Jaqynda Semey qalasynyng «Enlik-Kebek» jәne «Ásem» kinoteatrlarynda rejisser Doshan Joljaqsynovtyng «Qúnanbay» kinofilimining túsaukeseri ótti. Men – shalghaydaghy kórermen, mamandyghym múghalim bolghandyqtan, kino «úly ústaz» ekendigine kózim әbden jetken qazaq retinde qolyma qalam alyp otyrmyn. Osy eki kinoteatrda da kórermen órimdey jastar bolghanyna qatty quandym. IYә, olardyng kópshiligin múghalimder jetektep kelgeni anyq. Doshandar qala basshylaryn, qalanyng bas iydeologtaryn kýtkeni anyq edi, biraq ókinishi joq.

Býgin bizding teledidar ekrandaryn korey, týrik, ýndi filimderimen qatar aty da, zaty da beymәlim, amerikalyq ómir saltyna eliktegenning jóni osy eken degen, әlgi sheteldik «mylinaya operalardan» da sapasy tómen, shematizmge toly, últtyq koloritten júrday, ship-shiyki dýniyesymaqtar basyp ketti. «Óz qayghym azday, oghan myna Mәriya qanshyqtyng qayghysy qosylyp, qabyrghamdy qayystyryp ketkenin qarashy!» degen eken braziliyalyq serialdyng ishine әbden kirip alghan auyldaghy bir jengemiz. Sol aitpaqshy «biz qayda bara jatyrmyz?» dep týnilip, búl әngimeni jauyp qoyghan da jaghdayymyz bar edi.

Biz tәuelsizdikti últtyq iydeyasyz attaghan elmiz. Tәuelsizdikting tuyn kótergenimizge shiyrek ghasyrdyng jýzi boldy, «últtyq» degen sózden әli de qashqalaqtaytyndyghymyz anyq. «Mәngilik El» degen iydeyagha jetsek býgin jettik. Biraq onyng da mәnin ashyp, elge jetkizip jatqan iydeologtarymyz joqtyng qasy. Áli de sol joghary jaqqa jaltaqtau. Auyl, audan, oblystaghy bas iydeologtarymyz dýbara. Sondyqtan olar últtyq kinonyng premierasyna kele de qoymas. «A, vdrug?» degen mәsele bar emes pe?!

Doshannyng «Qúnanbayy» naghyz últtyq kinonyng býgingi shyny dese bolghanday! Keshegi sovettik dәuirde týsirilgen últtyq kinolardyng biyigi «Kyz Jibek» pen «Atamannyng aqyrynan» song tәuelsizdikting bastapqy qiyn jyldarynda búl sala qúrqúlaqqa úshyraghan bolatyn, «baytal týgil, bas qayghy» boldy. El ensesin kótere bastaghan kezde, kino óneri de barsha ónermen qatar boyyn tiktey bastaghan siyaqty. «Kóshpendiler» shyqqanda quanghanymyz anyq! Ol kinonyng últjandy jastargha, әsirese, orys tildi jastargha eresen iygi әseri bolghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Osynday oidy «Jaujýrek myng balagha» da baghyshtaghan dúrys shyghar. Ashyghyn aitsaq, búl filimder jasóspirim balalar kóretin boevik filimder bolyp shyqqanyn nesine jasyramyz. Biraq búl filimder últty úlyqtay almady, qazaqtyng tarihy men mentaliytetin ashyp bere almady!

Osy arada Doshannyng «Birjan saly» turaly da óz pikirimdi aita ketsem artyq bolmas dep oilaymyn. Biz kóktýrikter zamanynan Tәniriden song aqyn men baqsyny pir tútqan elmiz. Osy qasiyet olardyng keyingi úrpaghy – qazaqtarda erekshe saqtalghan bolu kerek. Aqyn men әnshi Kók Tәnirli halyqtyng qasiyetinen tua salghan erekshe jaratylys. Ónerpazyn әulie tútqan qazaq súlulyqqa qastandyq jasamaghan. Abaydy sabatqan, Birjangha qamshy ýiirtken ojarlyq – orys otarshyldyghymen birge kirgen súmdyq bolatyn. Filim bastalghan bette Birjan bastaghan seriler toby qiqulap qasqyr quyp kele jatyp shekara orys-kazaktarymen kezdesip qalatyn jeri bar. Gýrs etken myltyq dauysy qanq etken qasqyrdy jalpasynan týsiredi de, seriler arynyn su sepkendey basady. Otarshyldyqtyng saltanatty quaty, menmen, asqaq kórinisi filimdegi seriler túr ghoy, zaldaghy kórermenning de mysyn basqanday. Osy yzghar filimning ón boyynda bolys-biyler tarapynan esedi de túrady. Zamanynan ozyp tughan ónerpaz ghúmyr ózining de, elining de erkindigin ansap, nadandyqqa da, zúlymdyqqa da qasqayyp qarsy túrady, Birjan tragediyasy -- ónerpazdyng da, últtyng da tragediyasy! «Bas-basyna by bolghan ónsheng qiqym, Mineki, ketirdi ghoy elding syiqyn. Ózderindi týzeler dey almaymyn, Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn.» (Abay)

IYә, yryq orysta edi. Batystyng túrpayy sayasaty el ishindegi jandayshaptardy jeliktirdi. Nadandar men pysyqtardyng qoltyghyna dym býrkushi de orystyng әmirshil-әkimshil biyligi men kirgizgen súltandyq-bolystyq jýiesi, partiyanyz da osy orman elinen kelgen jikshildik!

Alash attan týsti. Han taqtan týsti. Azattyq arman boldy! Doshannyng «Qúnanbay» filimining de leytmotiyvi osy! Óskenbay asyndaghy Doshan somdaghan Qúnanbay iyghyndaghy hounjy epoleti de osyny anghartqanday.

As. Sonshama keng panoramada qamtylghan. Kóz ayasyna syimaytyn kenistik. Nomadtardyng saltanaty. Kóshpendilerding dalalyq ajarly-ayshyqty ghúmyrynyng bazarly shaghy. Qúnanbaydyng kisilik dәurenining kemeline kelgen biyigi. Dalanyng eki alybynyng («Stepnoy gerkules», «Stepnoy geniy», A. Yanushkevich) kezdesuining ózi qanday keremet! Tittey falish joq, ómirding ózinen oiyp alghanday keremet dinamika! As ýstinde de, odan keyingi bólimderde de bir tolastamaydy. Attyng shabysy, onyng ayaq tastasy, túyaq siltesi, eki ókpesin soqqan kórik keudesining pyryly men yrsyly filimning ón boyynda kórinis tauyp otyrady. Búl «Birjan saldaghy» kólge shomylghan eki túlpardyng sharpysuynday qozghalys-dinamikalyq әuenining jalghasy ispetti Doshangha ghana tәn órnek bolghanmen, filimning últtyq ereksheligin kýsheyte týsetin elementke ainalghan.

Iyqtas, tendes, sonymen birge baqtalas ta eki alyp: Qúnanbay men Baraq súltannyng astaghy kezdesui kezinde Zere ananyng (aktrisa Núrsipat Salyqova) da túlghalyq beynesi jarq etip aldynghy plangha shyghady. Ana-jer ana, Tolghanay anyz emes, kәdimgi Qúnanbaydyng sheshesi. Tipti, Múhtar Áuezovtegi ertegishi, qúlaghy mýkis batagóy Zere әje de emes, qayratker, kýresker, býkil el taghdyryn tereng oilay alatyn kemenger әiel. El jýregindegi Domalaq ana, Qyzay ana, Múryn ananyng Qúnanbay zamanyndaghy jalghasy siyaqty. Alyp – anadan. Kemenger Zereden kósem Qúnanbaydyng tuuy zandylyq!

