Uaqytsha tirkeuge qatysty zandy Ýkimetting azamattardyng qauipsizdik mәselesimen úsynghany anyq. "Jaghday ushyqsyn, myna halyqty qinayyq" degen niyetpen jasalmaghany týsinikti. Biraq, ony retteu mehanizmi әbden saraptalmay, situasiyany baqylaugha alugha tyrysyp, tym asyghys qabylday salghany kórinip túr.

Búl salanyng mamany emespin, biraq shetelde bir jarym jylgha juyq uaqyt túryp jatqanyma baylanysty múndaghy tәjiriybeni jazghym keledi. Áueli, Britaniyada propiska jýiesi mýlde joq. Qayda túryp jatqanynyzdy dәleldeu ýshin jalgha alu kelisim-shartyn, tipti kommunaldyq qyzmeti tólemin kórsetseniz de jetkilikti. Kim qayda túramyn dese óz erkinde. Memlekettik organdarynda qayda túratynyndy dәleldeytin qújat súraghan emes. Viza talabyna say shetel azamaty retinde polisiya tirkeuine túrghanymda ýy adresin tek auyzsha ghana aittym. Biraq Britaniyada jalgha alu mәselesi, taghy basqa bolsyn barlyghy zanmen rettelgen jәne oryndaluy tiyis.

Bizde aldymen osy salany retke keltirip alghan jón edi. Meninshe, tek polisiyagha tirkeumen shektelgen barlyghyna tiyimdi bolatyn syndy, óitkeni rasymen de qonaqqa kelse meyli, al sol qalada júmys isteytin bolsa onda ony esepke alu kerek. Búl zang qayta qarastyrylatynyna senimdimin, sebebi kimning qayda túryp jatqanyn dәleldeu óte qiyn. Azamattar qashyp jýretin emes, ózderi kelip tirkeletin úsynystar kerek. Narazylyqtyng artqany eshkimge de qajet emes. Osy elimizde zang oryndalmaydy dep qayta qayta jazushy edik, búl uaqytsha tirkeu de qaghaz jýzinde qalady dep seneyik!

Ruslan Jeldibay

Facebook-tegi paraqshasynan