Sonymen ózimizben dindes, tildes kórshi elder ishinde ózgelerge alabóten elgezektigimizdi kórsetetin әdetimizben Hristostyng tughan kýnine (Rojdestvo Hristovo) oray toylanatyn Jana Jyldy sonau qarasha aiynan bastap (әsiree, telearnalarda) dýbirge-dýbir qosyp, dumandatyp shygharyp saldyq. Shygharyp saldyq degenimiz berjaghy ghana, óitkeni, qazaqstandyq telearnalarda kýpining biytindey qújynaghan «júldyzdar» «Jana jyl, qosh keldin», «Ayazata kelip qaldy» dep әli de әndetude.

Atam qazaqta «Arsyzgha kýnde meyram» degen qanatty sóz bar. Ol az bolsa, ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi «Pendening kóbi armanda, aqymaqtyng ghana múny joq» depti bir óleninde. Býtin qazaqty sonday dep atap kýnәhar bolmayyq, biraq songhy jiyrma jyldyng bederinde qazaqtyng toy-dumanshyldyghy shamadan tys shyghyp ketkeni ras. Búl «toyyp sekiru me, tonyp sekiru me?» ony da bir Alla biledi. Biraq el basqaru isinde «halyqqa nan berip qoy da sosyn kýndiz-týni oiyn-toy ótkize ber» (narodu- hleb  y zreliyshe) degen qiytúrqy sayasat bar ekeni jәne ras. Býgingi qazaqtar býkil toy-tomalaq, mereke-meyramdy týgel adaqtap, telearnadan oryssha, aghylshynsha әn salyp, «Biyle, Qazaqstan!» dep by biyleuding nebir «naqty qadamynan» ótip bolyp, endi shet elderdin, әsirese, katolik dinindegilerding basqalardy myltyqsyz basyp alu ýshin oilap tabylghan ótirik meyramdaryn toylaugha kóshti. Sonday meyramnyn, meyram emes jas úrpaghymyzdy últtyq sanasynan,  últtyq ar-namysynan júrday birnәrsege ainaldyru ýshin Qazaqstangha әkelingen  zalymdyq dyrdudyng biri – «Valentin kýni» de kelip qaldy. Shetel missionerleri onsyz da ata-baba dәstýrinen alshaqtap ketken qazaq jastarynyng sanasyna ony «Mahabbat kýni» degen atpen sinirip jiberdi. Búl zalymdyq meyramgha Qazaqstannan basqa Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstan, Tәjikstan siyaqty bizben tili, dini, salt-dәstýri bir respublikalardyng bәrinde tyiym salynghan. Al ne mektebinde, ne uniyversiytetinde qazaqtyng últtyq tәrbiyesi, ata-baba salt-dәstýri, últtyq ar-úyaty turaly bir pәn týgil bir saghat ótkizilmeytin Qazaqstanda oryssha, aghylshynsha sóilep, solardyng әnin salyp, qimylynan adam shoshityn biylerin biylep, sonysyn ýlken jetistik dep biletin qazaq qyz-jigitteri osy zymiyandyq meyramnyng uly buyna basy ainalyp shygha keldi. Basy ainalmay qaytsin, búl meyramnyng sharty boyynsha qyz ben jigit búl kýni oiyna ne kelse sony isteuine bolady. Odan artyq qanday malghúndyq bar?

