TÚLGhA RUHYNA TAGhZYM
(J.A. Tәshenevting 100 jyldyq mereytoyyna baylanysty ótken mәdeny sharalar turaly)
2015 jyldyng 11 mausym kýni Qaraghandy oblysy, Núra audany, IYzendi auylynda Memleket jәne qogham qayratkeri Júmabek Ahmetúly Tәshenevting 100 jyldyq mereytoyyna baylanysty 5 auyldyng jastary arasynda futboldan turnir ótkizilip, qayratker túlghanyng ruhyna qúran baghyshtalyp, as berildi. Búl mәdeny sharanyng úiymdastyrushysy jәne qarjylay demushisi J.A. Tәshenevke arnap shygharylghan «Dәuir darabozy» ólenining avtory, «Otqanjar» JShS diyrektory Qanat Jariyasúly Otarbaev azamattyq tanytty.
Búl Qaraghandy oblysynyng Núra audanynda 1935 jyly Júmabek Ahmetúly Tәshenev 20 jasta audandyq referent (hatshy) qyzmetin atqaruymen enbek jolyn bastaghan jer edi. Sondyqtan, qazaqtyng osy b3r tamasha ólkesinde mәdeny sharanyng ótkizilip as berilui óte oryndy boldy.
Mәdeny shara 2015 jyldyng 11 mausym kýni IYzendi auylynyng «Mәdeniyet ýiinde» bastaldy. Oghan Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, aqyn Serik Túrghymbekúly, Jazushy, tәshenevtanushy Meyram Bayghaziyn, Memleket tarihy institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng kandidaty Qanat Ensenov, QR Últtyq múrajayynyng «Qazaqstan tarihy» bólimining bastyghy Janar Beysova jәne Júmabek Ahmetúlynyng kelini Fatima Sydyqqyzy qatysyp, sóz sóiledi. Sonday-aq, mәdeny sharagha arnayy audannan kelip qatysqan «Núra» gazetining tilshisi Tazagýl hanym boldy.
Mәdeny sharada bayandama jasaghandardan keyin, Qaraghandy oblysynan kelgen Didar Qamiyev bastaghan jas aitysker aqyndar arnaular aityp, termeler oryndady. Jastar patriottyq ruhtaghy ólender oqydy. Sonynda Júmabek Ahmetúlynyng 100 jyldyq mereytoyyna arnap shygharylghan «Dәuir darabozy» óleng marshy (sózi: Qanat Jariyasúly Otarbavtiki, әni: Amangeldi Bazarbayúly Shaharbaevtiki) oryndaldy. Osy marshty Amangeldi Bazarbaevtyng ózi oryndady. Barlyghyn halyq ystyq yqylasymen qabyldap, el jastary jigerlene týsti.
Týsten keyin auyl jastarynyng ortasynda futboldan jarys úiymdastyrylyp, keshke deyingi aralyqta jalghasty. Týste IYzendi auylyndaghy «Aq bosagha» ashanasynda Júmabek Ahmetúlyna arnap arnayy auyldyq imamnyng qatysumen qúran baghyshtalyp, as berildi. Búl óte sauapty is dep aitugha bolady. Sebebi, túlghanyng halqyna qaltyqsyz qyzmet etip, kózi tirisinde aty anyzgha ainalghany, eline sinirgen enbegi eren edi.
Aytuly azamattyng ómir belesterine qatysty mәlimetterdi jalpy júrtshylyq nazaryna bayanday ketsek. Ol ghúmyrbayan tómendegidey:
1915 jyl 20 nauryz - Aqmola uezindegi Aqmola bolysynyng «Tanakól» auylynda qarapayym sharuanyng otbasynda Júmabek Ahmetúly Tәshenev dýniyege keldi.
1924-1929 jyldary - әkesimen birge Babatay, Aleksandrovka, Martynovka selolarynyn, újymsharlarynyng maldaryn baqty.
1929-1932 jyldar - Babatay kolhozshy-sharua mektebinde jәne Aqmolada mektepte oqydy.
1933-1934 jyldar - Aqmolada qúrylys tehnikumynda eki jyl bilim aldy.
1934 jyl - Aqmola audandyq atqaru komiytetining hatshysy.
1934-1935 jyldar - Krasnoarmeyskiy audandyq atqaru komiytetinin
(alghashqyda Soltýstik Qazaqstan, keyin Kókshetau oblysynyng audany - avt.) hatshysy.
1935-1936 jyldar - Núra audandyq josparlau bólimining bastyghy
1936-1938 jyldar - Vishnev audanynda audandyq atqaru komiytetining hatshysy.
