QR Parlamenti Mәjilisining tóraghasy Núrlan Nyghmatulin júmys saparymen Almaty oblysyna keldi. Maqsaty Elbasynyng jana Joldauyn nasihattau, ónir tynys-tirshiligimen tanysu, - dep habarlaydy ónirdegi tilshimiz.

Núrlan Nyghmatulin Almaty oblysyna is sapary Ile audanynan bastady. "Aiuminium of Kazakhstan" seriktestigine qarasty "Hoffmann" zauytynda bolyp, enbek újymymen kezdesti. Olargha Preziydentting eldi elendetken songhy  2 ýndeuining mәn-manyzyn týsindirip, Joldau jýktegen mindetterge tereng sholu jasady.

Odan keyin, Jetisu ónirindegi eng iri  sharuashylyqtardyng biri "Hilinichenko y K"-nyng júmysymen tanysty. 4 auyldyng túrghyndaryn túraqty júmyspen qamtyp otyrghan  qojalyq  39 myng gektar jerge iyelik etedi.  Byltyr sonyng 320 gektaryna  qant qylshasy egilgen bolatyn. Odan gektaryna 716 sentnerden  tәtti týbir  jinaldy. Seriktestiktin   jyl sayyn tehnikalary da janaryp, materialdyq bazasy jaqsaryp  keledi. Al byltyr sharuashylyqtyng tauar ainalymy 1 mlrd tengeden asqan. Búl qojalyq  tarihyndaghy eng jogharghy kórsetkish.  Osy orayda sharuashylyq  basshysy jan-jaqty qoldauy ýshin  ýkimet pen oblys әkimshiligine alghysyn  bildirdi.

Almaty oblysyndaghy iri sharuashylyq  júmysymen tanysyp bolghannan keyin, Núrlan Zayrollaúly elimiz boyynsha eng alghashqylardyng biri bolyp elektrondy jýiege kóshken Eskeldi audanynyn  ortalyq auruhanasyn aralap shyqty.  Auruhanada 2008 jyldan bastap  tolyqtay elektrondy  medisinalyq  qújattaugha kóshken.  Qazir emdeluge kelgen әr adam  tólqújatyn kórsetse boldy, kompiuterde nauqastyn  emdelu tarihy birden shyghady.   Audan halqynyng iygiligi ýshin jasalyp jatqan janashyldyqtar rizashylyghyn bildirgen Mәjilis tóraghasy Joldauda osy densaulyq saqtau salasyna zor kónil bólingendigin aityp, «Densaulyq saqtau salasyna memleket tarapynan qoldau kóp. Bolashaqta bólinetin qarajat kólemi artatyn bolady.   Eng bastysy qarjyny dúrys iygerip, túrghyndargha barynsha jaqsy,   sapaly medisinalyq qyzmet kórsetilui kerek» dedi.

Sonday-aq, Núrlan Nyghmatulin Eskeldi audanynyng júrtshylyghymen kezdesip, Elbasynyng Joldauda¤Elbasynyng Joldauda E jýktegen mindetterdi oryndauda jetisulyqtardyng qosary kóp ekendigin aitty.  «Ósip-órkendep kele jatqan oblys ortalyghyn, audandarda atqarylyp jatqan isti kórip quanyp qaldym. Sizderding oblys býginning ózinde ekonomikanyng naqty baghyttary boyynsha óte jogharghy kórsetkishterge jetip otyr. Oblys әkimining enbegin Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasynyng ózi atap ótken bolatyn» dep atap ótti.

Jiyn barysynda, Mәjilis tóraghasy halyqtyng súraqtaryna jauap berip, úsynys-tilekterin tyndady. Almaty oblysynda atqarylyp jatqan iygi isterge joghary bagha berip, ónir túrghyndaryn Elbasy joldauyn qoldap, Ýndeuge ýn qosugha shaqyrdy. 

Abay-aqparat