Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 5552 0 pikir 13 Aqpan, 2017 saghat 17:00

BRUKLIN OQIGhASY

Niu-Yorktegi eng ýzdik poliysey - qazaq jigiti degen byltyrghy janalyq kýlli әleumettik jelide jayylyp ketkenin júrt esten shyghara qoymaghan bolar. Sonymen, Niyazovtar janúyasy jayynda ne bilemiz?

Niu-Yorktegi eng ýzdik poliysey – qazaq!

26 jasar Dimash Niyazov sol kezde esirtki saudasyn jolgha qoyghan baukespening naq ózin qúryqqa týsiredi. Oghan deyin sonyng eki jandayshabyn tútqyndaghan bolatyn. Sol kezde kisendelgen bireuding úyaly telefony( advokaty kelgenge deyin AQSh poliyseylerining ústalghan adamnyng jeke mýlkin alyp qonggha qaqysy joq) damylsyz shyryldap qoya bergen. Kózining bir qiyghyn telefongha salghan Dimash Niyazov belgili qylmeskerding býrkenshik atyn kóre qoyady. Sol atty endi ózi býrkenip, ol әleumettik jelige kiredi de, esirtki saudagerlerimen hat alysa bastaydy. Sóitip, tasada tyghylghan baukespe basshysyna shyghady... Bilekti de jýrekti jas jigit marapatqa da keneledi, qyzmeti de ósedi.

Kýn sayyn shyghatyn The Wall Street Journal gazeti ol jayynda maqala jariyalap, Dimashty emmigranttardyng bәrine ýlgi retinde qoydy. Amerikandyq telekanaldar qylmyskerlerdi ústau faktisin negizge ala otyryp, ony kәsiby bokspen ainalysatyn jalghyz amerikandyq poliysey retinde kórsetti.  

Niu-Yorkqa Niyazovtar otbasy, turasyn aitqanda әueli otaghasy   Ismat Niyazov sportyng arqasynda keledi. Ol Almatydaghy respublikalyq balalar sport mektep-internatynda oqidy, boksta edәuir jetistikterge  jetkenmen, mansapqa boy úrmaydy, esi-derti tenizde bolatyn.    1985 jyly әskerdegi azamattyq boryshyn ótep shyqqannan keyin, Arhangelisk qalasyndaghy tenizshiler uchiliyshesine oqugha týsip, sonymen qatar  Leningradtaghy  teniz akademiyasynda syrttay oqy bastaydy. Sóite jýrip, sporttan bir sәt te qol ýzbeydi.  

1997 jyly әueli   Niyderlandygha, odan әri Niu-Yorqa jol tartady. Sonda jýrip,  kikboksing pen tay boksynan tәlim bere bastaydy. Al, shәkirtteri kóshilgeri nәtiyje kórsete bastaghan kezde, Ismat Niyazov AQSh azamattyghyn alyp, janúyasyn múhittyng arghy betine kóshirip alady. Amerikakda sportpen shyn yqylaspen ainalysatyndargha qúrmetpen qaraydy. Tabysqa jetuding ainymas joly ekenin angharghan men  eki úlymdy da sportqa bauly bastadym, - deydi Ismat.

Dimashtyng talaby jaqsy edi, jeniske degen jigeri janyp túratyn, Niu-Yorkte chempion atanyp, Bufaloda kýmisten alqa taqqanda, men ony kәsibiy  sportqa auystyrdym.

Amerikada – biznes, jýregim Qazaqstan dep soghady

20 jyl boyy Amerikada ómir sýrip kele jatqan Ismat Niyazov jýregim Qazaqstan dep soghady dep aghynan jarylady. Niu-Yorktaghy óz adamymyz: «qazaqtar mening ýiime qonaqqa jii keledi» deydi. Osydan eki jyl búryn Las Vegasta bokstan chempionat ótti, sonda bir-eki kýnge qazaq boksshylarynyng bapkerleri qonaq bolyp qaytqan.