1938 jyl - Qaraghandy oblystyq atqaru komiytetining referenti.
1938-1939 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblystyq qoghamdyq tamaqtandyru bólimining bastyghy.
1939-1942 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Beynetqor audany jer bólimining bastyghy.
1940 jyl - KOKP mýsheligine qabyldandy.
1942-1943 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Poluden audany
jer bólimining bastyghy.
1943-1944 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblystyq jer bólimi bastyghynyng orynbasary.
1940 jyl - Bәtes Ydyrysqyzyna ýilenedi.
1942 jyl - túnghyshy Sayan ómirge keldi.
1944 jyl - ekinshi balasy Sayat dýniyege keldi.
1946 jyl - ýshinshi úly Bolat dýniyege keldi.
1949 jyl - tórtinshi úly Múrat dýniyege keldi.
1951 jyl - kenje balasy, Alla ómirge keldi.
1944-1947 jyldar - Oblystyq partiya komiyteti hatshysynyng orynbasary, oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary
1944-1947 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblystyq partiya komiytetining mal sharuashylyghy bólimining mengerushisi, oblystyq partiya komiyteti hatshysynyng orynbasary.
1947-1948 jyldar - Soltýstik Qazaqstan oblystyq atqaru komiyteti
tóraghasynyng birinshi orynbasary
1948-1952 jyldar - Oblystyq atqaru komiyteti tóraghasy.
1952-1955 jyldar - KOKP Ortalyq Komiyteti janyndaghy Joghary partiya mektebin syrttay oqyp bitirdi.
1949-1962 jyldar - Qazaqstan Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining mýshesi.
1952-1955 jyldar - Aqtóbe oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy.
1956 jyl - Almatyda Ýndistan Respublikasynyng viyse-preziydenti S. Radhakrishnany qarsy aldy.
1957 jyl - KSRO delegasiyasy qúramynda Monghol Halyq Respublikasyna bardy.
1959 jyl - KSRO ýkimet-partiya delegasiyasynyng qúramynda Qytay Halyq Respublikasynyng qúrylghanyna 10 jyl tolu merekesine bardy.
1951-1955 jyldar - Qazaq KSR Jogharghy Kenesining deputaty.
1955-1960 jyldar - Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng tóraghasy.
1958-1962 jyldary - KOKP Ortalyq Komiytetining mýsheligine kandidat.
1959-1963 jyldar - KSRO Jogharghy Kenesining deputaty.
1960-1961 jyl - Qazaq KSR Ministrler Kenesining Tóraghasy.
1962 jyl - Mәskeude ekonomika ghylymdarynyng kandidaty dәrejesin qorghady.
1974 jyl - Mәskeude ekonomika ghylymdarynyng doktory dәrejesin qorghady. Biraq Mәskeu biyligi doktorlyq dәrejesin bekitpedi.
1961-1975 jyldar - Shymkent oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary
1975-1978 jyldar - Densaulyghyna baylanysty ýiinde otyrdy.
1978-1986 jyldar - Respublikalyq «Qarakól» ghylymiy-zertteu instituty diyrektorynyng orynbasary.
1986 jyl 18 qarasha - Shymkent qalasynda qaytys boldy jәne osy qalada jerlendi.
Núra audany, IYzendi auylynda miny futboldan ótkizilgen turniyr.
Ortada mәdeny sharany jәne asty úiymdastyrushy Qanat Jariyasúly Otarbaev jәne Astanadan kelgen qonaqtar
IYzendi auylyndaghy «Aq bosagha» ashanasynda Júmabek Ahmetúlynyng ruhyna qúran baghyshtalyp, as berilgen sәt.
Jalpy, qazaq halqy osy bir aituly túlghagha arnap qanday mәdeny shara ótkizip, úiymdastyrsa da esh artyqtyghy joq. Óitkeni, 71 jyldyq ghúmyrynda alash arystarynyng jalghasynday bolghan azamat halqynyng mún-múqtajyn shyn týsinip, qolynan kelgen kómegining bәrin jasady. Eng ýlken erligi: Tyng ólkesindegi 5 oblysty 1960 jyly Reseyge qosqyzbay eli men jerin aman alyp qaldy.
Qorytyndylay kelgende, «Qazaqstan – 2050» Strategiyasynda kórsetilgen «Jana Qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyru» ýshin, elding ruhyn kóterip, tarihy sanasyn nyghaytu ýshin, osynday iygi sharalar ótkizilip, tarihy túlghalar ruhyna taghzym etilui qajet.
QANATÁLIBEKÚLY ENSENOV,
QR BGhM GhK Memleket tarihy
institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri,
tarih ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz