY" degen eng basty qaghidasyn eshqashan jadtarynan shygharmaulary kerek.

Qazaqtyng ejelden kele jatqan kózining qarashyghynday qorghaugha tiyisti  ary men namysy mynalar:

a. Ar-imany, yaghny Úly Jaratushy Allagha degen senimi;

ә. Tughan eli;

b. Atameken - tughan jeri. Biz qazir ony Otan degen úghymmen auystyrdyq.

g. Otbasy. Mine osy tórteuin  qazaqtyng úly da, qyzy da kózderining qarashyghynday qorghay biluleri kerek jәne úrpaghymyzdy jatpay, túrmay tek qana osyghan tәrbiyeleuimiz qajet.

Biz qazir auzymyzdy ashsaq boldy, «Otan otbasynan bastalady» dep sayray jónelemiz. Qazaqtyng ejelgi qaghidasyna salsaq, Otan degen úghym  biz qozghap otyrghan mәselening mәnin týbegeyli ashpaydy. Sebebi, Otan degen sóz joghary da aitqanymday otbasy degen sózden shyghady. Demek, otbasyng qayda bolsa Otanyng sonda.  Qazirgi sheneunik baylardyng elden úrlap jinaghan barlyq dýniye-mýlki men otbasyn «arqalap» alyp shetelderge qashyp jýrgenderining syry osy. Demek, tek Otan qorghaymyz degen sóz, týbinde dәiegi joq jalang sóz.

Demek, qazaq balasynyng eng birinshi qorghaugha tiyis ary «Atameken-tughan jeri». Sebebi, Atamekendi, yaghny Atam, әkem jәne mening tughan jerim men solardyng molasy jatqan jerdi eshkimge sata da, eshqayda arqalap alyp ta kete almaysyn. Ol sening jýreginde mәngi jatugha jәne ol kózinning qarashyghynday qorghalugha tiyis. Búl jaghdayda shetel asqandardyng bәri «shirigen júmyrtqagha» ainalady.

Ýsh jýz jylgha juyq jýrgizilgen patshalyq Reseydin, odan keyingi Kenes biyligining jәne  solardyng jolyn aina qatesiz jalghastyrghan Qazaqstannyng orys tildi biyligi úiymdastyrghan urbanizasiya sayasatynyng kesirinen, auyl qazaqtarynyng Ata-babalarynyng molasy jatqan kiyeli topyraghynan ajyrap ketkeni eshqanday da qúpiya emes. Biz búl sayasattan qazaq jerin satugha shygharudyng alghy sharttaryn kimderding jasap berip otyrghanyn aiqyn kóremiz.

JETINShI, Ýkimetimiz tarapynan shetelderdegi qandas bauyrlarymyzdyng elge oraluyna tolyqtay jaghday jasalugha tiyis. Múnday jaghdayda ýkimetimiz bizding de, taghdyr tәlkegimen shette jýrgen qandastarymyzdyng da alghysyna keneler edi. «Alghys penen Er kógerer» (maqal). Búl shara  birinshi kezek te qazaghy ózge ónirlerge qaraghanda kóbirek orystanyp ketken soltýstik aimaqtarymyzdy qamtuy kerek.

SEGIZINShI, úrpaqtarymyzdyng sanasyna Qúdaydan qorqudy, birin-biri Atasynday, Ákesindey qúrmetteudi, Abay atamyz aitqanday «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym» dep sýydi boylaryna siniruimiz ýshin eng birinshi kezek te býgingi agha buyn osyghan ýlgi bola bilui qajet.

TOGhYZYNShY, Allanyng joly Haq jol. Úly Jaratushy – Alla Adam balasyn mahabbat pen meyirimnen jaratqan.  Úly Alla bizderdi myna dýniyege birin-biri jek kórsin, ghaybattasyn, qorlasyn, zorlasyn, tonasyn, úrlasyn, para alsyn, assyn, atsyn, óltirsin dep jibergen joq. «Sudyng da súrauy bar». Atalar sózinde, «bireuge jasaghan qiyanatyng ýshin jetinshi úrpaghyna deyin jauap beresin» delingen. Demek, últtyq memleketimiz Haq joldan auytqymay әrqashan da Aqiqat pen Ádildikti bәrinen joghary qoigha  mindetti. Úl – qyzdarymyz ejelgi Úly Atalarymyzdyng jolyn quyp Allanyng Aq jolynda jandary «Qarqaragha (aqiqatqa) jetkenshe» shydaudy mengeruge tiyis.

ONYNShY, Qoghamdy Allanyng Aq jolynan adastyrmaytyn Temir Qazyq: ozyq oi, aqyl, bilim men ghylym jәne sopylyq ilimning sharighat, tarihat, aqiqat jәne maghripat atty tórt satysynan ótip baryp tújyrymdalghan  tarihtyng taghlymy. Ata tarihtyng jaqsysyn da, jaghymsyzyn da bilip, zerdelep, jaqsysyn jalghastyryp, jaghymsyzynan qashugha tiyispiz.

Biz sanamyzdy tiriltip, tarihymyzdy týgendep osy sharalardy iske asyra alsaq, Atam Qazaqtyng «At ainalyp qazyghyn tabar, er ainalyp elin tabar» degen maqalynda aitylghanday býkil әlem elderin «Bizder qazirgi Qazaqstan auma­­ghynan shyqqanbyz, әlemdegi eng kóne ha­lyq qazaqtardan taraghanbyz» dep moyyndatatyn bolamyz.

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY - ALLA IMAN BERGEY!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz