Keshe QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda deputat Jarasbay Sýleymenov oqyp, 14  deputat qol qoyghan deputattyq saual Premier-ministr Kәrim Mәsimovke joldandy.
Onda: Elimiz tәuelsizdik alghannan beri óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilip jatyr. Oghan, әriyne, tәube deymiz. Alayda, әli sheshilmegen mәseleler de az emes. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy – Petropavl qalasyna bayyrghy Qyzyljar atauyn qaytaru turaly mәsele kóterilgeli kóp boldy. Túnghysh Preziydentimiz – Elbasymyz N.Á.Nazarbaev qazaq tildi basylymdardyng jetekshilerine bergen súhbatynda: «...Elimizding ziyaly qauymy birazdan beri Petropavl, Pavlodar sekildi qalalardyng ataularyn ózgertsek degen úsynystar aityp jýr. Leningrad, Stalingrad, Uliyanovsk sekildi qalalar, basqa da jer attary ózgerip jatqanda, búl da oryndy úsynys shyghar. Jergilikti әkimshiliktermen, mәslihat deputattarymen oilasyp kóru kerek. Búl da – elmen birigip, aqyldasyp sheshetin mәsele» – dep bәrimizdi aqyl qosugha, izdeniske shaqyrghan bolatyn. Sodan beri el tarihyn, jer tarihyn qasterleytin jandardyng jansebil enbegining arqasynda biraz jaylar anyqtaldy, Petropavldyng týpki atauy Qyzyljar ekenine kóz jetkizildi.

Keshe QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda deputat Jarasbay Sýleymenov oqyp, 14  deputat qol qoyghan deputattyq saual Premier-ministr Kәrim Mәsimovke joldandy.
Onda: Elimiz tәuelsizdik alghannan beri óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilip jatyr. Oghan, әriyne, tәube deymiz. Alayda, әli sheshilmegen mәseleler de az emes. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy – Petropavl qalasyna bayyrghy Qyzyljar atauyn qaytaru turaly mәsele kóterilgeli kóp boldy. Túnghysh Preziydentimiz – Elbasymyz N.Á.Nazarbaev qazaq tildi basylymdardyng jetekshilerine bergen súhbatynda: «...Elimizding ziyaly qauymy birazdan beri Petropavl, Pavlodar sekildi qalalardyng ataularyn ózgertsek degen úsynystar aityp jýr. Leningrad, Stalingrad, Uliyanovsk sekildi qalalar, basqa da jer attary ózgerip jatqanda, búl da oryndy úsynys shyghar. Jergilikti әkimshiliktermen, mәslihat deputattarymen oilasyp kóru kerek. Búl da – elmen birigip, aqyldasyp sheshetin mәsele» – dep bәrimizdi aqyl qosugha, izdeniske shaqyrghan bolatyn. Sodan beri el tarihyn, jer tarihyn qasterleytin jandardyng jansebil enbegining arqasynda biraz jaylar anyqtaldy, Petropavldyng týpki atauy Qyzyljar ekenine kóz jetkizildi.
Áriden bastasaq, 1663 – 1763 jyldar aralyghynda ómir sýrgen «Elim-ay» dastanynyng avtory ataqty Qojabergen jyraudyng “Qyzyljar” degen óleni tabyldy. Onda aqyn «Kóldeneng kók Esilding jarqabaghyn, әkemiz Qyzyljar dep atap ketken»  dep naq osy arada әkesi – Tolybay synshynyng “Qyzyljar” atty qystauy bolghanyn jyrlaydy. Demek, sol kezde-aq osy ónirdi túrghylyqty halyq “Qyzyljar” dep ataghan. Al onyng keyin din apostoldary – Petr men Pavelding esimderimen atalyp ketui  Reseydegi patsha ókimetining otarshyldyq jәne orystandyru sayasaty saldarynan bolghan is. Taghy bir derek – ýsh jýzding basyn qosqan Abylay han ózining 1759 jylghy 22 qazanda әsker shebining komandiyri, polkovnik P.A. Rodenge jazghan hatynda qyrghyzdardyng (qazaqtardyn) sauda-sattyqqa aralasuyna jaghday jasau jóninde ótinish bildiredi. Resey ýkimeti  onyng búl tilegin qanaghattandyryp, 1759 jyldyng 22 jeltoqsanynda dalalyqtarmen sauda-sattyq jәrmenkesin ashu jóninde jarlyq shygharady. El ishinde ol “Qyzyljar jәrmenkesi” dep atalady. Búl mәlimetti “Ablay nastaival na organizasiy “satovki” (mesta torgovli) v kreposty na Ishiyme” dep belgili qazaq ghalymy, tarih ghylymynyng doktory  E. Bekmahanov ta rastaydy.
1925 jyly kenes eli kommunistik partiyasynyn  bas gazeti «Pravda» Petropavldyng «Qyzyljar» bolyp ózger¬geni turaly habar jariyalaghan.  Óitkeni, osy jylghy shilde¬ning 18-inde Aqmola guber¬niya¬lyq atqaru komiytetining (ol kezde Qyzyljar osy guber¬niya¬nyng ortalyghy bolghan) tó¬ralqasy Petropavldy resmy týrde «Qyzyljar» dep atau turaly qauly qabyldaydy, ony Qazaq Respublikasy ortalyq atqaru komiyteti (Sol kezdegi respublika Ýkimeti) bekitedi. Búl qújattyng týpnúsqasy Mәskeu¬degi Býkilodaqtyq ortalyq atqaru komiytetine, kóshirmesi Qyzyljargha jiberilgen. Búl qújattar Resey múraghatynan tabyldy. 
Qala atauyn “Qyzyljar” dep ózgertuge baylanysty jergilikti “Mir truda” gazetinde Andrey Bednyy degen aqyn “Krasnyy Yar” degen óleninde túrghyndardyng kónil kýiin bylay  suretteydi:

Svet zory da grohot gulkiy –
V oktyabre y zdesi raskryl glaza
A v zalityh solnsem pereulkah
Shly segodnya russkiy y kazah.

U kazaha guby lepetali, –
Obiyasniyl, chto znachiyt: “Kzyl – Djar”, –
– Gorod byl Petra y Pavla, –
A segodnya – on uj – “Krasnyy Yar”.

Qazaq әdebiyetinin  qos alyby Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovting shygharmalarynan da Qyzyljar atauyn jii kezdestiremiz. Sәbit Múqanov Shoqan Uәlihanov jayly jazghan “Aqqan júldyz” dep atalatyn tarihy romanynda Qyzyljar atauy jayly: “Búl qalanyng “Qyzyljar” dep atalatyn sebebi – Esil ózenining topyraghy qyzghylt týsti jaryna ornaghandyqtan ekenin bilemiz.» – dep  týsinikteme beredi. Úly ghalym Sh. Sh. Uәlihanovtyng ózi de enbekterinde Qyzyljar qonysyn “Qarqaraly syrtqy okrugy bolystarynyng qystaulary” dep kórsetedi. 1911 jyly osy ónirde bolyp zertteu júmystarymen ainalysqan tau-ken injeneri A.P. Nifontov ta ózining jazbalarynda: “Sudya po obnajeniyam v beregah r.Ishiym, r.Kayrakty y vpadayshih v nee logov, po obnajeniyam v beregah r.Tersakkan, my mojem zametiti zdesi rasprostranenie porod tretichnogo vozrasta, vyrajennyh pestrosvetnymy glinamy y peschanikom... Gliny  plotny, plastichny, jirny na oshupi y okrasheny v raznye yarkie sveta (belyi, jeltyi, rozovyi, krasnyy y t.d.)” dep qalany janay aghyp ótetin Esil ózenining tik jarqabaghynyng ereksheligine nazar audarady. Halqymyz osynday geografiyalyq erekshelikterdi erteden bayqap, búl jerdi “Qyzyljar” dep ataghan.
Qazaqtyng taghy bir iri jazushysy Iliyas Esenberlin ózining Kenesary han jayly tarihy enbeginde: “On jyldyng ishinde Taldy-Qoyandy ózenining saghasynda Qarqaraly ókirigi, Qyzyljar bekinisining janynda Kókshetau ókirigi, Semey bekinisining túsynda Ayagóz ókirigi, Jәmish bekinisining qasynan Bayanauyl ókirigi, Amanqaraghaydan joghary Qúsmúryn ókirigi, Ombynyng Ontýstik salasynda Ýshbúlaq ókirigi qúryldy”, dep qazaq jerin bekinister salu arqyly otarlap jatqan patshalyq Reseyding ozbyr sayasatyn ashyp kórsetedi.
Qala qay kezde, qalay payda boldy? Tariyhqa kóz jýgirtsek, HVIII ghasyrda osy aimaqta qalyptasqan jaghday orys ýkimetin 1742 jyly kóshpeli halyqtardan qorghanu ýshin bekinister salu turaly sheshim qabyldaugha iytermeleydi. 1752 jylghy nauryzda Senattyng Tobyldaghy “Zverinaya golova” janynan Omby bekinisine deyin úzyndyghy 565 shaqyrym Novoishim nemese Qasiret beldeuin salu turaly jarlyghy shyghady. Arada ýsh ay ótkennen keyin
