Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 12306 1 pikir 26 Qantar, 2017 saghat 13:28

PREZIYDENTTING ÝNDEUI JÝZEGE ASU ÝShIN BÚL PARLAMENT TE TARAUY QAJET

Kýni keshe ghana Memleket basshysy jedel joldau jasady. Qazaqstandaghy basqaru jýiesine ózgeris engizip, Parlamentting qúzyretin úlghaytu turaly sóz boldy. Núrsúltan Ábishúlnyng aituynsha, jana qúrylatyn ministrler kabiynetin de dәl osy Parlament deputattary dauys beru arqyly jasaqtaydy eken. Parlamentting biyligi – halyqtyng biyligi boluy kerek edi, әuelgi týsinik boyynsha. Tek búl Parlamentti, ondaghy deputattardy biz saylaghan joqpyz. Biz partiyalargha ghana dauys berdik. Yaghni, taghayyndalghan deputattar kimning sózin sóilep, soyylyn soghatyny turaly búl rette ton piship, qúmalaq ashyp jatudyng ózi artyq shyghar.

Biylikti basqaru men bólisu jýiesinde boluy yqtimal reforma jóninde sayasatker Ámirjan Qosanov pen Dos Kóshim myrzalar Abai.kz aqparattyq portalynda pikir bildirdi.

 

- Keshegi joldaudan ne týidinizder? Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstandaghy basqarushy biylikti bólip beru turaly búdan búryn da aitqan bolatyn. Eger jarty biylik Parlamentting qúzyryna beriletin bolsa, Preziydentting mindetine neler kiretin bolady?

Ámirjan Qosanov:

- Eng aldymen aitarym, Elbasynyng múnday bastama kóteruin talay jyl boyyna osy taqylettes oilar aityp jýrgen demokrattardyn, osynyng ishinde ózimning de jenisim dep sanaymyn.

Áriyne, úsynylyp otyrghan ózgerister jetkiliksiz. Biraq, «joqtan bar jaqsy» deydi. Bir orynda túrghannan, bir qadam bolsa da algha jyljyghan dúrys! Sondyqtan bir qaynauy ishinde әri jartykesh bolsa da, kónil tolynqyramay túrsa da, búl qozghalysty qoldau kerek. Qoldap qana qoymay, jetildiru kerek! Ol ýshin tiyisti júmys tobyna tәuelsiz oy iyeleri de engizilui tiyis dep sanaymyn. Óitkeni, ol «úsynystardy kim talqylap jatyr?» degen saual da óz manyzyn joghaltpaydy. Biylikke bir taban jaqyn keshegi-býgingi sheneunikter me, әlde el ishinen shyqqan bedeldi túlghalar ma? Múnyng osy reformanyng ómirshendigine, el qoldauyna ie boluy, ne ie bolmauyna óz әserin tiygizeri haq!

Bir sózben aitqanda, ýkimetting әleumettik-ekonomikalyq sayasat jýrgizudegi derbestigi, al Mәjilisting ýkimetke baqylau jasau ókilettikteri artpaq. Onyng ózi – az da bolsa, algha jyljushylyq bolyp esepteledi.

Dos Kóshim:

- Meninshe biylikti qalay bólseng de, ol bir adamnyng qolynda. Ony Parlamentke beredi delik. Ol jaqqa kimderding ótetinin, ya ótpeytinin sheship túrghan bir jýie, bir top. Sondyqtan ony jeke preziydenttik basqaru bola ma, joq әlde parlamenttik preziydenttik basqaru bola ma, mening oiymsha eshtene ózgermeydi. Sebebi – bizde әdiletti saylau joq. Bolmaghan. Ol saylaulardyng qalay ótetinin biz jaqsy bilemiz. Búl bir demokratiyanyng dekorasiyasy siyaqty kórinedi. Bú reforma tolyq ózgeriske alyp keletin bolsa, ol demokratiyalyq instituttardyng Qazaqstanda tolyq qalyptasuy bolady.  Búl qazirgi partiyallardyng emes, shyn mәnindegi kóp partiyalardyng qalyptasuyna, baspasózding erkin júmys isteuine jol ashylghanda ghana búghan senuge bolar edi. Sondyqtan múny kezekti nәtiyje bermeytin bastamanyng biri dep oilaymyn.

- EO elderi men Euroqauymdastyq parlamenttik basqaru jýiesi men bizdegi parlamenttik basqaru jýiesining arasy jer men kóktey bolyp ketpey me?.

Ámirjan Qosanov:

- Europa elderi de birkelki emes qoy. Biraq, damyghan demokratiyalyq elderdegidey zanshygharushy biylikting atqarushy biylikke baqylauyn kýsheytetin mehanizm bayaghyda-aq kerek edi. Qazir myna úsynystardyng ishinde biz sonyng alghysharttaryn ghana kórip otyrmyz.

Dos Kóshim:

- Joq. Sebebi, Parlament Preziydentting nemese Preziydent apparatynyng aitqanynan shyqpaytyn jaghdaygha jetken. 1991 jyldary búl bastama kóterilse, qandayda bir ózgeriske senuge bolar edi. Qazirgi kezde biyliktegi nemese sonyng tóniregindegi sanauly partiyanyng dengeyin biz jaqsy bilemiz. Búl basqaru jýiesi, aty bólek bolmasa, zaty bir dýniye. Biylikti kimge, qalay bólse de, ainalyp kelgende Preziydent basqaratyn jaghdaygha әldeqashan jetken. Sondyqtan, qoryqpastan bólip bere beredi. Meyli, ony premierge berse de óz erki.