- Promouterlikpen de ainalysamyn, osydan bes jyl búryn Amerikandyq eki dosymmen ýlken sport  zalyn ashyp aldym, onda olimpiada sportynyn: boks, kýres, taekvando, karate sekildi týrlerinen jattyghu jýrgizemiz. Sonymen qatar elimizdegi sporttyng damuynda qadaghalyp otyramyn, - deydi Ismat Niyazov. – Songhy jyldary bizding elde sport jaqsy damyp keledi. Kýlli әlem bizding ziltemirshilerdi, hokkeyshilerdi, tipti para sportshylarymyzdy jaqsy biledi. Sport ózdiginen damymaydy. Oghan erekshe yqylas kerek. Onyng damuyn qadaghalaytyn vedomstvo tarapynan maqsatty júmystardyng jýrgizilgeni jón.

Ýlken úly Dimash kishkentayynan aldygha qoyghan maqsattaryna jetu ýshin, eshnәrseden ayanbaytyn. Kәsiby bokstan әlem chempiony bolam dedi – boldy!  Dimash qazirge deyin on kezdesuin ótkizdi. Bәrinde de jeniske jetti.

Mansabyn da esten shygharghan emes, polisiya akademiyasyna emtihandar tapsyryp, qyzmetke shaqyru aldy. Aqpan aiynyng basynda Dimash otbasyn qúrdy. 23 jasarúlym Quanysh ta ýlken aghasynyng aqylymen polisiya akademiyasyna emtihan tapsyrghan. Ázirge qyzmetke shaqyru kele qoyghan joq, biraq ol qol qusyryp otyrmady, programmisttik kәsibin jetildiru ýshin, kolledjge qújattaryn ótkizdi.

Amerikandyq tәrtip saqshylarynyng artyqshylyqtary da bar eken. Mәselen, jolda ketip bara jatqan meni әldeqanday poliyseyler toqtata qalghan jaghdayda men poliyseyding әkesimin degen arnayy anyqtama kartochkasyn kórsetsem, meni sózge kelmey jibere salady.

Úrtoqpaq!

Basty keyipkerimizge oralayyq. Juyrda jerlesimiz Dimash Niyazov biz maqtan tútatynday taghy bir ondy is atqardy. Amerikandyq ALDAMISA Entertainment firmasy turaly mәlimetterdi tauyp, Qazaqstan tarabyna jetkizuge qol ýshin berdi. Iya, sol bayaghy aty  shuly «Feniks» kinojobasyna qatysy bar degen  rejisser Talghat Jәnibekov pen produsser Túnghyshbay Jamanqúlovtyng tilge tiyek etip jýrgen kompaniyasy. Búlynghyr dýniyege ýsh million dollar qarjy talap etken alayaqtardyng jolyn kesken Qazaqstan Mәdeniyet jәne sport ministrining búl әreketi rasynda-aq, atap ótuge túrarlyq jәit. Áperbaqan ekeu halyqtyng aqshasyn ala almay san soqty emes pe.

ALDAMISA Entertainment amerikandyq firmasy turasynda derbes tergeu jýrgizudi amerikandyq poliyseyding әkesi inisiativa tanytty.

- Reseyding Aldamisa RUS firmasy amerikandyq ALDAMISA Entertainment firmasynyng «seriktesi» dep mәlimdegen rejisser Talghat Jәnibekovtyng әngimesinen keyin amerikandyq firmanyng qyzmetin tekserip kóreyin degen yntyzarlyq oyandy. Shynynda da, ministrding kýdigi beker bolmay shyqty. Qosymsha qarajattyng bólinuine   toqtau salghany dúrys eken, - dep әngimeleydi Ismat Niyazov.

Amerikada onyng birneshe, sonyng ishinde jeke ýilerde de mekenjayy bar ekeni anyqtaldy. Al eng soraqysy sol  búl  kompaniya bankke de, akterlargha da, júmysshylargha da qaryzgha belshesinen batyp, sottasudan kóz ashpauda. Al ataqty akter Mayk Kaff ALDAMISA oghan meksikadaghy filim týsirilimderi  ýshin aqy tólemedi degen aiyptauynan son, kompaniyanyng qyzmeti toqtatylghan bolatyn.

Sóitip, «Feniks» kinojobasynyng  úiymdastyrushylary jymysqy әreketterin jýzege asyra almay, amerikandyq ALDAMISA Entertainment sekildi úrtoqpaqqa úryndy.

Araylym Meldeshova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478