Qojabergen jyrlaghan ataqonysy – Qyzyljar auylynyng túsynda da bekinis salyna bastaydy. Qazaq jerindegi osy ózgerister jayynda jergilikti ólketanushy M.IY.Benuh kóz tirisinde kóp jazghan. Ol “Obrashayasi k administrasii, Ablay – sultan Srednego juza, chasti rodov kotorogo kochevala yujnee novoy Ishimskoy linii, nazyval ee Krasnoyarskoy (v rus-skom perevode) krepostiu” – deydi. Mine, osylardyng bәri qalanyng bayyrghy atauy Qyzyljar bolghanynyng búltartpas dәleli. Demek, tәuelsiz memleket atanghan býgingi tanda qalagha Qyzyljar atauyn qaytaru tarihy әdildik bolar edi. Jergilikti jerde oghan qarsy shyghyp jatqan eshkim joq. Osy jazda el arasynda bolyp, aimaqty aralaghanda oghan anyq kóz jetkizdik.
Osy jaylargha sýiene otyryp, tabylghan qújattargha  zang túrghysynan bagha beruin súrap, Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory Qayrat Mәmiyge deputattyq saual joldaghan edik. Jauap aldyq. Bas prokuror bastamagha qoldau bildiripti.
Petropavl qalasynyng atauyn Qyzyljar dep ózgertu jónindegi talabymyzdy quattaytyn taghy bir uәj-bizding elimiz Ata Zanymyzda jazylghanday, zayyrly memleket, búl din memlekettin,memleket dinning isine aralaspaydy degen sóz. Olay bolsa, elimizdegi strategiyalyq manyzy bar ýlken bir aimaqtyng әkimshilik ortalyghynyn  din әuliyelerining atymen ataluy qay qisyngha keledi. Sayyp kelgende búl memleket qúraushy últtyng namysyna tiyetin, ruhyn jasytatyn, halqymyzdyng bodandyqta bolghan,  sorly kezining elesi ispetti jaghymsyz qúbylys. Mine, sondyqtanda syrttan tanylghan, el men jer tarihyna eshbir qatysy joq ataulardy ózgertuge últtyq mýddemiz dep qarap, oghan qatysty syndarly sheshim qabyldaytyn uaqyt jetti dep sanaymyz.
Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly, osy jaylardy eskerip, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy – Petropavl qalasyna ejelgi Qyzyljar atauyn qaytaru turaly  mәselege qozghau saluynyzdy jәne ony Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng qarauyna engizuinizdi súraymyz. Búl mәsele óz sheshimin tapqansha, kýn tәrtibinen týspek emes. Uaqyt osyny talap etip otyr. Sondyqtan erte me, kesh pe ony qaraugha tura keledi. Osynday halyq kópten kýtken sheshim qoghamymyzda týsinistik ahualy qalyptasyp otyrghan býgingi tanda qabyldansa, núr ýstine núr bolar edi.
Osy deputattyq saualgha jauapty belgilengen tәrtipke sәikes jazbasha beruinizdi súraymyz.

(Sәule Dosjanova, t.74-63-01. Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyn  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr.)