Bir últty tilinen, dininen, últtyq ar-úyatynan aiyryp, qúrtyp jiberuding eng onay tәsilining biri – osy zymiyan meyram! Terakt jasamaqshy bolghan eken dep әldebireulerdi ústap aludan qoly bosamaytyn biylik múndaylargha keng jol ashyp qoyghan. Jәne bir qyzyghy qazir terakt jasamaqshy dep ústalghandardyng bәri tek qazaqtar ekeni de týsiniksiz. Sonymen býginde әiel jynystysy kýieuge tiymeytin, tiyse ony kýieuim, erim demey «naparniygim», «joldasym» deudi dәreje kóretin, bala tuudyng ornyna it pen myshyq asyraytyn, sonysyn «órkeniyettilik» dep biletin, erkek-erkekke ýilenetin, sonyng bәrin zandastyrghan elder endi osy hayuandyq qylyqtarynyng bәrin Qazaqstangha emin-erkin taratuda. Qazaqstan biyligi olargha tyiym salugha jýregi daualamaydy,  sondyqtan qazaqtardy osynyng bәrine «tolerantty», yaghni, kónbis bolugha shaqyrady. Búl kýni qazaq jastarynyng jýris-túrysyna, qylyqtaryna qarap túryp búl  ózi qazaqtyng «últtyq  meyramyna» ainalghan ba dersin. Olar kiyeli Nauryz toyyn da búlay toylamaydy. Al «qasapshygha – mal  qayghy, qara eshkige jan qayghy» degendey bazardy da – bazar, kósheni de – bazar  qyp qolyna týskenin týgel satyp jýrgenderge bәribir, olar sol kýni saudasy jýrip, bir qaryq bop qalady.  Bazarlar men kósheler qanqyzyl qyp boyaghan qaghazdan jasalghan jýrekterge, «mahabbatym sensin», «býgingi týn bizdiki», «tandy birge qarsy alayyq» degen elirtpe sózderi bar ashyq hattargha toly. Osydan birneshe kýn búryn ghana «Rojdestvo Hristovony» toylap stakan soghystyryp, «S novym godom!» dep shuyldap, talay shólmekti tonqaytyp tastaghan, ne ýide, ne mektepte, ne uniyversiytette últtyq tәrbie degen sózdi estip kórmegen qyz ben jigit synarayaq soqpaqtay tar trotuardyng qaq ortasynda eringe-erin jabysyp, búl dýniyeni úmytyp balqyp túrady. Olargha «tәit» dep jatqan bir qazaq joq. Ásheyinde, teledidardan «Men jastargha senemin» degen jattandy da jәdigóy sózdi jýz qaytalaytyn aqsaqal-symaqtar men deputattardyng birde-biri myna hayuandyqqa tyiym salayyq degenin bir estimeymiz. Onyng ornyna búl kýni Almatydaghy «Medeu» múz aidynynda, metronyng keybir beketterinde aluan týrli qondyrghylar ornatylyp, endi bir alanqaylarda kýmpildegen muzyka  oinap, ótken-ketkenderge «valentinka» pishinindegi kupondar taratylghanyn da kórdik. Tipti, әrtýrli oiyndar men jarystar ótkiziledi. Qúshaqtasyp, sýiisip,  jas sәbiyin tóbesine qoyyp suretke týsip jatqandar qanshama?!

Al «Mega», «Sputniyk», «Rits Palas» atauly sauda, oiyn-sauyq ortalyqtaryndaghy sәn kórsetilimderin, lotereya oiyndaryn ýlestirilip jatqan bәigeler men syilyqtardy  kórgende qazaqy tilmen aitqanda «mynalardyng әkesi tirilip kelgen shyghar» deuge bolady. Qysqasy, Tәuelsizdigining 25 jyldyghyn toylaghan Qazaqstandaghy Nauryz meyramy mynanyng qasynda «jip esuge jaramaydy». Bile bilsek, Nauryz meyramy Últ Úlylyghynyn, Últ Zangharlyghynyn, degdarlyghynyng shyrqau shyny, әri ghalamzertteu (astronomiya) ghylymynyng shamshyraghy emes pe?!

