25 JYLDYNG ShEGINDE QAZAQTYNG 2.5 MILLION ÚL - QYZY ANA TILIN BILMEY ÓSTI
ÚLTTYQ MEMLEKET BOLSAQ QANA TÁUELSIZDIKTI SAQTAP QALAMYZ
QYZDAR SUISIDYNAN ÁLEMDE ALGhAShQY YShTIKKE KIRDIK. NE SEBEPTI?
- IV. Úrpaq tәrbiyesi
«Bala tәrbiyesi, sәby dýniyege kelerden jýz jyl búryn bastalady» deydi aghylshyn maqaly. Tәrbiyening negizi sol últtyng tili, tarihy, dәstýri, morali... mәdeniyetinde. On úrpaqtan keyingilerding ne kóretinin boljay alasyz ba degen súraqqa shyghys danalyghy: “Úrpaqtan – úrpaqqa, әkeden – balagha ne qalyp jatqanyn dәl bilsek, onynshy emes, jýzinshi úrpaqqa da ne qalatynyn boljap bilu qiyn emes” degen. Jalpy, tәrbie jogharydaghy eki ústanymgha negizdelgen.
Tәrbie men bilimning maqsaty jas úrpaqqa beriletin tәlim-tәrbiyening últtyq bolmysy men maghynasynda jәne qazirgi úrpaq artynda qanday izgilikti is qaldyratynynda. Últtyng bolashaghy soghan baylanysty. Últtyq iydeyanyng da negizgi maqsatynyng biri órkeniyetti qoghamnyng negizin salugha jol kórsetip, ony iske asyru maqsatynda júmystanu bolyp tabylady. Ýiding myqtylyghy irgesin berik qalaudan bastalatyny siyaqty, qoghamnyng bolashaghy da negizgi ústanymyna baylanysty.
Qazaqta, «balany 15 jasqa deyin qúlday qylyp ústa, odan keyin dosynday bol...» degen maghynadaghy ústanym bar. Balanyng intellektisi 15 jasta tolyghymen qalyptasyp bolady yaghny ol bala ómir boyy qúl bolady degen sóz. Ol qúl әuletindi, últyndy qay múratqa jetkizedi?
Sonymen qatar, dindi ústanatyndardyng kópshiligi «Qúdaydyng qúly boludy» ózderine dәreje sanaydy. Kimge qúl bolyp qalsa da, onyng aty ADAM emes, - qúl. Halqymyz, «Qúm jinalyp tas bolmas, qúl jinalyp el bolmas» dese, Qúran Kәrimde, «namazdy myng ret oqyghan músylmannan úiyqtap jatqan ghalym artyq» dep, basybayly qúl bolghandardy Qúdaydyng ózi jaqsy kórmeytinin bildiredi. Ondaylardyng kópshiligine qazaq tili, El men jer mәseleleri jat bolghandyqtan, olardyng ózderi de búl elge bóten. Olardan elge, últqa da, úrpaqqa da payda shamaly.
Al, Muaz ibn Djabal radiallahu әnh (Ábu nuaym әl-Asbahaniyding «Hulyәt әl-әliya» kitabynda) Islam dini men bilim turaly bylay tolghanady: «Bilim alyndar, bilimge ýireninder! Shyndyghynda bilim alu- búl Allanyng aldyndaghy qorqynysh. Bilim talap qylu – búl ghibadat-qúlshylyq. Bilimdi qaytalau-tasbiyh. Bilim izdenu-jihad. Bilimi tayazdardy bilimge ýiretu-búl sadaqa. Bilimge layyqtylargha bilim beru-búl Allagha jaqyndatar sauapty is. Sebebi, bilim haram men halaldy ajyratyp berushi. Sebebi, bilim-Jәnnatqa barar joldyng shamshyraghy. Bilim jalghyzdyqta jan dosyn. Bilim jat jerde joldasyn, saparlasyn. Bilim baqyt pen baqytsyzdyqtyng ne ekenin kórsetushi. Bilim jaugha qarsy qaru. Allah Taghala bilim arqyly key halyqtardy ýstem etip, jaqsylyqta jetekshi, basshy etip qoyady... Perishteler bilim iyelerimen dos bolghysy kelip, olargha qanattaryn tiygizedi. Ylghaly da, qúrghaghy da olar ýshin Alladan keshirim súraydy. Tipti tenizdegi balyq ta, qúrlyqtaghy barlyq januarlar olar ýshin istiyghfar aitady. Óitkeni, bilim –jýrekti nadandyqtan qútqaryp, ómir beretin nәr. Bilim, kóz aldyna sәule týsirip, qaranghylyqty joyady. Bilim arqyly kisi adamdardyng ishindegi eng jaqsysyna ainalady. Osy dýnie men o dýniyede biyik dәrejelerge jetedi. Bilim turaly oilanu-orazamen ten. Bilimdi oqyp zertteu-týngi tahadjud namazymen ten. Bilim arqyly Allanyng rúqsat etkeni men tiym salghanyn ýirenemiz. Bilim-amaldardyng jetekshi imamy. Al amaldar bilimge erushi izbasarlar. Bilim tek baqyttylargha nәsip bolady. Odan tek shyn baqytsyzdar ghana maqrúm qalady».
