Ótken aptada «Azattyq» radiosynyng saytynda Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasynyng ókili - Ábdimýtәlip Dәurenbekovting pikiri jariyalandy. Ol kisige sensek, saqal qoyghan adamnyng bәri uahab eken. Qalay deseniz, «Azattyqtyn» oryssha núsqasynda «.. vahhabitov my uznaem daje po pohodke, poskoliku ony nosyat korotkie bruki, ne zakryvaishie shikolotok. Krome togo, ony nosyat borody», - degen Dәurenbekovtyng sózi túr. Al qazaqshasyn oqysanyz, úzyn saqal qoyghannyng bәri uahab bolyp shyghady. Ne audarmashynyng qateligi, әlde eldi arandatyp, saqal qoyghannyng bәrin elding jauy ghyp kórsetu ýshin әdeyi solay jazylghan. Anyq-qanyghyn bilmekke Ábdimýtәlip myrzanyng ózine qonyraulatqanbyz. QMDB-nyng diny bilim jәne oqu-aghartu bólimining bastyghy ol sózinde bey-bereket qoyylghan saqaldy aitqanyn jetkizdi. Endeshe «Azattyq» nege sózdi búrmalaydy? «Ayt Parkte» aitylghan sózdi elge teris jetkizu ne ýshin kerek? Músylmandardyng bir-birin jau kórip, saqaldy-saqalsyz bolyp bólinip jýrgenin qalay ma әlde? Ol jaghy bizge qaranghy. Maqala avtory Qazis Toghyzbaevtyng ne qiyaldaghanyn ózi ghana biledi.

Ábdimýtәlip myrzanyng da bey-bereket sóilegenine tanymyz bar. «Azattyq» jazghanday jәy saqal, úzyn saqal bolmay-aq qoysyn. Áytpese, saqaly bar Grigoriy Marchenko, Asanәli Áshimov nemese Erlan Kókeevten de uahab emes pe eken kýdiktenip jýrer me edik, kim biledi? Biraq Á.Dәurenbekov  bey-bereket qoyylghan saqaldy aitypty dedik qoy.

Ótken aptada «Azattyq» radiosynyng saytynda Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasynyng ókili - Ábdimýtәlip Dәurenbekovting pikiri jariyalandy. Ol kisige sensek, saqal qoyghan adamnyng bәri uahab eken. Qalay deseniz, «Azattyqtyn» oryssha núsqasynda «.. vahhabitov my uznaem daje po pohodke, poskoliku ony nosyat korotkie bruki, ne zakryvaishie shikolotok. Krome togo, ony nosyat borody», - degen Dәurenbekovtyng sózi túr. Al qazaqshasyn oqysanyz, úzyn saqal qoyghannyng bәri uahab bolyp shyghady. Ne audarmashynyng qateligi, әlde eldi arandatyp, saqal qoyghannyng bәrin elding jauy ghyp kórsetu ýshin әdeyi solay jazylghan. Anyq-qanyghyn bilmekke Ábdimýtәlip myrzanyng ózine qonyraulatqanbyz. QMDB-nyng diny bilim jәne oqu-aghartu bólimining bastyghy ol sózinde bey-bereket qoyylghan saqaldy aitqanyn jetkizdi. Endeshe «Azattyq» nege sózdi búrmalaydy? «Ayt Parkte» aitylghan sózdi elge teris jetkizu ne ýshin kerek? Músylmandardyng bir-birin jau kórip, saqaldy-saqalsyz bolyp bólinip jýrgenin qalay ma әlde? Ol jaghy bizge qaranghy. Maqala avtory Qazis Toghyzbaevtyng ne qiyaldaghanyn ózi ghana biledi.

Ábdimýtәlip myrzanyng da bey-bereket sóilegenine tanymyz bar. «Azattyq» jazghanday jәy saqal, úzyn saqal bolmay-aq qoysyn. Áytpese, saqaly bar Grigoriy Marchenko, Asanәli Áshimov nemese Erlan Kókeevten de uahab emes pe eken kýdiktenip jýrer me edik, kim biledi? Biraq Á.Dәurenbekov  bey-bereket qoyylghan saqaldy aitypty dedik qoy.

QMDB - respublikadaghy kýlli músylmandardyng basyn qosqan irgeli úiym bolghasyn, Ábdimýtәlip myrza eldegi barsha tilin kәlimagha keltirgen jandardyng atynan sóilep otyrghan ispetti emes pe? Endeshe, aghamyz bayaghy  zamannyng әigili ghúlamalarynsha auzyna tas salyp otyryp, oilanyp sóileui kerek edi.

Qazaqty anyq Islamnan alys jýrgenin qalaytyndar qazir onsyz jetip artylady. Bizge endigi jetpegeni - saqal ýshin qazaqtardyn, músylman bauyrlardyng bir-birine alakóz bolghany edi. Saqal - payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s) sýnneti. Oryndasan, yaghni, saqal qoysan, sauaby - ózine. Oryndamasang - óz erkin, yaghni, aiyby joq. Solay emes pe? «Andamay sóilegen auyrmay óledi» degen osy.