- Eger Ministrler kabiynetin Parlament saylaytyn bolsa, basym biylik Parlamentke berilui mýmkin ghoy.  Al bizding qazirgi Parlament soghan say ma?

Ámirjan Qosanov:

- Bizdegi Parlament – naghyz parlamentterge parodiya emes pe?! Ya premierge syn aita almaydy, ya qyzmetin atqara almaghan ministrdi ornyna ala almaydy.

- Endeshe qazirgi Parlament «ózin-ózi taratyp», ornyna kóp partiyaly, jana Parlament saylanuy tiyis qoy?

Ámirjan Qosanov:

- Áriyne! Preziydentting osynday bastama kóteruining ózi Parlament pen ýkimetting býgingi róline bergen sayasy bagha dep bilu kerek! Ásheyinde ayaq astynan óz erkimen taray salatyn Parlament te endigi jerde «Elbasynyng reformasyna kedergi jasamayyq!» dep ózin-ózi taratyp jiberse, núr ýstine núr bolar edi!

Sodan son, kóppartiyalyq negizde, ashyq ta әdil saylau barysynda jana Parlament saylap aluymyz qajet. Jәne de qazirgi jaghdayda sayasy partiyalardyng abyroyy airanday tógilip, el aldyndaghy bedeli joqtyng qasy bop túrghan kezende, qogham qazanynda búrqyrap qaynap jatqan oilar men iydeyalardy Parlament minbesinen oryndy da ornyqty týrde jetkize alatyn, ol janalyqtardy naqty zandargha ainaldyra alatyn sayasy kýshter men túlaghalardy sol Parlamentke engizu kerek. Onyng eki joly bar: ne partiyalardy týbegeyli janalau, ne bir mandattyq okrugter arqyly Parlamentke jeke túlghalar saylana alatyn majoritarlyq jýieni engizu. Deputattardyng jartysyn halyq, jartysyn partiyalar saylap alsa, qúba-qúp bolar edi!

Dos Kóshim:

- Dúrys aitasyz, Qazaqstanda kóp partiyaly jýie ornamay jatyp, saylaudy partiyalyq jýiege auystyrdy. Odan góri, әr okrugten bir mandat deytin jýie sәl de bolsa demokratiyagha jaqyn edi. Óitken halyqta tandau bolatyn. Qazir biz kimge dauys bergenimizdi bilmeymiz. Sondyqtan klassikalyq kóp partiyaly jýie ornamay jatyp, qoldan jasalghan partiyalargha biylikti berip qoyghanmen, ol halyqtyng Parlamenti bolyp eseptelmeydi.

- Dos agha, búl jol qalay bolady?

Dos Kóshim:

- Ony Preziydentting apparaty sheshedi. Osy bir ózin-ózi taratu degenge men óz basym senbeymin de, moyyndamaymyn da. Ol ózderin ózderi taratpaydy. Oghan mәjbýrleydi.

- Ámirjan agha, jana Parlament qanday boluy kerek?

Ámirjan Qosanov:

- Parlament, eng aldymen, el ishinde bar oi-men pikirdin, ústanymdar men bastamalardyng toghysyp, qyzu da jandy talqylanatyn jeri boluy tiyis. Ol halyqpen baylanysyn jandandyruy kerek. Jәne de atqarushy biylikke tiyimdi baqylau jasay alatyn, onyng eki ayaghyn bir etikke tygha alatynday qauqarly әri minezdi boluy tiyis!

Preziydenttik basqaru jýiesi ne berdi?

Dos Kóshim:

- Kez kelgen memleket totalitarly jýieden, demokratiyaly jýiege birden sekirip óte almaydy. Onyng arasynda ótpeli kezeng bolady. Sol kezende avtoritarly biylik jýiesi jýzege asuy kerek. Avtoritarly biylik arqyly demokratiyagha ótuding joldary dayyndalady. Bizde de sol boldy. Tek bizde avtoritarly jýie tym sozylyp ketti. Erteng mysaly, parlament Preziydentting kótergen mәselesin keri qaytaryp ne jauyp tastaytyn kez bola ma?.. Mening oiymsha bolmaydy. Dekorasiya ózgergenmen, ishki mazmúny sol bayaghy kýiinde qalady.

Ámirjan Qosanov:

- Ol jýiening bir jaqsylyghy sol – postsovettik kezende memleketting tútastyghyn saqtap, separatizmge jol bermeuge óz septigin tiygizdi.

Al kemshiligi sol – bar ókilettik bir adamnyng qolynda bolyp, bizde parlament pen ýkimet emes, preziydentting ainalasyndaghy oligarhtyq, klandyq toptar ýstemdik etip ketti. Jәne de búl jýie biylikting basqa tarmaqtarynyng órkeniyetti damyp, bәsekeles boluyna biraz kedergi jasaldy. Osy kemshilikterden arylatyn kez keldi!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5264