Qazirgi jastardyng ishinde namaz oqyp, meshitke baratyndar kóbeydi. Biraq, solardyng kópshiligi ekstremistik aghymdy ústanatyndar ekeni anyqtaluda. Olar ata-babamyz ústanghan Hanifa aghzamnyng mashabyn ústanatyndar emes, eldi jýz jyldyq soghysqa dayyndap jatqandar. Songhy kezde eldegi әrtýrli qaruly qaqtyghystar men lankestik әreketter de solardyng isteri. Qazaq, «әkemdi alghan qúdaygha da senbeymin» deydi. Din tandaudaghy biylikting solaqay sayasatynyng saldarynan elde 3725 әrtýrli sektalar, onyng ishinde «Satanadan...» bastap barlyq ekstremistik sektalar resmy tirkeldi. Ony, Qazaqstandy qúrtu ýshin qoyylghan bomba dep qarau kerek. Endi odan eki ghasyrdan keyin de qútyla almaysyn! Qoghamdaghy, onyng ishinde jastar arasyndaghy kýrdeli mәsele - ol din tandau. Din mәselesi zanmen rettelu kerek jәne jastar dinge barar aldynda úly ústaz Y. Altynsarinnyng «Músylmandyqtyng tútqasy» enbegimen tanysudy úsynamyz.
Qazaqta eng kóp oqylatyn – ol Abay. Biraq, onyng Qara sózderin (búdan әrmen QS) tandap, býgingi uaqytqa say emes, «Qazaqtyng moralidyq dengeyi orystyng mújyghynan da tómen...» (2-shi QS), «Qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq...», «Tiri qazaqtyng sózden amany joq, ólgen qazaqtyng jamany joq...» (12-13 QS) siyaqty qazaqty tabalaudyng hrestomatiyasyna ainalghan jerlerin alyp tastau kerek. Osy Qara sózderding oryssha audarmasyn oqyghan adam qazaqtan asqan jeksúryn halyq bolmas degen oigha qalady. Osylardy oqyghannan keyin últjandy adamda, «Qazaqqa es kirgende, Abay eskiredi» degen oy qalyptasady.
Gete, Pushkiyn, Chaadaevtar da óz últtary turaly әrtýrli syndar aitty. Biraq, býginde olardyng syndaryn anayy emes, mәdeny jolmen týsindiredi. Áriyne halqymyz ýshin Abaydyng orny erekshe bolar. Biraq, bir úly adam, bir kósem, ne bir eposty... dәriptep, soghan jabysyp qalghan qogham, - ol últtyq sana men morali, últtyq filosofiyasy, óneri men mәdeniyeti qalyptasyp jetilgen últ emes, ol ana tilin qorghap, aryn saqtap, namysy ýshin kýresuge qauqarsyz tobyr men halyqtyng arasyndaghy bodandardyng qauymy. Búl jerdegi mәsele Abayda emes, sonyng úlaghatty oilaryn qoghamgha jetkize almay jatqan tiyisti uniyversiyteter men GhZI, ministrlikterde.
Býgingi jәne bolashaqtaghy tәrbiyening negizgi mindeti – ol Elin, Jerin, Ana tilin, Otanyn, Últyn sýietin úrpaq tәrbiyeleu! Búl úran emes, qazaqtyng últtyq ústanymy.
Ár qazaq otbasynan shyqqan úl men qyzyn, Mahambettin:
...Tebingini terge shiritip,
Terligin mayday eritip,
At ýstinde kýn kórip,
Asharshylyq shól kórip.
Nayzasynan qan tamyp,
Qandy kóbik týkirip.
Jolbaryssha jorytyp,
Bórideyin jol jatyp,
Jauyrynyna múz qatyp...
jýretin etip tәrbiyelegende ghana Qazaqstan memleketining múraty oryndalady. Búl, «Úly arman» jolyndaghy Móde, Edil (Attila), Bilge, Kýltegin... Shynghyshan, Kerey-Jәnibek, Qasym, Tәuke, Ábilqayyr, Abylay, Kenesarylar salyp, úrpaqqa múrat etip ketken sara jol. Onday tәrbie bolmay, búl joldan auytqyghan kezde, Ahmet Baytúrsynúlynyn:
Erler ketip, erkek qaldy,
Kólenkeden qorqaq qaldy...
degenindey, búl elding iyesi «bodannan tughan qúldar, ne qúldan tughan jetesiz úldar» bolady. Onday jaghdayda týzelmegen besik tabytqa ainalyp,tiling tәrk bolyp, jering tonauda, eling essiz qalady.
Songhy on bes jylda 2,5 millionday qazaq jastary ana tilin bilmey ósti. Ondaghan myng qandasymyz jat dindi qabyldap ketti. Onyng negizgi sebebi, ótpeli kezende últ túraqtylyghyn qamtamasyz ete almay otyrghan qazaq sanynyng óte azdyghy bolsa, taghy bir sebep - tuystas týrki halyqtarymen aradaghy jan-jaqty baylanystyng joqtyghy jәne memlekette túraqty ústanymnyng bolmauy.
O.Shpengler, Iliin t.b. filosoftar, «barlyq dana túlghalar әdebiyet, ghylym, ónerding qay salasynda enbek etse de, olar belgili últtyng atynan shyghady» deydi. Al bizder, ózderin orystildi әdebiyet pen ónerding ókilderi sanap jýrgen qany qazaqtardy qay últqa jatqyzamyz?!
(jalghasy bar)
Janúzaq Ákim
Abai.kz