Zanghar jazushy M. Áuezov ózining ókshesin basyp kele jatqan jastargha «Osy sender oi, aittyq qoy, oi, jazdyq qoy, ony!» deysinder. Ayta beru kerek, qaytalap aityp otyru kerek. Tóbeden tamshylaghan su da kýnderding kýninde astyndaghy tasty tesip shyghady» deydi eken. Biz de últymyzdyng últtyghyna, úrpaghymyzdyng sanasyna zor apat әkeletin, berjaghy Resey, arjaghy batystan kelip jatqan ruhani, mәdeny keselderge tosqauyl qoy kerektigi turaly aityp ta, jazyp ta kelemiz. Shetel sayasatkerleri, filosoftary men mәdeniyettanushylary súrqiyalyqpen oilap tapqan otarlaudyng jana, zymiyan týri – globalizayanyng yaghni, jahandanudyng bir salasy «Valentin kýni», «Tatiyana kýni», «Hellouiyn» siyaqty ruhany azghyndatu meyramdarynyng úrpaghymyzgha tiygizer zalaly anau-mynau teraktiden de auyr soghary sózsiz. Osyny jaqsy týsingen músylman elderi men týrkitektes elder óz últyn múnday qasiretterden saqtaudyn, úl-qyzdaryna últtyq namys pen últtyq sanany, últtyq tәrbiyeni sinirudi qatty qolgha aluda. Al biz she?

Biz yaghni, Qazaq Eli tәuelsizdik alghan 25 jyl ishinde jas úrpaghymyzgha ony ýiretuding ornyna elimizge kelip jatqan qanday jat dәstýr, jat qylyq, jat ýrdis ataulynyng bәrine «tolerantty bolyndar» dep, genderlik sayasat, azamattyq neke siyaqty últymyzgha óreskeldikterge  keng jol ashyp qoydyq. Tipti, óz últyng turaly azyraq, ózge últtar turaly kóbirek oila, solargha qamqorshy bol degenge sheyin bardyq. Orystildi  aqyndarymyz ben orystildi mәdeniyettanushylarymyz «obshechelovecheskoe myshleniyede», «planetarnyy masshtabta» oilap, solay sóile degen siyaqty ersi sózderdi qúidy úl-qyzdarymyzdyng qúlaghyna.

Ras, shyghystyng kemenger shayyrlarynyng biri Saghdidyng (Saadiy), «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degeni bar. Biraq Saghdy osy kýngi Saghadiyevshylap ýsh tilde sóile, aghylshynsha, oryssha óleng aityp, «n» dybysy «n» dep, últtyq dәstýrine, babannyng tәrbiyesine jat býkil meyram, merekeden qalma degen joq. Qazaq eshqanday «Valentin kýni», «Tatiyana kýnisiz-aq» óz úl-qyzdarynyng bir-birimen tanys-bilis, syrlas, múndas boluyna, bir-birine yntyzar (ghashyq) boluyna kedergi jasamaghan. Onyng bәrin tizip dәleldep jatpay-aq oiyn-toylarda qatar otyryp әn salyp, әzil-qaljyng aituyna, qyz ben jigit aitysyna rúqsat berip, «otyrmaq», «aqsýiek», «altybaqan tebu» siyaqty әrtýrli  oiyn-sauyqtar úiymdastyryp otyrghan. Biraq sonyng bәri býgingi «Valentiyn», «Tatiyana» kýnderindegi siyaqty qalyng elding kózinshe bir-birining auzyna jelimshe jabysyp sýiisu, kýieuge shyqpay-aq bala tuu, ózge de әdepsiz qylyqtarsyz-aq asqan sypayy, biyik mәdeniyettilik jolymen atqarylghan. Endeshe, eger myna almaghayyp zamanda qazaq degen últymyyzdy aman saqtap qaludy oilasaq, Parlamenti, Ýkimeti bar, basqa qoghamdyq úiymdary bar bәri aqyldasyp últtyq til, ata-dәstýr, últtyq tәrbiye, últtyq mәdeniyet, últtyq meyram ataulynyng basyn qosyp bir Zang qabyldaytyn kez keldi.

Myrzan KENJEBAY 

Abai.kz