Astanada sarapshylardyng Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bes ins­tituttyq reformasyna arnalghan halyqaralyq dóngelek ýsteli bolyp ótti. «100 qadam» – Últ jospary «Barshagha arnalghan qazirgi zamanghy memleket» halyqaralyq qoghamdastyq tarapynan keng kólemdi rezonans tughyzdy. Sarapshylar Últ jospary Qazaqstannyng әlemdegi asa damyghan 30 elding qataryna qosylu jónindegi strategiyalyq maqsattaryna qol jetkizuine mýmkindik beretinine senimdi. Al «Mәngilik El» últtyq iydeyasy tәuelsizdikting barlyq jetistikterining sabaqtastyghy men qazaqstandyqtardyng bolashaqqa úmtylysyn berkitetin túghyrnama qyzmetin atqaratyn bolady. Dóngelek ýstelding spiykeri Qazaqstan Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary, Janghyrtu jónindegi últtyq komissiyanyng mýshesi Baghlan Maylybaev boldy. Ózderining pikirlerin Avstriya Últtyq qorghanys akademiyasynyng agha ghylymy qyzmetkeri Martin Malek, Dj.Neru atyndaghy uniyversiytetting Resey men Ortalyq Aziyany zertteu ortalyghynyng tóraghasy (Ýndistan) Mohanty Arun, sayasattanushy, Últtyq strategiya institutynyng halyqaralyq jobalar boyynsha diyrektory (Resey Federasiyasy) Yuriy Solozobov, Joghary geosayasy zertteuler men aralas ghylymdar institutynyng preziydenti (Italiya) Tiyberio Grasiani, sonday-aq, Aqparat jәne sayasy taldau ortalyghynyng preziydenti (AQSh) Human Sadry sekildi belgili ghalymdar ortagha saldy. ************* Baghlan MAYLYBAEV, Preziydent Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary «100 naqty qadam» – Qazaqstan damuynyng asa iri әleuetin ashyp kórsetetin mandayaldy mindetterdi naqpa-naq jýzege asyru. Búl qalyptan tys jospar, onda memlekettin, ekonomika men qoghamnyng kezen-kezenimen janghyr­tyluynyng odan arghy baghytynyng negizin qalaytyn 100 egjey-tegjeyli jәne praktikalyq sheshimder bar. Bizding elimizding jahandyq dengeydegi naqtyly artyqshylyqtaryn jasau men qayta janghyrtu ýshin Qazaqstangha bes instituttyq reforma auaday qajet. Últ jospary – naqtyly, dәiekti jәne aiqyn jospar. Ol milliondaghan qazaqstandyqtar ýshin Bolashaqqa baratyn danghyl joldy belgilep berdi. Preziydentting Últ josparynyng әrbir jolynan «Bizding el, bizding últ, bizding bolashaq» degen jasampaz tarihy messedj onsha kózge úrmay, biraq әjeptәuir ap-ayqyn kórinip túrady. Últ josparynyng әrbir tarmaghy Aqtaudaghy naubayhanashygha da, Kókshetaudaghy fermerge de, Shymkenttegi studentke de nemese Almatydaghy startap joba biznesmenine de, Tarazdaghy uniyversiytet professoryna da, Atyraudaghy múnayshygha da nemese Qaraghandydaghy shahterge de týsinikti. «100 qadam» – Elbasynyng 100 naqty tapsyrmasy, olar memlekettik damu men qogham ómirining barlyq qyrlaryn reformalaudy qamtidy. 15 qadam memlekettik apparat kәsibiyligin týbegeyli arttyrugha arnalghan. 19 qadam – sot jýiesi men qúqyq qorghau organdarynyng júmysyn janghyrtu jónindegi tiyimdi is-qimyl. 50 qadam – jana joghary tehnologiyaly ekonomikalyq ósu men adam kapitalyn damytugha yntalandyratyn, qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn jaqsartugha aiqyn baghdarlanghan naqty da dәl sheshimder. 6 qadam – qogham birligining jalpyqazaqstandyq birtektiligin nyghaytudy, «Mәngilik El» qúndylyqtary jýiesin damytudy kózdeytin tolyqqandy sharalar. 10 qadam «Ashyq Ýkimettin» júmys tetikterin, memlekettik organdardyn  ashyqtyghy men eseptiligin jetildirudi, qoghamdyq baqylaudy kýsheytu men iske azamattyq túrghydan aralasudy qamtamasyz etedi. Osynau naqty 100 qadam halyqtyng arman-ansaryn tanytady. Ol qadamdar halyqtyng jәne әrbir qazaqstandyqtyng mýddesine say keledi. Bizdin, qazaqstandyqtardyng әrqaysysy ózining mamandyghynda, ózining júmys ornynda, ózining qoghamdyq ómirinde býkil elmen birge osy manyzdy 100 qadamdy jasaugha tiyis. Últ jospary memlekettik qyzmetkerlerge jauapkershilikting jana jýgin artady. Endigi jerde memlekettik apparatta júmys isteytin әrbir adam Preziydentting «100 qadamyn» oryndauynyng ózindik naqty segmentine jeke  jauap beredi. Árbir memlekettik qyz­met­ker ózining naqty júmys uchaskesinde jeke basy ne istedi degen sú­raqqa kez kelgen uaqytta naqpa-naq jauap beruge dayyn túrugha tiyis. Halyq pen elge talmay qyzmet etu, ózining enbegi men qam­qorlyghynyng arqasynda Qazaqstannyng jәne qazaqstan­dyqtardyng mýddesine payda keltiru arqyly múnday joghary jauapkershilikting ýlgisin bizge Elbasy kórsetude. Osy orayda ýirenshikti jaygha ainalghan, biraq tereng maghynasy әli de tolyq payymdalmaghan myna mysaldy keltireyin. Astananyng qúrylysy bizding halqymyzdyng oilau jýiesi men praktikasynyng tarihy tәjiriybesin qaytadan tanbalap berdi. Ol tútas buyndardyng ómirdegi beyghamdyghynyng ghasyrlar boyghy qalyptasqan temir búghauyn kýiretip, Qazaqstannyng egemen hal­qynyng shygharmashylyghy men jasampazdyghynyng auqymdy әleuetin ashty. Astana túrghyzu jana últtyng injenerlik oilau jýiesining ghajayyp mysaly degenge kim talasa alady? Astana býkil Qazaqstandaghy adamy kapitaldy damytugha orasan yqpal jasauda. Birtútas últtyng últtyq sana-sezimi ýshin mentaliytettik-psiy­ho­logiyalyq salanyng týrlenimi jýrip jatqany, býkil halyqtyng ózine jәne ózining kýshine senimi tazaryp, nyghaya týskeni óte manyzdy. Qazaqstan kenistiginde halqynyng sany milliongha juyq megapolisting janadan payda boluy eng aldymen ekosalanyn, onyng baylanystary men ómir saltynyng ózgerui. Astananyng órkendeui – Elbasynyng iydeyalary men is-qimyl­darynyng strategiyalyq túrghydan týzuligi men keshendigining jarqyn mysaly. Elordanyng órkendeui tek qana aldynghy qatarly arhiytek­tu­ralyq sheshimderding ghana emes, Astana manyndaghy tabighy landshafttyng josparly týrde ózgeruining arqasy, onymen birge qazaqstandyqtardyng ekologiyalyq oilau jýiesi de ózgerip keledi. Astananyng «jasyl beldeui» jasaluda. Jana orman bar jerde taza aua bolady, onda topyraq eroziyasy toqtaydy, jel soghuy bәsendeydi. Ol jerde demalu oryndary kóbeyip, turizm órken jaiy mýmkin. Ol jerde ekologiyalyq sanasy jetilgen, sapalyq túrghydan jana últ qalyptasady. Últ josparyn úsyna otyryp, Memleket basshysy Qazaqstandaghy janghyrtu ýderisining jana paradigmasyn ornyqtyruda. Birinshiden, búl – mәselening túghyrnamalyq túrghydan tynghylyqtaluy jәne anyq maqsat belgilenui. Strategiyalyq satylastyqtyng úshar shynyna elding bolashaq beynesin aiqyndaytyn basty eki maqsat shygharylghan. Búl maqsattar – 2050 jylgha qaray әlemning damyghan 30 elining qataryna qosylu jәne Qazaqstannyng Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne  damu úiymynyng standarttaryna say keluin jýzege asyru. «100 qadamdy» tereng saralau jәne dәl esepteu el ýshin, memleket ýshin, әrbir qazaqstandyq ýshin jana mýmkindikter keleshegin ashady. Ekinshiden, búl – ýzdiksizdik jәne inkluzivtilik. Damushy әlemning kóptegen elderi quyp jetushi janghyrtu tújyrymdamasyn ústanghany belgili. Últ josparynyng jәne tútastay alghanda, Qazaqstan jolynyng negizine janghyrtu ýderisining inkluzivti sipaty alynghan, ol búl iske barlyq әleumettik toptardyng belsendi aralasuyn qajet etedi. Oghan qosa, inkluzivtilik memleket pen qogham «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn jýzege asyru orayynda qabyldap jatqan sharalardy ýilestiru men ózara kelisilgendikti bildiredi. «100 qadam» – bizding úzaq merzimdi damu strategiyamyzdyng tabighy týrdegi qúramdas bóligi jәne Qazaqstandy әlemning eng damyghan 30 elining qataryna qosu jónindegi naqty baghdarlama. Osy arqyly Qazaqstannyng HHI ghasyrdaghy tabysty damuynyng sabaqtastyghy men ýzdiksizdigi kóptegen onjyldyqtar boyynda qamtamasyz etiledi. Ýshinshiden, búl – eng tandauly halyqaralyq tәjiriybege arqa sýieu. Biz qay kezde de barynsha damyghan elderding ekonomikalyq reformalar jýrgizudegi, memleket qúrylysy men әleumettik damudaghy ozyq praktikasyn shúqshiya zerttep, qabyldap otyrghanbyz. Alayda, bizding tәjiriybemiz ózgelerdi sol kýiinde kóshire salu degendi bildirmeydi. Biz basqa elderding damuyndaghy tabysty praktikanyng tiyimdi belgilerin ózimizding últtyq jaghdaylarymyzdy, qúndylyqtarymyzdy jәne azamattardyng mýddelerin eskere otyryp, tabighy týrde qoldanamyz. Preziydentting «100 qadam» Últ jospary da osynday, ol óz boyyna әlemdik praktikadaghy eng tandaulynyng bәrin de jinaghan. Tórtinshiden, búl – ziyatkerlik pen janashyldyq. 5 reformanyng bәri jәne 100 qadamnyng әrqaysysy bilim men ozyq tehnologiyagha arqa sýieydi, olar janghyrtylghan qazaqstandyq qoghamnyng irgetasyna, onyng ziyatkerlik qúramdas bóligine ainalady. Inkluzivti joghary tehnologiyaly ekonomikany jana kәsiby kadrlardy paydalana otyryp damytu kózdelude. Memleket basshysy qazaqstandyqtardy әlemdegi intellekt, bilim men biliktilik bәsekesine beyimdep otyr. Múnyng ózi HHI ghasyrdaghy barlyq tabysty qoghamdardyng qalyptasuy men damuynyng týbirli faktory. Sonymen birge, «100 qadamdy» jýzege asyru Qazaqstan ýshin kem qoyghanda 100 jana daghdy alyp keledi, olar tyng jobalar men bastamalar tizbegining izasharyna ainalady. Últ jospary – búl taza ziyatkerlik baghdarlama, ol mem­lekettin, azamattyq sektor  men ghylymiy-sarap­ta­malyq qoghamdastyqtyng syndarly ózara is-qimyly men yntymaqtastyghyn qajet etedi. Janghyrtu jónindegi últtyq komissiya men Halyqaralyq konsulitasiyalyq kenes dәl osynday maqsatpen qúrylghan. Mine, sondyqtan da «100 qadamdy» jýzege asyrudyng barysyn sapaly zertteushilik pen sarap­ta­malyq-taldamalyq túrghydan qoldau kózdelude, ol jana iydeya­lardy shygharu men qazaqstandyq janghyr­tudyng syn-qaterlerine naqty jauap tabudyng bastau kózine ainalatyn bolady. Iske búlay qarau barynsha nәtiyjelilikti jәne Últ jos­parynan úzaq uaqyt boyy tiyimdilik kórudi qamtamasyz etedi. Besinshiden, búl – sanqyrlylyq. «100 qadam» – Tәuelsizdikti nyghaytudyng mem­le­ket­tik baghyty­nyng iske asyryluy. Núrsúltan Nazarbaev úsynghan dәiekti inkluzivti janghyrtu jospary bizding sosium ómirining barlyq qyryn – ekonomikany, bi­limdi, ghylymdy, densaulyq saqtaudy, mәdeniyetti, qoghamdyq jәne sayasy qarym-qatynastardy, memlekettik basqarudy, Últtyq qauip­sizdikti jәne basqalardy qamtidy. Bizding qoghamnyng jәne әrbir qazaqstandyqtyng ómirining birde-bir jaghy atam zamanghy nemese toqyrau kýiinde qalmaydy. Árbir qadam – Memleket basshysynyng naqty praktikalyq tapsyrmasy. Janaru ýderisi degenimiz damudyng bayqalyp otyrghan «bos aralyqtaryn» jýieli týrde joi ghana emes, ol sonymen qatar, eldi jan­ghyrtudyng әrbir baghytynyng jana kópfunksiyalylyghyn qúry­lymdaudy da bildiredi. Birinshiden, talapty qataytu jәne sonymen qatar memlekettik qyzmet jýiesinde kәsiby memleket qalyptastyru jolyndaghy ahualdy jaqsartu kәsiby memlekettik apparattyng jana sapasyn qalyptastyrugha baghyttalghan. Ekinshiden, zang ýstemdigin qamtamasyz etu jónindegi jana kózqa­rastar sot jýiesi men qúqyq qorghau organdarynyng tiyimdiligi men ashyqtyghyn qamtamasyz etedi. Sot tóreligi institutyna  qoghamdyq senim arta týsedi. Elimizding investisiyalyq tartymdylyghy birneshe ese kóbeyedi. Ýshinshiden, últtyq ekonomikany tereng reformalau stra­tegiyalyq investorlardy dәl tartu men ghylym júmsalatyn óndiristi kóteru arqyly joghary tehnologiyaly óndeushi sektordy basym damytudy kózdeydi. Tórtinshiden, «Mәngilik El» iydeyasy men Barshagha ortaq enbek qoghamy iydeyalaryn odan әri ilgeriletu azamattyq birtektilikti kýshey­tedi jәne Bolashaghy Birtútas Últtyng boyyndaghy jasampazdyq әleuetti týbegeyli ashugha mýmkindik beredi. «Mәngilik El» – qoghamdaghy birlik pen kelisimning atymen ózgeshe modeli, ol jahandyq auqymda tanylghan tabysty qazaqstandyq tәjiriybening mәrtebesine iye. Besinshiden, memleketting ashyqtyghy men esep berushiligin kezen-kezenimen damytu, qoghamdyq baqylaudyng rólin kýsheytu, azamattyq qatysudy keneytu, monitoring pen baghalau tetikterin jetildiru tútastay alghanda memleket basqarudyng tiyimdiligin arttyrady. Alayda, eng bastysy, barlyq bes reforma qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn jaqsartugha, Qazaqstannyng Ekonomikalyq ynty­maq­tastyq pen damu úiymyna mýshe elderde qol jetkizilgen joghary әleu­mettik standarttargha úmtylugha baghyttalghan. Preziydentting «100 naqty qadam» Últ jospary bizding elimizde mem­lekettik qúrylystyng jana tarihy dengeyine alyp shyghady. Bes reforma – 5 kýsh vektory, olar qosyla kelgende Qazaq­stan­nyng tabandy týrde tek qana algha basuyn aiqyndaydy. Qazirgi tanda әlem kýrdeli de qarama-qayshylyqty kezendi bas­tan keshude. Jahandyq ekonomikada múnyng aldyndaghy jahandyq qarjy-ekonomikalyq daghdarystyng saldarlary әli de týgel enserilgen joq. Anaghúrlym auqymdy silkinisterding bolu qaupi әli de әlemning kóp­tegen elderi men ónirlerine tónip túr. Jana ekonomikalyq sunamiyding kindigi qayda, qanday jagh­day­da jәne qashan shygha kelui mýmkin degendi is jýzinde boljap bilu mýmkin emes. Negizgi әlemdik naryqtardyng – kómirsutekterdin, altyn jәne basqa metaldardyn, azyq-týliktin, tehnologiyalardyng jәne basqalardyng qúnynyng qúbyluy kýsheye týsti. Osynday jaghdayda barlyq jerde derlik toqyraudy kýtu boy kórsetude. Múndayda aldynghy qatargha syrtqy ekonomikalyq qiyn­dyq­targha qarsy túrudyng últtyq strategiyalaryn jasau jәne jýzege asyru mәselesi shyghady. Býginde әlemdik ekonomikanyng iri oiynshylary ózderining ishki resurstaryn keninen paydalanuda. Kóptegen elderde gumanitarlyq jәne fiskaldyq sipattaghy sharalar qabyldanuda. Tarihy tәjiriybe sonymen qatar, daghdarysty jәne daghdarystan keyingi kezendegi ekonomikalyq damudyng tiyimdi qozghaushy kýshi iyn­fra­qúrylymgha salynghan investisiyalar bola alatynyn kórse­tedi. Industriyalyq әlem tarihynda múnday tәjiriybe bolghan. Mysaly, AQSh ekonomikasynyng «úly kýizelisten» shyghuy auqymdy infraqúrylymdyq qúrylyspen baylanysty. HH ghasyrdyng 30-shy jyldarynda amerikalyqtar 1 miyl­lion kilometrge juyq jana joldar, 77 myng jana kópir salghan. Mektepterding 70 payyzy men auruhanalardyng ýshten bir bóligi 1933 jyl men 1939 jyldyng aralyghynda túrghyzylghan. Búl 4 millionnan astam júmys oryndaryn qúrugha kómektesken. 60-shy jyldarda Ontýstik Koreya últtyq budjetting shiyrek bóligin jyldam jýretin Guengbu avtomobili jolyn salugha júm­saghan edi. 1982 jyly magistrali halyqtyng 66 payyzyna qyzmet kórsetip, barlyq jýkting 70 payyzyn tasymaldaghan. Sol jol­dyng boyynda salynghan ónerkәsip oryndary qazirgi Koreya Respub­likasynyng ishki jalpy ónimining tórtten ýsh bóligin shygharady. Tarih Frensis Bekonnyng ataqty ýshtaghanynyng dúrystyghyn dәleldeumen keledi. Ol últty úly jәne berekeli etetin ýsh nәrse bar degen edi: qúnarly topyraq, isker ónerkәsip jәne adamdar men tauarlardyng jenil qozghaluy. Ýshinshi qúramdastyng kókeykestiligin býgingi ekonomister dәleldep otyr. Olardyng mәlimetteri boyynsha, infraqúrylymgha sa­lynghan 1 dollar investisiya ekonomikada 2 dollargha deyinge qozghau sala alady. Sondyqtan, infraqúrylymdy damytudyng manyzyn eskere kelip, Preziydentting tapsyrmasy boyynsha keng auqymdy mem­lekettik «Núrly Jol» baghdarlamasy jýzege asyryluda. Búl baghdarlama Qazaqstannyng әlemdegi infraqúrylym sapasy boyynsha alda kele jatqan elder qataryna qosyluyna qol jetkizuge tiyis. Ekinshi besjyldyqtyng mindetterin jýzege asyru barysynda elding aldynghy qatarly infraqúrylymdyq qanqasy túr­ghyzylatyn bolady. Qazaqstan – territoriyasy boyynsha әlemdegi toghyzynshy el. Infraqúrylym qúrylysy kóp investisiyany talap etedi, biraq onyng manyzy keler úrpaqtargha qalatyn múra retinde ghasyrlargha ketedi. Aldaghy 3 jylda jana joldardyng qúrylysyna, elektr jeli­lerin, kommunikasiya salugha 14 milliard dollar baghyttalady. Búl qarjynyng ýshten bir bóliginen astamyn halyqaralyq qarjy instituttary bóledi. Astanadan ónirlerge qaray shapaq týrinde taraytyn avtojoldar jelisi tartylady. Búl elding barlyq ónirlerining tengerimdi da­muyna qol jetkizuge mýmkindik beredi. Ekonomikalyq damudaghy, son­day-aq, әleumettik-demografiyalyq túrghydaghy sәikessizdikter azay­tylady. Shaghyn jәne orta biznes óndiris shyghyndaryn azayta alady, múnyng ózin shekti dengeyden ónirlik dengeyge kóteriluge jaghday jasaydy. «100 qadamdy» jýzege asyru sóreden attandy. Osynau iygilikti iske qosyla otyryp, әrbir qazaqstandyq janarghan memleketti jasaushylardyn, últtyq ekonomikanyng tiyimdiligin arttyrushylardyn, ózining otbasy men býkil halyqtyng iygiligin qamdaushylardyng birine ainalady. Qazaqstandyqtardy jasampazdyqtyng tabysty qazaqstandyq jolymen, ertenge nyq senimmen  qadam basyp bara jatqan Birtútas Bolashaqtyng Últy dep sipattaghan Preziydent iydeyasynyng mәni de osynda.  ******************* Human SADRI, Aqparat jәne sayasy taldau ortalyghynyng preziydenti (AQSh) Bes ha­lyq­tyq re­for­many jý­ze­ge asy­rugha baghyt­talghan «100 to­lyq salmaqty qa­dam» – ol jan-jaqty damu ma­giys­­trali boyyn­sha tú­raq­ty qoz­ghala oty­ryp ótetin Qazaq­stannyng naq­ty marshrutynyng ara­qa­shyqtyghy. «100 qadam» әlemning eng órkendegen jәne damyghan otyzdyghyna enu ýshin quatty túghyr qalyptastyrady. Býkil әlem Qazaqstandy Núrsúltan Nazarbaevtyng Kóshbasshylyghymen aiqyn baghytpen jýrip bara jatqan quatty jәne senimdi mem­leket retinde kórip dagh­dylandy. Tayaudaghy jyldarda әlem­dik jýiening «qarayyp qoy­lana týsken aspanynda» qazaq­standyq joldyng «jol kór­setushi shamshyraghy» dәl osy Últ jospary bolmaq. Aghymdaghy tarihy satyda Qazaqstan ýshin búl bagh­dar­lama airyqsha jәne joghary strategiyalyq qúndylyqqa iye. Birinshiden, Últ jos­pary Núrsúltan Nazar­baev­tyng janghyrtu ýderi­si­ning ýz­dik­sizdigi men bólin­bes­tigin, memleket pen qogham damuy­nyng shynayy sabaq­tas­tyghyn aiqyndaytyn basqaru­shylyq stiylin, kontinuumyn barynsha ýzdik týrde bey­neleydi. Qazaqstan Kóshbasshysy memleketting immundyq jýiesin túraqty týrde ny­ghaytyp otyru kerektigin aiqyn týsinedi. Osy túrghyda «100 qadam» – «Qazaqstan-2050» Stra­te­­giyasynda jәne «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeyasyn­da qa­langhan sheshushi basym­dyq­­tardy jýzege asyrudyng naq­ty jol núsqaushy kartasy. Búl jaghdayda dәl osy «Mәn­gilik El» damudyng berik negizi jәne ózekti katalizatory mindetin atqarady. Qo­gham bir­ligining osynau qazaq­stan­dyq modeli әlemning kóp­tegen mem­leketteri ýshin ýlgi bola alady. Ekinshiden, manyzdy ishki memlekettik mindetterding keng auqymdy blogyn beyneleuge degen kóshbasshylyq shy­nayy kózqaras pen mazmún­dyq bóligining tereng oilasty­ryluy ony jýzege asyru­dyng berik, tabandy jәne algha basushylyq sipatyn ai­qyndaydy. Ýshinshiden, Búl mem­le­ketti operasiyalyq basqa­rudaghy jana sóz.        Memlekettik mened­j­mentti jetildiru túrghy­sy­nan alghanda búl qarapay­ym­dandyra qoyylghan mindetter men naqty indikatorlyq jiyn­tyqtardyng jýrek soghy­synyng ýilesimi. Is jýzindegi is-qimyl­dardy josparlaudyng múnday shemasy jýzege asyrylghan sharalar men nәtiyjeler au­qymyn ólsheuge jaghday jasaytyn ózine tәn shkalany qalyptastyrady. Sonymen birge bes ha­lyq­tyq reforma strate­giya­synyng negizinde dәlme-dәl birizdilik jatyr. Kóp­tegen jaghdayda býkil Últ jos­­pary­nyng tiyimdiligi Qazaq­­stan Kósh­basshysy algha qoy­ghan ba­symdyqtardy jýze­ge asy­rudyng kezektiligin saq­taugha baylanysty. Tórtinshiden, Últ jos­pary – ol jalpygha birdey inkluzivti qarastyratyn asa zor funksiyalyq bagh­darlama. Núrsúltan Nazarbaevtyng inkluzivti janghyrtuy – ol әlemdik reformatorlyq tәjiriybedegi janalyq. Reformany tabysty oryn­dau ýshin jappay bar­shagha: memleketke, qoghamgha, әr­bir qazaqstandyqqa júmy­lugha tura keledi. Oghan degen barynsha qatys­tylyq últtyng jauapty damuynyng ishki sanasyna boylaghan Kóshbasshynyng «100 qadamynyn» quatty ja­sam­paz payymdarymen qamta­masyz etiledi. Tayauda ótken preziydenttik saylau nәtiy­je­leri oghan aiqyn dәlel boldy. Besinshiden, bes halyqtyq reformany jýzege asyru Qazaqstannyng halyqaralyq rey­­tingterding «shender ta­be­lin­de» algha jyljuyna jagh­day jasaydy. Áriyne, әrbir qadamdy oryn­dau, qalay bolghanda da, top-30-da túrghan mem­le­­ketting «órkeniyettilik pas­­portyn» qúraytyn jana ekonomikalyq jәne әleu­­mettik biyikterdi aluyn qaras­tyrady. Búl orayda Últ jos­pa­ry­­nyng ózin­dik maq­saty – ol tek qazaqstan­dyq­tardyng kó­key­­kesti ómirlik mәse­­lelerin jýie­li týr­de she­shu. Bes re­for­manyng bә­ri de eng aldymen әleu­mettik siy­pat­qa iye. Degenmen, eng bas­tysy, Núr­súltan Nazarbaev Últ jos­paryn algha tarta otyryp XXI ghasyrdaghy Qazaq­stannyng bolashaq beynesin kóz aldyna aiqyn elestete aldy. Elding tayau jyldarda ne nәrsege úmtyluy kerektigin aiqyn týsindirdi. Is jýzinde preziydenttik reformalardyng boljanghan nәtiyjeleri Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy elderine tәn negiz qalaushy sipattamalarmen tikeley astasady. Búl ghylymdy qajet ete­tin industriyalyq damu jә­ne productive economy, bola­shaqtyng birtútas últy, berik orta tap, «Ashyq Ýkimet», zang men әdildikting ýstemdigi. Men 15 jyldan son, 2030 jyly-aq Garvard uniy­ver­siytetindegi XXI ghasyrdaghy memleketti janghyrtudyng tabys­ty tәjiriybesin tal­qy­lau jónindegi ókiletti halyq­aralyq konferensiyada Qa­zaqstannan kelgen tisqaqqan sayasattanushynyng qalay sóz sóilep túrghanyn tolyghynan kózge elestete alamyn. Ol Últ josparynyng bas­tau aluynyng kuәgeri, qazaq­stan­dyq reformanyng birizdi­likpen egjey-tegjeyli jýzege asyryluyn is jýzinde kórgen adam. Olqylyqtar men kem­shi­likterdi anyqtaugha, ýderis­ke týzetu engizuge atsalys­qan, núsqaulyqtar qalyp­tas­tyrghan jәne Qazaqstan Ýki­metine kenester bergen be­deldi sarapshy. Óz sózin týiindey otyryp, qazaqstandyq sarapshy 2030 jyly bes instituttyq reformanyng jýzege asyryluyn qorytyndylaydy. «Qazaqstan kóptegen kór­setkishter boyynsha EYDÚ standarttaryn jý­ze­ge asyrdy. Ol tek tabys dengeyi­ne ghana emes, sonymen bir­ge azamattar ómirining joghary sapa­syna da qatysty. Bes re­for­many jýzege asyru be­rik instituttyq negizdi nyghay­­tugha jaghday jasady. Meriy­­to­­kratiyanyng qatang qaghidat­­tarynda qúrylghan memle­­kettik apparat elding kәsiby front-ofiysine ainaldy. Barynsha ashyq sot jýiesi ózin әdiletti, móldir әdil sot subektisi retinde kór­­setti. Sybaylastyq kóri­nis­teri meylinshe tómendedi. Ekono­mikadaghy óndeu sektorynyng ýlesi 75%-dy qúraydy. Býginde Qazaqstan aqparattyq tehnologiyalardy, joghary teh­no­logiyaly himiya jәne bio­logiya ónerkәsipterining ónim­derin, medisinalyq jab­dyqtardy, robottalghan auyl­sha­ruashylyq tehnikasyn eksporttaydy. Investorlar jer sharynyng әr týkpirinen bizding elimizge óz aktivterin jappay audaruda. Qazaqstan – energiyanyng balamaly kózderin damytu boyynsha әlemdik kóshbasshylardyng biri. Orta tap ýlesi elding bý­kil halqynyng 70%-nan asa­dy. Elding әr túrghyny diny jәne etnostyq belgileri­ne qaramastan, ózin birtú­tas últtyng patrioty retin­de aiqyn tany otyryp infra­qúrylymdar men әleumet­tik qyzmetterge teng qol­je­timdilikke iye. Azamattardyng jýieli qoghamdyq baqylau men  memlekettik organdardyng esep­tiligin qamtamasyz ete­tin memlekettik damu bagh­dar­lamalaryn jýzege asy­rugha keninen qatysuyna qoldau jasaytyn tiyimdi ins­tituttar qúrylghan. Últ jos­paryn jýzege asyra otyryp, biz әlemning eng damyghan otyzdyghyna enu jolynda orasan zor serpilis jasadyq. Qazir ekinshi satynyng jospary әzirlendi». Al maghan, Qazaqstan tabystaryn qoldaytyn sarapshy retinde 2015 jyly men bergen qazaqstandyq Últ josparynyng jiyntyq kýshining sayasy boljamy men baghalaulardyng jýzege asqanyn estu óte maqtanarlyq bolmaq. Búl mening kәsibiyligim men sarapshylyq týisigime berilgen ýzdik bagha. Qazaqstanda mening dos­tarym kóp. Men osynday úly elding úly josparlar arqyly úly bolashaqty qúryp jatqany ýshin baqyttymyn.  **************** Mohanty ARUN, Dj.Neru atyndaghy uniyversiytettin  Resey men Ortalyq Aziyany zertteu ortalyghynyng tóraghasy (Ýndistan). «100 qadam» – búl prog­reske, algha qaray ser­pindi qozghalysqa baghdar­langhan 100 naqty sheshim. Núrsúltan Na­zar­baev ózining batyl reformalary men dәl pishilgen she­shimderi damu qarqynyn týbi­rinen ózgertip, Qa­zaq­standy kýshti de qazirgi zamanghy memleketke ai­naldyratynyn is jýzinde dәlel­dep otyr. Sondyqtan qazaqstan­dyqtardyng Últ josparyn ýlken entuziazmmen jәne patriotizmmen qabyldaghany tanghalarlyq emes. Múnday reformalardyng osyn­shalyqty joghary maqsattargha úm­tylghan kez kelgen el ýshin qajet ekeni sózsiz. Jәne bastysy, búl sharalar qazaqstandyq qogham tarapynan súranysqa iye. Núrsúltan Nazarbaevtyng preziy­denttik saylaudaghy tamasha jeni­si men halyqtyng birauyzdan jo­ghary dengeyde qoldauyn esepke ala otyryp, әr qazaqstandyq Últ josparynyng jeke ózi jәne eli ýshin tótenshe manyzdy ekenine senimdi dep esh kýmәnsiz aitugha bolady. Núrsúltan Nazarbaevtyng iyn­kluzivti reformalary – búl jan­ghyr­tu praktikasyndaghy innova­siyalar. Býginde Qazaqstan qay jaghynan alyp qaraghanda da myqty shepterge iye. Alayda, «100 qadam» bir ghana nәrseni – tabysty memleket ký­shey­gen ýstine kýsheye ber­gendi, quat­tyraq bola týskendi qalay­tynyn bildiredi. Preziydentting bes reformasy – búl Qazaqstandy әlemdegi asa damyghan 30 elge aparatyn jana «mýmkindikter dәlizinin» bes «esigi». Birinshi «esik»  – bәsekege qabi­letti ornyqty ekonomikagha apa­rady. Qazaqstannyng jeke sektordyng ýlesin keneyte otyryp, erkin na­ryq qaghidattaryn nyghaytudy jal­ghas­tyryp kele jatqany anyq. Eger ekonomikalyq reformalar evolusiyasyn múqiyat taldaytyn bolsaq, onda kóptegen sektorlardaghy memleket menshiginen alu ýderisteri birte-birte jýzege asyrylyp kele jat­qanyn kóruge bolady. Búl – olardyng tiyimdiligin arttyrudaghy dúrys jol. Óitkeni, bәsekege qabi­letti orta investisiyalyq tartym­dy­lyqty kóptegen ese jogharylatady. Shetel kapitalyn tartpay eks­porttyq infraqúrylymdy qalyp­tas­tyru mýmkin emes ekeni týsinik­ti. Son­dyqtan óndeu sektorynda trans­últtyq kompaniyalarmen ynty­maq­tastyqty terendetuding alar orny erekshe. Qazaqstan quatty klasterler qúra jәne eng ozyq investorlar­dy is­ke qosa otyryp, serpindi nýkte­lerdi izdeu ýstinde. Búghan mýmkindikter jetkilikti. Ontayly iskerlik belsendilik pen biyz­nes-ahualdyng júmsaqtyghy nә­tiy­jesinde Qazaqstan halyqaralyq rey­tingterde kóshbasshylardyng biri bolyp tabylady. Búdan bólek, kәsip­kerlik ortanyng qúqyqtaryn qor­ghau jýiesin nyghaytu jaghy jolgha qoyylghan. Múnday qadam naqty jemisin berip otyr. Býginde 400 mýldem jana ónim týrleri iygerilse, 250 týrden astamy әlemning 111 eline eksporttalady. Osy tabys faktorlarynyng biri óz salasyndaghy halyqaralyq kósh­basshylarmen birlesken kәsip­oryndar qúru bolghanyn aitqan jón. Ghylymy qamtymdy óndiriske naqty baghdar ústanu búdan da manyzdy. Ekonomikanyng innova­siyalyq pishimi ghylym men biyz­nesting ýilesimdiligi, tehnoparkter qúru jәne jana sheteldik tehnologiyalar tartu arqyly damidy. EKSPO-2017-ni ótkizu aitar­lyqtay serpin qosady ghoy dep oilaymyn. Tútastay alghanda, Qazaqstan qúryp jatqan ekonomikany mynaday syzbamen sipattaugha bolady: «investisiyalar – jana tehnologiyalar – tolyq sikldi óndiris – joghary qosymsha qún». Ekinshi «esik» – ómirding jana sapasy kenistigine ashylatyn «esik». Memleketting bәsekege qabi­lettiligi birinshi kezekte den­saulyq saqtau, bilim beru dengeyimen jәne azamattardyng tútastay alghandaghy iygilikterimen aiqyndalady. Naq adam kapitaly damu baziysi retinde kórinedi. Osy mәnde alghanda, barlyq bes halyqtyq reformanyng taza әleu­mettik sipatqa ie ekeni óte manyzdy. Barlyghy әleumettik salalardy: bilim beru, densaulyq saqtau, túrghyn ýi-kommunaldyq sektor jәne t.b. jýie­lerdi әlemdik standarttargha iyn­ten­­sivti jaqyndata otyryp sapa­lyq túrghydan jaqsartugha baghyt­talghan. Búl jerdegi basty mәsele, әrbir qazaqstandyq ýshin ózining әleuetin jýzege asyrugha mýmkindikter ashylady. Ýshinshi «esik» – jauapkershilikti jәne tiyimdi memlekettik basqarugha qadam. Ekonomikalyq baghdarlamalardy tabysty jýzege asyru ýshin joghary kәsiby memlekettik apparat qajet ekeni sózsiz. Núrsúltan Nazarbaev bes reformasynda memleket tiyimdiligi men tabystylyghy әr qyzmetkerding is-әreketine tәueldi birtútas korporasiya boluy tiyis ekenin naqty belgilep ber­di. Búl tetikting avan­gar­dy memlekettik qyz­met­shiler bolyp tabylady. Olar aghymdaghy kýnde­lik­ti mindetterdi sheshu ýshin de júmys isteu­leri kerek. Naq sondyqtan olardy irikteuge talapty jo­gharylatyp, sonymen bir mezgilde júmys isteuleri ýshin tolyqqandy jәne layyqty jaghdaylar jasau óte manyzdy. Qazaqstan asa ozyq singapurlik dәstýrler negizinde memlekettik qyzmetshilerding intellektualdy «armiyasyn» qalyptastyrugha baghyt ústanyp otyr. Tórtinshi «esik»  – asa joghary tәr­tiptegi ashyq jәne qúqyqtyq qo­ghamgha úmtylys. Múnday jol qalyptasqan qún­dy­lyqtar jýiesi arqauynda ósip-ónedi. Qazaqstan halqy búghan tәuel­sizdik jyldaryndaghy tәjiriybesi arqy­ly qol jetkize aldy. El trans­parentti azamattyq qoghamgha, zannyng myzghymastay ýstemdigi men ashyq ýkimetke qaray nyq qadam basyp keledi. Qazaqstan Preziydenti belgilep bergen qadamdar tehnologiyalyq kezendilik pen der kezindilik ózin ózi aqtaytynyn aighaqtaytyny turaly aitady. Últ jospary túrghysynan kelgende, osy baghyttaghy әri qarayghy ózgerister naqty qalyptastyrylghan. Damudyng kókeykesti memle­ketishilik mindetterin sheshu boyyn­sha keng kólemdi qoghamdyq ýnqa­tysugha bastamashylyqta ýlken mәn bar. Azamattardyng qatysuy artyp keledi. Biylikti qoghamdyq baqy­laudyng róli jogharylauda. Qoghamnyng memlekettik apparat júmysy turaly keng kólem­di qúlaghdarlyghy damu baghdarla­ma­laryn jýzege asyrudyng tiyimdiligin әldeneshe ese arttyrady. Búl – keri baylanys tetigin qalyptastyrudyng tura joly. Yaghni, adamdar naqty nәtiy­jelerdi kóre әri is barysy turaly barlyq aqparatqa iyelik ete oty­ryp, reformalardyng tabysty­lyghyna monitoring pen baghalaudy ózderi jýzege asyra alady. Núrsúltan Nazarbaev basta­ma­shylyq tanytqan «Ashyq Ýkimet­ti» damytu biylik pen qogham arasyn­daghy tiyimdi ózara is-qimyldy aitar­lyqtay arttyratyny aitpasa da týsinikti. Qazaqstan ornyqty damudyng ajyramas sharty retinde kýshti qúqyqtyq orta qalyptastyruda manyzdy qadam jasauda. Sot jýiesin janghyrtu naryqtyq instituttardy damytu men elding investisiyalyq tartymdylyghyn jogharylatugha on  yqpal etetin bolady. Is jýzinde sudiyalar korpusy barynsha  ashyq bolady, sapalyq irikteu jýiesi jaqsarady. Besinshi «esik» – túraqtylyqty nyghaytu jolynda. Nazarbaev modelinde eki jagh­day – «damu» týsinigin tolyq kóle­min­de ashatyn «túraqtylyq» pen «ózge­rister» qatar órilgen jәne qosaqtasa jýrude. Ol eki tereng ýrdisten kórinedi. Birinshiden, búl – birlik, beybitshilik pen kelisim qúndylyqtary sabaqtas­ty­ghynyng túghyry men tetigi. Ekin­shi­den, búl – innovasiyalardy túraqty ilgeriletu, ong ózgeristerge úmtylys. Múnday strategiyanyng bola­shaq­tyng birtútas últyn qalyptastyrugha septigin tiygizetini sózsiz. Tútastay alghanda, ol ilgeriletilgen bes ins­tiy­tuttyq reformanyng tabysty jýzege asyryluyn aiqyndaydy. Naq osy túrghydan Qazaq­stan­nyng qazirding ózinde evolusiyalyq reformalaudyng arqasynda osyn­shalyqty joghary nәtiyjelerge jetken damyghan elder qataryna jatatynyn aitugha bolady. Búl ishki damudyng sekirmeliligi ydyraulargha, tónkerister men revolusiyalargha alyp kelgen key­bir «ýshinshi әlem» elderindegi janghyr­tulardyng qate strategiyalary fonynda asa anyq bayqalady. Qazaqstan әlemdegi kóptegen el­derge qaraghanda berik baziske iye. «Mәngilik El» – taza otandyq qúndylyqtar jalpyadamzattyq qún­dylyqtarmen ýilesim tapqan últ­tyq iydeyanyng etalony. «Mәngilik El» – búl jeti qúndylyq: azamattyq tendik, enbek­sýigishtik, adaldyq, oqymys­ty­lyq pen bilim beru kuliti, tole­ranttylyq, berilgendik pen patrio­tizm qúndylyqtary boyynsha qiy­syndy ayaqtalghan reformalar. Qazaqstannyng reformatorlyq paradigmasy naqty ólshep-pishilgen. Asa auqymdy jәne naqty mindet – 10-15 jyl ishinde halyqtyng 70%-yn qúraytyn orta tap qalyptastyru mindeti qoyylyp otyr. Múny, týiip aitqanda, el túraqtylyghynyng kepili dep týsingen abzal. Osylaysha, qoyylghan min­det­terding keng auqymdylyghy men qol­daghy berik irgetasty baghamday oty­ryp, Qazaqstannyng aldynda onyng әlemdegi asa damyghan 30 elding qataryna qosylu baghytyndaghy ser­pindi jolynda kez kelgen «esikter» aiqara ashylady dep batyl týrde sóz saptaugha bolady. Núrsúltan Nazarbaevtyng Kóshbasshylyghymen Qazaqstan halqy baghyndyrmaytyn asu joq dep tolyq senimmen aitugha bolady degen oy qylang beretini anyq.  ********************* Marting MALEK, Avstriya últtyq qorghanys akademiyasynyng agha ghylymy qyzmetkeri «100 qadam» – qazaqstandyq sәt­ti sapardyng jana shaqy­rym­dary. Últ josparynyng qabyl­da­nuymen Qazaqstannyng aldynan da­mudyng kezekti jauapty kezeni, ja­na biyik­tikterdi alu ýrdisi ashyldy. Bir belesten ekinshi belesterdi ala otyryp, damudyng naqty bagh­darlary jәne aiqyn da salmaqty strategiyasy bar búl jas memleket barghan sayyn kýsheye týsude. Qazaqstannyng әlemdegi eng damyghan otyz elding qúramyna kiru jónindegi algha qoyghan maqsaty qanday da bolsyn tereng qúrmetke layyq. Sonymen birge, múnday úmtylysty ja­qyn­nan payda bolatyn «Asqaraly asular» qiyndata týsedi. Býginde búl túraqsyz әlemdik ekonomika jәne jahandyq damudyng barghan sayyn artyp otyrghan boljamsyz faktorlary. Alayda, qanday jaghday tan-tamasha qal­dyrady? Qazaqstan Kóshbasshysynyng әrqa­shan óz resepti, ózining batyl strategiyalyq sheshimderi bar. Ol әlemdik jýiedegi qiyndyqtardy jәne tәuekelderdi ózining payda­syna sheshedi. Olardy damudyng jana iydeyalary, jana jobalardy izdeu jәne odan әri túraqty da­mu ýshin quatty uәjdegish retinde paydalanady. Aghymdaghy tarihy jaghdayda Últ josparyn ómirge әkeludi osymen týsindiruge bolady. Bes reformany jýzege asyru shenberindegi qam­tylghan mәselelerding auqymdylyghy da eskeruge túrarlyq. Búl jan-jaqty damu Qazaqstandy ómirding joghary standarttaryna jaqyndatady. Núrsúltan Nazarbaevtyng janghyrtu Stra­tegiyasy әlemde erekshe qyzyghushylyq tughyzuda. «100 qadam» – janghyrtudyng jan-jaqty inkluzivtik joly. Búl – memlekettik qúrylystaghy jana sóz. Europalyq Odaq ýshin sizderding elderiniz Ortalyq-aziyalyq aimaqtaghy negizgi seriktes bolyp tabylady. EO-gha mýshe memleketting sayasattanushysy retinde men Qazaqstandy damytudyng tújy­rymdamalyq baghdarlamalary: Strategiya – 2050, «Núrly Jol», «Últ josparyn» jan-jaq­ty zerttep kelemin. Osy orayda eng qyzyghy – qazaqstandyq janghyru sekirisi erekshe formulamen, men aitar edim, damudyng ýsh negizgi paradigmalyq bazasynda jatqan «inkluzivti túraqtylyqpen» erekshelenedi. Birinshi paradigma – ekonomikalyq jәne әleumettik órkendeu arqyly jetken tú­raq­tylyq. Qoghamnyng ishki kelisimi men kónil-kýiin naq osy túraqty ekonomikalyq reformalardaghy jetistikter, serpindi damu jәne әleumettik órkendeu aiqyndaydy. Últ jәne Kóshbasshy bir arnagha – órkendeu jәne túraqty evolusiyalyq damu arnasyna júmylghandyghy óte manyzdy. Búl asa baghaly jetistik. Ol ol ma, industriyalandyrudyn, óner­kә­sip­ti, infraqúrylymdy jedel damytudyng әleu­mettik sipatta boluyna basymdyq berude tolyq týsinik bar. Núrsúltan Nazarbaevtyng әleu­mettik-ekonomikalyq modelining barlyq mәni de osynda. Býginde búl baghytta aiqyn biriz­dilik bayqaluda. Ekonomikany әrtaraptandyrugha baghyt­talghan Últ jospary qazaqstandyq qogham­nyng aldynda túrghan bes auqymdy ishki mindet­terding biri retinde әleuetti orta tapty qalyp­tas­tyrudy jariyalaydy. Qazaqstan Tәuelsizdigining barlyq jyldar­ynda osy jolmen ýzdiksiz jýrip keledi. Jas memleket ýshin sifrlar jәne ósim óte tan­dan­dyrady. Osy jyldar ishinde qazaqstan­dyqtardyng tabysy 16 eseden artyq ósti, júmyssyzdyq eki ese qysqardy, kedeyshilik dengeyi 9 ese tómendedi. Áleumettik jaghynan qorghalghan jәne jaqsy túrmys jaghdayynda ómir sýretin adamdar býginde biz tek jana tәuelsiz memleketter ghana emes, sonymen birge, búrynghy demokratiyalyq memleketter mysalynan da kórip otyrghan, túraqsyzdyqqa bastaytyn kórinisterding bәrine qarsy shyghady. Olar ýshin túraqtylyqtyng qasiyetti de kiyeli manyzy bar. Osy jerde Avstriyanyng tәjiriybesin eske sala ketkim keledi. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin bizding elimizde demokratiyalyq qúrylystyng tiregi retinde orta tapty damytu jәne kóbeytu ýshin sharalar qabyldandy. Sonyng nәtiyjesinde, Avstriyada salystyrmaly týrde óte bay adamdar da, óte kedey adamdar da az, onyng esesine sayasy jәne әleumettik tolghanystar kezinde joghaltatyny bar orta taptyng sany kóp. Býginde Avstriya júmys berushiler men júmysshylar arasyndaghy әleumettik seriktestikting arqasynda Eu­ropa jәne әlem elderining ishindegi óte túraqty elderding birinen sanalady. Ekinshi paradigma – Últ bir­li­gin nyghaytu arqasynda jetken túraqtylyq. KSRO ydyraghannan keyin Qazaq­stan­daghy polietnikalyq jәne poliy­kon­fesionaldyq jagh­daydy sarapshylar qauymdastyghy ýzdiksiz bolatyn janjaldardyng kózi jәne tәuekeli dep baghalady. Alayda, Núrsúltan Nazarbaev fenomendi týrde kóptegen etnostar jәne konfessiyalar kelisim men birlik ruhy beleng alghan ortanyng tolyq qúqyly subektileri bolyp sanalatyn biregey modeli jasay aldy. Ózara syilastyq jәne toleranttyq qaty­nastar qazaqstandyqtargha jahandyq ekono­mikalyq dauyldardy jәne qarjylyq qúiyn­dardy jenuge kómektesti. Qazaqstandy býgin­gidey tabysty elge ainaldyrdy. Birlik jәne tú­raqtylyq jasampazdyqtyng berik negizin qalady. Alayda, búl túraqty týrde «kýtudi, jyludy jәne qamqorlyqty» qajet etetin «kiyeli gýl». Mine sondyqtan da, bes reformanyng ishinde Bolashaghy Birtútar Últty qalyptastyru jýie jasau baghyty bolyp tabylady. Osy túrghydan kelgende, sayasattanushy retinde azamattyq birtektilikti nyghaytu jolynda «Mәngilik El» iydeyasy әmbebap ekendigin atap kórsetkim keledi. Ýshinshi paradigma – túraqtylyq syrtqy seriktesterding senim faktory. Qazaqstannyng ekonomikalyq jetistikteri ýlken sheteldik investisiyalar tasqynymen qatar damyghandyghy barshagha belgili. Tәuelsizdik jyldary ishinde ol 200 milliard dollardan asty. Búl ghajayyp jetistik! Osy rette investorlardy әrqashan ishki sayasy túraqtylyq qyzyqtyrdy jәne qyzyq­ty­rady. Halyqaralyq biznesting eng belgili jәne iri ókilderi Qazaqstanda ózderin jayly sezinedi. Olar ózderining salghan qarjysy ýshin eshbir tәuekel joqtyghyn týsinedi. Osyghan baylanysty Núrsúltan Nazarbaev úsynghan «Memlekettik qúrylystyng odan arghy naqty 100 qadamy» Últ jospary halyqaralyq investorlar men seriktesterding Qazaqstangha degen senimin odan әri nyghaytatyndyghyna senimdimin. Is jýzinde olargha Qazaqstandaghy seriktestik әleueti keneytiletindigi, al jaghday jaqsaratyndyghy jóninde belgi berildi. Dubay modeli sipatyndaghy Astana qar­jy­lyq ortalyghyn qúru turaly Preziydent Jar­lyghy – investorlar ýshin ýzdik janalyq jәne shyn mәnindegi sensasiya. Investorlardyng qúqyghyn qorghaudy kýshey­tu bóliginde manyzdy qadamdar belgilengen. Sot jýiesin janghyrtu shenberinde investisiyalyq sot tóreligi institutyn jәne halyqaralyq ar­­biy­­traj ortalyghyn engizu josparlanghany belgili. Qazaqstandaghy bolashaghy ýlken inves­tisiyalyq baghyttardyng biri turistik sala bolyp tabylatyndyghy sózsiz. Qazaqstan Preziydenti ekonomikany damy­tudyng quatty drayveri retinde turistik klas­terdi qalyptastyrudyng manyzyn óte aiqyn týsinedi. Álemdegi eng damyghan otyz memleket degenimiz – búl әlemdik turizmning tuústary. Osy baghytta qazaqstandyq-avstriyalyq yntymaqtastyq damy alady dep oilaymyn. Avs­triya jazghy, sonday-aq, qysqy turizm salasynda bay tәjiriybe jinaqtaghan. Ásirese, osy sala ýshin mamandar dayarlau maqsatynda Qazaq­stanmen bay tәjiriybesin bólisetindigi sózsiz. Astanada «Bolashaqtyng energiyasy» – EKSPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylghan kór­mesin ótkizuge baylanysty eleuli inves­tisiyalyq serpilis bolatyndyghyn kýtuge bolady. Ol býkil Qazaqstannyng ekonomikalyq jә­ne infraqúrylymdyq damuy ýshin qosymsha ser­pin beredi. Sol siyaqty búl qazaqstandyq turistik sala aldynan ýlken mýmkindikter ashady. Men eki jyldan keyin osy sharagha qatysatyndyghymdy jasyrmaymyn. Qazaqstannyng perspektivalaryna bagha bere kelip, eng aldymen asa kórnekti strateg-reformator retinde Núrsúltan Nazarbaev belgilegen janghyrtudyng joghary dengeyi turaly aitu kerek. Sonymen birge, qazirding ózinde belgilengen damu artyqshylyqtary Qazaqstannyng әlemning damyghan otyz memleketining qúramyna kiru jónindegi niyetining aqiqattyghyn aiqyndaydy. Belgilengen bes reforma Qazaqstannyng eng damyghan qoghamdardyng elitalyq sapynda bolatyndyghynyng aiqyn baghdarlaryna tolyq jauap beredi. Qazaqstannyng jenimpaz kýnderining әli de kóptegen joghary bagha jәne tandanys tughyzatyndyghyna kýmәnim joq. ********************** Tiyberio GRASIANI, Joghary geosayasy zertteuler jәne aralas ghylymdar institutynyng preziydenti (Italiya) «100 naqty qadam» – ol Qazaqstan Preziydenti bel­gilegen 100 mindetti is-qimyl, ol XXI ghasyrdaghy tiyimdi reformalardyng orasan zor baghdarlamasy. Múnday reformalar tek Qazaqstangha ghana qajet emes, oghan syn ýs­tin­degi jýz jyldyqta әlem­ning býkil elderi múqtaj. Qazaqstan egemendi damu jyldarynda memlekettik qú­ry­lysta asa zor tabystargha qol jetkiz­di. Jas elding joly onyng shenber­inde qa­zirding ózinde keshendi ekonomiy­ka­lyq jәne sayasy reformalar jýzege asy­­rylghan ýzilissiz janghyrtu ýderis­terinen túrady. Búl janghyrtular óz auqymy ja­ghynan tarihtaghy eng bir órshil jәne úly reformalargha ten. Býginde janghyrtu teoriyasynda osynshalyq manyzdy týbegeyli reformalardy jýzege asyrghan memleket pen Kóshbasshynyng jana tabysty ýlgisining payda bolghanyn senimmen aitugha bolady. «100 qadam» inkluzivti janghyrtu modeli retinde – ol janghyrtu ýderisteri tәjiriybesindegi Núrsúltan Nazarbaevtyng nou-hauy. Qazaqstan Preziydenti úsynghan Últ jospary búl mәtinde eldi damy­tudyng strategiyalyq jelisin odan әri jalghastyrady. Búl «100 qadam» dәl óz uaqytynda jasalghan shara. Qazaqstan jýrgizip jatqan reformalardy terendetudi jәne úlghaytudy qajet etetin ózining jan­­­ghyr­­tushylyq damuynyng kezekti faza­syna ayaq basty. Sonymen birge, «shaqyru-jauap» dihitomiyasyn basshylyqqa ala otyryp Últ josparynyng Qazaqstannyng әlemde úlghayyp kele jatqan teris ýderisterge qarsy ózine tәn jauaby ekenin atap aitugha bolady. Óitkeni, halyqaralyq sayasy kýn tәrtibi alasapyrandy jәne qiyn boljamdy bola týsti. Álemdik ekonomika auyr uaqyttardy bastan ótkerude. Qazir jahandyq ekonomikalyq jýiening tereng jýielik daghdarys belgileri aiqyn kórine bastady. Sóz orayynda aitsaq, Qazaqstan Kóshbasshysy sonau 2009 jyly-aq ózining «Daghdarystan shyghu kilti» atty bagh­­dar­lamalyq maqalasynda ekonomiy­ka­lyq jәne qarjylyq sauyqtyru boy­ynsha naqty reseptter úsynghan bolatyn. Órkeniyettik qarama-qarsylyqtar shiyelenisude, dәstýrli qúndylyqtar daghdarysy bayqaluda, qoghamdyq qarym-qatynastardyng jana atomdanghan qúry­lymyn qalyptastyru jýrude. Últ jospary búl rette egjey-tegjeyli oilastyrylghan mehanizm retinde kórinis tabady, ony jýzege asyru Qazaqstannyng janghyrtudyng aita beretin «túzaqtaryn» ainalyp ótuine, túraqtylyq pen últ birligin nyghaytugha, odan әri órkendeuin qamtamasyz etuge jaghday jasaydy. Bes instituttyq reformanyng mәtini men mazmúndyq komponentin qarastyra otyryp, Últ josparyna qatysty kókeykesti mindetterdi sheshudegi strategiyalyq jol núsqaushy jә­ne qadamdyq navigator retinde úghym qalyptastyratyn birqatar erek­she­likterdi bólip kórsetu qajet. Birinshi – qatang qisyndylyq. Biri kelesiden tuyndaydy, ekinshi birinshige ilesedi t.s.s. Qazaqstandyq Kóshbasshy qogham aitarlyqtay yqtimaldyqpen jol ortasynda túryp qalghan liftining jaghdayyna týserliktey týrli әleu­met­tik-ekonomikalyq synaqtardan bas tartady. Sondyqtan da Qazaqstanda evolusiyalyq, satylay damu qaghidaty isting basyna qoyylghan. Ekinshi – bastamashylyqtan tuyndaghan reformalar qúnarly «to­pyraqqa» baryp týsedi. Elde qoghamdyq-sayasy instituttardyng túraqty jýiesi qalyptasqan, ekonomika yrghaqty damuda, halyqtyng túrmys dengeyi aitarlyqtay ósti. Beyneley aitqanda, «topyraq jylyndy», «otyrghyzylghan túqymnyng ósip shyghuy ýshin» qajetti «ylghaldylyq dengeyi» bar. Onyng ýstine «ký­tetin – uaqytynda sua­ratyn, aramshópti júla­tyn» adamdar bar. Ýshinshi – refor­malar qoghamdyq jәne ekonomikalyq janghyru­lar­men birtútas baylanysta jýrude. Mem­leket­tik qyzmet modelin jetil­dir­meyinshe, sot jýiesin jan­ghyrt­payynsha, «ashyq ýkimet» júmys istemeyinshe belgilengen ekonomikalyq baghdarlamalardy sapaly jýzege asyru mýmkin emes. Búl jerde «aldymen – ekonomika, odan keyin – sayasat» degen Nazarbaev paradigmasynyng evolusiyasy naqty seziledi. Tórtinshi – «100 qadamda» «Núrly jol» baghdarlamasyn jýzege asyrudyng sheshushi baghyttary qosa qamtylghan. Búl Astananyng ekonomikalyq sayasatty últtyq óndiristi әrtaraptandyru jәne ósimning jana kezeni ýshin qayta baghdarlaugha degen tandauyn aighaqtaydy. Eksporttyq, tranzittik, turistik әleuetti damytu, jana júmys oryndaryn qúru esebinen halyqtyng úzaq merzimdi júmyspen qamtyluyn qamtamasyz etu Qazaqstannyng ózin jahandyq ekonomikalyq subekt retinde bekitu ýderisinde basty faktorlar bolyp tabylady. Kólik, logistika, ónerkәsip jәne energetika sektory, bilim beru men densaulyq saqtau salalaryndaghy iyn­fra­qúrylymdyq jobalardyng keng auqy­myn jýzege asyru Últ jos­parynyng ortalyq elementi bolyp tabylady. Búl túrghyda memleketting últtyq ekonomika ósuining jәne týptep kelgende azamattardyng әl-auqatyn arttyrudyng jana nýktelerin qamtamasyz etip otyrghany aidan anyq. Búl jerde men Núrsúltan Nazar­baevtyng eldi «resurstyq qaqpannan» alys әketu ýshin qajetti sharalar men qadamdardy maqsatty jәne sheshimdi týrde qabyldap otyrghanyna basa nazar audarar edim. Búl onyng bolashaq úrpaq aldyndaghy joghary jauapkershiligin aighaqtaydy, N.Á.Nazarbaev kóshbasshylyghynyng ke­mengerligi men auqymyn bey­ne­leydi. Memleketting eleuli resurstargha ie bola otyryp olardy úzaq merzimdi damudy qamtamasyz etu ýshin qajetti mól­sherde paydalana almauynyng kóptegen mysaldary әlemdik tariyhqa mәlim. Besinshi – Últ jospary Qazaqstan ýshin qoghamdaghy tepe-tendikti, onyng jasampazdyq әleuetin saqtaudyn, birlikti nyghaytudyng manyzdy ekenin kezekti ret pash etedi. Etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq ózara bayla­nys­tardyng qazaqstandyq modeli eldegi ong ózgeristerding qaynar kózi bolyp tabylatyn qoghamdyq bitimning tendesi joq ýlgisi bolyp tabylady. «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeyasy býkil әlem ýshin erekshe qúbylys. Ol qoghamda birlik ornatu men nyghaytudyng ýlgisi. Altynshy – Últ jospary «Qaz­aqstan-2050» Strategiyasynyng ajyra­mas bóligine ainaldy. Ol neghúrlym keng kólemdi baghdarlamalyq qújattyng egjey-tegjeylengen núsqasy retinde kórinis beredi, memlekettik baghyttyng sabaqtastyghyn pash etedi. Núrsúltan Nazarbaev belgilegen bes reformany josparly týrde jýzege asyru Qazaqstannyng óz damuynda jana sapaly serpilis jasauyna, әlemning tabysty memleketterining otyzdyghyna enuine jaghday jasaydy. Osylaysha, Qazaqstandy jan­ghyr­tu strategiyasynyng manyzdy be­lesi retindegi dәuirlik auqymdaghy min­­det­terding jana kókjiyegi aiqyn­dal­dy. Ol bolashaqqa senimmen qaraytyn qalyptasqan tabysty memleket. Biz XVIII-XX ghasyrlardaghy eleuli janghyrtushylyq jobalardy bilemiz. Búl rette Nazarbaev modelining elding progressivti yrghaqty damuynyng jәne HHI ghasyrdaghy tiyimdi memlekettik menedjmentting etalony bolugha shynayy mýmkindigi bar. Ol orasan zor jasampaz әleuetke, qajetti ornyqty jәne beyimdilik tә­jiriybesine iye, al ol tez ózgerip jat­­qan әlem jaghdayynda meylinshe man­yzdy. **************** Yuriy SOLOZOBOV, Últtyq strategiyalar institutynyng halyqaralyq baghdarlamalar boyynsha diyrektory (Resey) 100 naqty qadam, bes preziydenttik reforma – búl býkil memlekettik apparat, býkil qogham, әrbir azamat ýshin júmys maydany. Múnday qa­damnyng ómirshendigi Qazaq­s­tan­dy janghyrtu tabys­ty­lyghynyng bólinbeytin faktory bolyp tabylady. Quatty memleketting bas­ty bir ereksheligi, onyng óz damuynyng әrbir kezekti kezenine әr­dayym aiqyn maqsat jәne naqty baghdarlamamen kóshetindiginde jatyr. Búl túrghydan alghanda nyghayyp jәne qarqyndy damyp kele jatqan Qazaqstannyng joly boluda. Óitkeni, Núrsúltan Nazarbaevtyng kórnekti iydeya­lary, tereng oilastyrylghan tújy­rym­­damalary men baghdarlamalary yn­ghayynda damyp keledi. Kóshbasshynyng preziydenttik saylau­daghy búltartpaytyn jarqyn jenisin birtektes qazaqstandyq últtyng әlemdegi eng damyghan otyzdyqqa kiruge jasaghan mәlimdemesi dep te esepteuge bolady. 100 millionnan artyq bireu. Búl tensizdik dúrys, óitkeni, bir adamnyng intellektualdyq jәne iydeyalyq úly­lyghy milliondardyng ózin kómes­kilendire alady. Qazaqstandyq kósh­basshynyng oilau auqymy uaqyt pen oqighalar jýrisin artqa tastap, damu ýshin mýmkindikter kenistigin keneyte týsude. Býgingi kýni Núrsúltan Na­zar­baevtyng arqasynda barlyq әrip­tester Qazaqstanmen 100 million adamy bar últtay dialog jýrgizude. Nazarbaevtyng kóshbasshylyghy dәl bir linza sekildi әleumettik toptardyng quatyn jalpygha ortaq jasampazdyq jolynda jinaqtaugha mýmkindik berude. Qazaqstan Preziydenti últtyng kýshin Últ jospary – «100 qadam» sekildi strategiyalyq baghdarlamalargha barynsha tiyimdi paydalanuda. Múndaghy eng manyzdysy: qazaq­standyqtar naqty kórinistegi Bo­lashaq beynesi men damudyng jalpy maqsattaryna biriktirilgen. Búl әleu­mettik irgetas óte berik. Múnday toptasu úzaq merzimdik. Búdan da asyryp aitsaq, stra­te­giyalyq oilaudyng tapshylyq kezeninde Núrsúltan Nazarbaev «Barshagha arnalghan qazirgi zamanghy memlekettik qúrylystyng 100 naqty qadamy» Últ josparyn algha tartty, osynyng ayasynda bes halyqtyq reforma jýzege asyrylatyn bolady. Búl – ­damudyng barlyq manyzdy qyrlaryn qamtityn sharalar kesheni. «100 qadam» avtory Qazaqstan kóshbasshysy bolyp tabylatyn әlem­dik tәjiriybedegi inkluzivti jan­ghyr­tudyng sәtti mysaly. Qazaqstan basshysy óz elin jana biyikterge jýieli týrde bastap keledi. Búl úmtylys eng joghary baghagha әbden layyq. Últ josparyn asyru arqyly Qazaq­stan úzaq merzimdik damudyng әmbebap qaghidattaryn qalyptastyratyn jәne bekitetin bolady. Al olar elding HHI ghasyrdaghy janghyru ýderisterining sipa­tyn aiqyndaydy. Olar bes refor­manyng nәtiyjeleri retinde ghana әreket etip qoymay, sonymen qatar, býkil mem­lekettik jýiening instituttyq negiz­derin bekitude irgetastyq manyzgha ie bolatyn bolady. Birinshi – keng auqymdy týsinistikti boyyna jinaqtaghan ashyqtyq. Qazaq­stannyng býkil әlem ýshin sauda jәne investisiyalyq sayasattaghy innovasiyalardy engizudegi ashyqtyghy. Búl qaghidattyng mәni kólik infra­qúrylymdarynyng jәne tranzittik aghymdardyng qazirgi zamandyq keshenin qúrugha degen úmtylys arqyly barynsha ashyla týsedi jәne jana óndi­ristik quattar men últtyq ekonomika­ny әrta­raptandyrugha qoghamdy júmyl­dyrady. Qazaqstan ashyqtyghy onyng iyn­tegrasiyalyq kýsh-jigerimen jәne halyqaralyq sauda jýiesine jan-jaqty kiriguimen dәleldenedi. Búl Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty damytugha, Býkilәlemdik sauda úiymyna kiruge, Euroodaqpen ekonomikalyq yntymaqtastyqty terendetuge degen úmtylysqa da qatysty. Álemdik ekonomikagha integrasiyalanu – búl asa auqymdy tabysqa jetudegi manyzdy baspaldaq. Álemning eng damyghan 30 memleketi – búl asa iri halyqaralyq ekonomikalyq birlestikting belsendi subektileri ekendigi bәrimizge belgili. Olar әlemdik IJÓ-ning ýlken bóligin qalyptastyrady. Sonymen qatar, Últ jospary konteksinde qarastyrghanda jogharydaghy qaghidat «ashyq ýkimetti» engizu arqyly ashyla týsedi. Múnday jaghdayda ýkimet júmysy meylinshe móldir, al memlekettik qyzmetter әr azamat ýshin barynsha qoljetimdi bolmaq. Ekinshi – bәsekege qabilettilik. Ol óndeushi sektordy damytugha jәne joghary tehnologiyalyq ónimder eksportyn arttyrugha baghyttalatyn ghylymdy qajet etushi ekonomikany qúrudy bildiredi. Sonymen birge, qazaqstandyq kompaniyalar arasyndaghy bәsekelestikti yntalandyru manyzdy baghyt bolyp tabylady. Óitkeni, halyqaralyq dengeyde júmys isteytin óz chempiondaryn kýsheytu ghana Qazaqstangha «legionerlermen» teng dәrejede jarysqa týsu mýmkindigin beredi. Onyng ýstine barlyq bes reforma bәsekege qabilettilik qa­ghiy­daty boyynsha iske asy­ry­la­tyndyghyn atap ótuimiz qajet. Ýshinshi – senimdilik jәne әriptestik. Janghyrtu bo­lashaghy Qazaqstan ekonomikasyna strategiyalyq inves­torlardy belsendi tartugha baylanysty bolatyndyghy turaly naqty týsinik bar. Mine, naq osydan da sot jýiesin reformalauda biznes qauymdastyqtyng qúqyghyn qorghau men saqtaugha aitarlyqtay nazar audarylghan. Últ josparynda investisiyalyq sot jәne halyqaralyq arbitrajdyq ortalyq qúrugha ekpin berilgen. Búl iri investorlar tarapynan senimdilikti kýsheytetin bolady. Tórtinshi – tiyimdilik. Ekonomikalyq baghdarlamalardy jýzege asyru jәne olardyng ortaq nәtiyjeliligi memlekettik apparat júmysynyng sapasyna da kóbirek baylanysty. Sondyqtan memlekettik qyzmet jýiesin jetildiru birinshi reforma retinde belgilengen. Búl degeniniz memlekettik qyzmettegi biliktilik talaptaryn kýsheytu jәne jana yntalanugha sebeptilikti arttyru men júmys isteu jaghdayyn jaqsartu degen sóz. Eng bastysy – búl eng talantty jәne eng qabiletti kadrlardy izdeu men tandaugha baghyt ústau bolyp tabylady. Endi «Nazarbaevtyng jahandyq qúramasynda» meritokratiyanyng neghúrlym qatang ruhy basty ról oinaytyn bolady. Búl óte manyzdy mәsele. Oghan últyna qaramastan tek ýzdik oilaytyn aqyldylar ghana kire alady. Múnday әdis pen iske degen kózqaras N.Nazarbaevtyng sayasy filosofiyasymen tiyimdi júmys istey alatyn jәne әlemning kez kelgen elinde qoldanu ýshin ontayly etedi. Besinshi – azamattyq birtektilikti nyghaytatyn jәne Bir Bolashaq Últyn qúrudy qamtamasyz etetin túraqtylyq. Múnda keng kólemdi orta tap yadro qúraytyn bolady. Búl jaghday – Qazaqstan memle­ket­tiligining irgetasy ispetti. Últ josparyn jýzege asyrudyng tabystylyghy da osynau manyzdy baghytqa baylanysty bolady. «Mәngilik El» últtyq iydeyasy búl rette tәuelsizdikting barlyq jetistikterin bekite týsetin jәne qazaqstandyqtardyng bolashaqqa úmtylysyn nyghaytatyn platforma retinde әreket etedi. «Mәngilik El» – birlik pen kelisim jaghdayynda ómir sýrushi gýldengen qoghamnyng «sapa standartynyng belgisi». Búl býkil әlem úmtylugha tiyis standart bolyp tabylady. XXI ghasyrda dýnie jýzining eshbir elinde barlyq azamattar ýshin jayly bolyp tabylatyn jalpy­últ­tyq iydeya­lar formulasy oilas­tyrylmaghan. Múnday formula tek Qazaqstanda ghana bar. «Mәngilik El» – qalyptasqan Bir Bolashaq Últy.  «Mәngilik El» – Núrsúltan Na­zar­­baevtyng asa kórnekti dýniye­tanu­shy­lyq jәne sayasattanushylyq janalyghy. «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeya­sy últaralyq jәne dinaralyq tar­tylystyng mәngilik zany sekildi júmys isteytin bolady.Ol barlyq qazaq­standyqtardy biriktiredi. Búl Núrsúltan Nazarbaevtyng iyn­telektualdyq múrasyndaghy jar­qyraghan tәj. Altynshy – esep berushilik. Demokratiyalandyru jolynda әmbebap shema joq ekendigin bәrimiz bilemiz. Qazaqstanda búl jaghynan da damudyng naqty jaghdaylaryna jәne qoghamnyng qúndylyqtar tamyryna negizdelgen ózindik erekshe joly oilastyrylghan. Myna bir manyzdy sәtti atap kór­setu qajet. Últ jospary memleket­tik basqarudy jetildiru jәne azamat­tyq qoghamdy damytu qyrlaryn naqty­landyra týsken. Olardyng basyna esep berushilik qaghidaty qoyylghan. Búl qoghamdyq baqylau rólining týbegeyli mәnge ie bolyp, kýsheye týsetindigin bildiredi. Endi Ýkimet pen jergilikti atqaru organ­darynyng belsendi azamattyq qogham aldyndaghy jauapkershiligi osy arqyly bekitiledi. Óz kezeginde búl damu bagh­darlamasynyng tiyimdiligin arttyrady. Óitkeni, monitoring pen baghalaudyng qaghidatty jana tetikteri qúrylady. Jetinshi – inkluzivtilik, yaghny halyqtyng neghúrlym keng auqymyn damu baghdarlamasyna tartushylyq. Búl qaghidat «Últ josparynyn» óz atauynda bekitilgen. Sóitip, Últ josparyn shynayy ómirge úlastyru Qazaqstangha damushy elder arasynda chempiondyqty jenip alu mýmkindigin beredi, damyghan elderding joghary standarttaryna jetudi qamtamasyz etedi. Qazaqstannyng Ekonomikalyq yn­tymaqtastyq jәne damu úiymy (EYDÚ) klubyna enuge dayyn túruy­nyng simvoldyq mәni bolyp tabylady. Men búl naqty jәne terennen oilastyrylyp jasalynghan 100 shara әlemning eng damyghan 30 elining qataryna kiruge úmtylys tanytyp otyrghan Qazaqstannyng kórsetkishterin kóterip qana qoymay, onyng әrbir azamatynyng ómir dengeyin sapalyq túrghyda arttyratyndyghyna senimdimin.

Abai.kz