Atana nәlet ata jau,

Ayghaylap maydan ashpasam.

Qanikeydey kóriktindi,

Tinikeydey tektindi,

Ayamay tós astyna baspasym,

Jer basyp tiri jýrmen-di.

Álpeshtegen hanshasyn,

Týie degen arshasyn,

Ayalaghan aruyn,

At kótine mingizip,

Teginnen-tegin olja qylmasam,

Jer basyp tiri jýrmendi.

Aqtamberdi jyrau arghymaghyna minip, aq nayzasyn sert ústap, ýzengisine shirenip túryp, kek pen namys qysqanda kesip aitqany bolar.

Ne degen ruh?! Ne degen órshildik?! Keshegi babalarymyzdyng ruhy әne sonday ór, namysy biyik bolghandyqtan, osynau úlan-qayyr keng dalany attan týspey qorghap, amanatqa qaldyrghan. «Kýldir de kýldir kisinetip, kýrendi miner me ekenbiz?» demekshi bes qaruyndy saylap, belindi buyp, ata jauynmen betpe-bet kelip, últ namysy jolynda úrandap bara jatqanyn, internette ósek aityp, kýndershe kýnkildep jýrgennen әlde qayda artyq, әlde qayda danqty edi au, shirkin...

Ertedegi kóshpendi ómirdegi dúshpanyn qorlaudyng eng keremet tәsili, әlpeshtegen aruyn ayamay tós astyna alu bolghan. Sol ýshin bir últtyng sýiegine tanba basylyp, betimen jer basqan. Al qazirgi qalalasqan qoghamda, tili, dini basqa, qazaqpen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn, tipti qazaq mýddesi ýshin qauipti bolghan últtardan qúdalar kelip, qúda týsip jatuy «әdettegi jaghdayday» kórinip bara jatyr. «Tekti, súlu, aqyldy» dep qazaq qyzdaryna qyzyghushylar mayly etke ýimelegen qúryttay qaptap keledi. Áy deytin әje, qoy deytin qoja bolmaghandyqtan key qara kóz qyzdarymyz qolyn bir siltep, jat júrttyng jary atanyp shygha keledi. «Ayghaylay-ayghaylay qasqyrdan úyat boldy» demekshi aita-ayta auyz taldy. Nege dýngen men cheshenning qyzdary basyn kesse de basqa últqa tiymeydi?! Al qazaqtyng qyzdary kónilshek pe, әlde mahabbatqa adal ma?

Ne isteu kerek?

Su basynan túnady demekshi "tәrbie basy tal besikten bastalady". «Áyeldi tәrbiyelegening әlemdi tәrbiyelegenin» deytin dana halqymyz «Qyz balanyng joly jinishke» dep qyzyn qyzghyshtay qorghap, bireuding amanaty retinde qarap, qashan qútty orynyna qondyrghansha kózinen tasa qylmaghan. Al siz qyzynyzdy qalay tәrbiyelep jatyrsyz? Qay qatargha qosayyn dep jatyrsyz? Qazaq estradasyna «ese» qosamyz dep esteri shyghyp, әlem-jәlem kiyinip, baryn kórsetip jýrgen júldyzdargha eliktep, erteng júldyz bolsa dep armandap jýrsiz be? Toylarmen mekteptegi merekelik keshterde ashyq-shashyq kiygizip, valis biyletip, úyatyn erte óltirip jatsyz ba?

Qazaqy jәne islamdyq tәrbiyeni qatar qúlaghyna qúiyp, sýiegine sinirmeseniz, qyzynyz kýni erteng aq-qarany aiyrmaytyn, ar-imany kemshil, aqshany adamgershilikten joghary qoyatyn, nan ýshin namysyn satatyndardan boluy әbden mýmkin. Sondyqtan da qyzynyz kózinizden tasa alysqa ketip, teris jolgha týsip, basqa últpen bas qúrap, barmaghynyzdy shaynatyp ketpesin.

Ár qazaq qyzynyng jýreginde ar-iman, úyat, últyna degen tereng mahabbat syndy qorghanys mehaniyzimi bolsa, onda eshkimde qazaq qyzynyng aryn taptap, at kótine mingestire almaydy.

Qazaq qyzdarynyng basqa úlyttarmen ýilenuining endi bir sebebi, toqal alu turaly dúrys kózqarastyng qalyptaspauy. Toqal alu eshqanday janalyq emes, ata-babalarymyzdan qalghan jol. Biraq ókinerligi búl kýnde kónildes ústaghannyng kýpisi kirlemey, toqal alghandar «talanuda». Qoghamda toqal alghandargha bir týrli kerenau kózqaras qalyptasqan. Kóbining oilaytyny tósekting qamy dep tóte týsinedi. Anyghynda kónildes ústap kóshe kezip, nekesiz jetim balalardy kóbeytkennen, nekelep toqal alu, Allanyng da adamnyng da aldynda bet jaryq bolar berekeli is. Alayda, toqal alugha aldymen ittey yryldasyp, abysynday kýndesip bәibishening qarsy túrary anyq. Alla taghala Qúran Kәrimde erkekterge tórt әiel alugha deyin rúhsat berdi. Sonda siz býkil әlemnyng Rabbysy bolghan, sizben bizdi bir tamshy sudan jaratyp, óltirip qaytadan tiriltip alatyn Allagha qarsy shyqpaqsyz ba?! Qyzghanysh sebebinen Allanyng haqaryna úshyraudan qoryqpaysyz ba?!

Áriyne Alla taghala búiyrghan әr bir iste bereket bar. Ertede babalarymyz ekiden-ýshten әiel alghandyqtan, qoghamda jezókshelik, jetim bala, jesir әiel bolmaghan. Qanday qandy qyrghynda da qazaqtyng jan sany ósuin toqtatpaghan. Al býgin she? Bir erkekti basy býtin iyemdengeninizde, sizge mýiiz shyqty ma? Tórt qúbylanyz tenelip, eki dýniyeniz onshalyp ketti me?! Aynalayyn ýkimet tu dep jórgek aqygha deyin ýiip-tógip, tegin daualap, tegin oqytyp jatsa da, sizding tapqan balanyz birnesheu ghana ghoy?! Sizding kýieuiniz toqaldyqqa almaghan qyz, tili, dini basqa bireuge tiyse, odan tughan bala erteng sizding balanyzdyn, tilimizdin, dinimizding jauy bolmay ma?! Siz nege últ, til, din túrghysynan oilanbaysyz?! Qazaq dalasy qazaqqa tolmay Tәuelsizdigimiz bayandy bolmaytynyn nege oilamaysyz?! Qyzdarymyz qazaqqa toqal boludan úyalatyn jalghan namystan, әielderimiz qyzyl kóz qyzghanyshtan arylmasa, olar- qazaqtyng jauy ekenin úmytpasyn.

Qyzmet isteymiz dep múrynyn shýiirip jýrgen talayyn kórip jýrmiz. Azanda bala-shaghasyna shәiin shala ishkizip, júmysyna jýgirip, keshte sharshap kelip tamaghyn jasap, úh dep úzynynan týsip, múrttay úshady. Tapqan balasy bir-ekeu, onan arygha shamasy kelmey me, әlde erine me? Álde súlulyghyn saqtaghysy kele me, ózderine ayan... Aqsha tauyp bayyp ketken dәnenesi joq, kredit tóleuden kóz ashpay-aq keledi. Óitip ózin qinap, ómirin ótkizgenshe, ýide otyryp bes bala tapsa, Alla Taghala ýiine bereket berer edi. Qazaq әielderi qazaq demografiyasyna ýles qosamyn dese, kóp balaly bolsyn. Qazir ózine sonshama manyzdy bolghan qyzmetinen bir kýnderi shyghyp ketse, qu tizesin qúshaqtap qalmasyna kim kepil? Áyel adamnyng júmaghy óz otbasy ekenin úmytpayyq. Esti erkekter ýshin kóp bala tauyp bergen әielinen artyq eshkim joq. Al essizderge basqasha... 

Toqal alu erkekting jasyryn qabiletterin oyatady. Jauapkershilik sezimin arttyrady. Jalqaulyqtan enbekqorlyqqa tәrbiyeleydi. Biraq toqal alu kez-kelgen erkekting qolynan kelmeydi. «Kótere almaytyn shoqpar, basqa da, bútqa da tiyedi» demekshi, eger siz birin alyp, birin shygharatyn bolsanyz, nemese әielderinizge әmiriniz jýrmeytin bolsa, «ash pәleden, qash pәle»bolyp, bir әielinizding bileginen myqtap ústap, toqal alghandardy kýndep kýn keshe beriniz...

«Qazaqty saqtaymyz desek, qarakóz qyzdarymyzgha ie bolayyq. Últtyng ósui men óshui siz ben bizding erligimiz ben ezdigimizge baylanysty ekenin esten shygharmayyq. Oidaghy orys, qyrdaghy qytay ortasyndaghy shyldyng ýiirindey az ghana qazaghym aman bolsyn.

Ár qazaq mening jalghyzym!

Qaster Ákizaúly, fizika ghylymdarynyng magistri

Abai.kz