Osy ýsh taghan, ýsh obraz, filimning ón boyynda qamshyday órilip jýrip otyrady...

Astaghy qazaq degen halyq, onyng degdarlary men bekzattary, samsaghan qalyng tektileri! Otyz ekinshi jylghy qazaqty birining etin birine jegizgen asharshylyq qyrghynnan keyin olardy joghalghan degenbiz. Bar eken! Doshanday izdeushisi bar eken, tym bolmasa kinofilim arqyly arttaghy úrpaqqa kórsetkeni qanday jaqsy boldy! Áytpese sovettik kezende týsirilgen Aqan seri turaly filimdegi Saghynaydyng asyn kórgenbiz. Bayaghy sol sosialistik realizm әdisi boyynsha bay men kedeyding taptyq tartysyna qúrylghan As edi! Ártister men rejisserda kinә joq, zaman sonday bolatyn.

Men ómir sýrgen ólkening auzy dualy qariyalary aityp otyrushy edi, Maqanshynyng Búghybayynda 1913 jyly Mәmbetting Qanaghat bolysy (Qabanbay batyrdyng tikeley úrpaghy) әkesi Sýleymenge as berdi dep. Búl qazaq-qyrghyz ghana emes, orys-qytay qatysqan úly dýbirli As bolghan kórinedi. Sonda Iliyas Jansýgirov atqa shapqan bozbala eken. Atqa shapqan balada alapat kýsh bolady, quatty ruh bolady. Iliyastyng epik aqyn boluyna, әsirese "Qúlager» poemasyndaghy Saghynaydyng asyn jazuda ýlken yqpaly boldy ma eken dep oilaymyn. Al, Doshannyng janalyghy, bәige, kýres, әnshiler, biyshilerdi bylay qoyghanda – «Jez búidaly boz ingen». Búl týrik tektes halyqtardyng epostyq jyrlarynyng bәrinde kezdesedi. Qyrghyzdyng «Manas» jyryndaghy «Kóketaydyng asynda» asa kórkem beynelengen. Búnyng sharty – әiel adam tyrjalanash sheshinip, shashyn tarqatqanda ol tobyghynan tómen tógilip, úly denesin tútas jauyp, altyn-kýmis artylghan jez búidaly boz ingendi tisimen sheship alyp, jetektep ketui kerek. Doshan saqtar men ghúndardan bastauyn alatyn kóktýrikterding este joq eski saltyn qayta janghyrtyp, ózindik sheshimmen jarqyrata kórsetkenine riza boldyq.

Endigi bir sanaly júrttyng kókireginde kýdik bolyp jýrgen týiitkildi oqigha – «Qodar-Qamqa» oqighasy bolatyn. Shyndyghynda biz, qazaqtyng kóp oqyrmany, Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasyn ómirdegidey qaz qalpynda qabyldadyq. Ýitkeni biz de sol zamannyng «produksiyasy» edik. Qatty sendirdi, qatty sendik. Ómirdi Abaysha kórip, Abaysha shamyrqanbasqa әddimiz de qalmaghan edi. Oilansaq, býgin oilanyp jýrmiz, Múhtargha solay jazghyzghan zamany men jaulary ekenin týsinsek, jana týsindik. Dese de, tarihy shyndyq jәne kórkem shyndyqtyng bolatyndyghyn bilgen artyq emes dep oilaymyn. Tarihy shyndyq sol – Qodar men Qamqa oqighasy ómirde bolghan, jәne ol Abay ómirge kelmey túryp bolghan. Kórkem shyndyq sol – Múhtar ony Abaydyng on ýsh jasyna, Doshan Abaydyng jeti jasyna әkeldi. Búl kórkem shygharmalardyng shyrayyn ketirmey, ajaryn qayta asha týskeni anyq.

«Qúnanbay» filimindegi «biyler soty» turaly jeke toqtalyp ótse artyq bolmas. Biyler sahnasy M. Áuezovting «Enlik Kebeginde» erekshe edi ghoy. Kinonyng artyqshylyghy da sol bolsa kerek, әr biyding ishki tolghanystaryn da qamtugha úmtylys bayqalady. Úly akter Núrmahan Jantórin kóptegen filimderinde ýnsizdikpen-aq ishki tolghanystaryn kórermenine jetkizip keldi emes pe?! Al, Asanәli-pauza she?! Doshan kinonyng osy artyqshylyghyn jaqsy paydalanghan-au dep oilaymyn. Ásirese, Doshannyng sheshim qabyldar kezdegi ishki tolghanysynan, kórip otyrghan kórermen – ózing terlep ketesin. Biyler ishinde óngeden iyghymen ozyq túrghan Semeydegi Abay atyndaghy muzykalyq drama teatrynyng aktery, Qazaqstannyng halyq әrtisi Beken Imahanov somdaghan obrazy. Ol «Enlik Kebektegi» naymannyng úrt, qynyr bii Espenbet emes. Dala zanyn asa qúrmettep, kózining qarashyghynday saqtaghan, «Qasym hannyng qasqa jolynan», «Esim hannyng eski jolynan» mol habary bar, Áz Tәukening «Jeti jarghysyn» jatqa biletin kósheli bi. Baysal men Sýiindikting ayaghyn attatpay, oryndy uәjimen buyp tastaghanda senbeske amalyng joq.

Biyler sotynyng ýkimi oryndalar sәtte ishing qaltyraydy. Sazarghan, bedireygen ishki tolghanystaghy keyipter. Bir tomyryq kýi, enseni basqan auyr sezimder talaylardyng bórik-tymaqtaryn kózderine týsirip, Qodar qylmysyn ózderi jasaghanday kýige týsirgen siyaqty.

Biyler soty aldyndaghy jәne dar aldyndaghy Qodar beynesin erekshe aituymyz kerek. (TUZ-dyng akteri Jaqsybek Qúrmanbekúly) Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túiyaq joq. Ol filimde -- Qúnanbay moyyndaghan batyr. Biz de moyyndadyq. Biz de Qúnanbaymen birge ókine otyryp jazaladyq! Búl akterding bolashaqtaghy filimderde últtyq geroylardy, mәselen alash kóksilderining beynesin somdauda mýmkindikteri asa mol-au degen oy kónilde qaldy.

Filimdegi Baraq súltan beynesi – erekshe sәtti shyqqan beyne. («Birjan salda» Janbotanyng rólin oinaghan, M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng akteri, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Aydos Bektemirov) Tarihtan belgili Soltabaydyng Baraghy, Ayagóz okirigining agha súltany, Ábilfeyiz hannyng túqymy, Adolif Yanushkevichting beyneleuinde – «Stepnoy Gerkules». Filimning ón boyynda birde ana qyrymen, birde myna qyrymen kózge úryp otyratyn Baraq qaysysynda bolsyn qaldyqsyz, barymen aqtarylyp, tizginin tartpay kórinedi. Detali – asau ýiretip jýrgen Baraq! Ottay janghan qayrat pen sezimning sharpysulary, óz uaqyty ózining iyinindegi senimdilik, ómirge qúshtarlyq taghy qanday búlqynystar toghysy, bәri-bәri bar! Al, Qúnanbay habaryn estigen kezdegi oigha qalyp, sendelip, saptamasymen su keship bara jatqandaghy tolghanysynyng ishinde sen de barsyn! Akter Bektemirovting Baraghy kópten beri biz kinodan kezdestirmegen, sonygha tartqan túlparday beyne eken, Asanәlining Bekejanyn eske týsiredi, biraq basqa qyrynan... Búl da elin sýgen er. Búl da kókiregin eshkimge bastyrmaytyn ór. Kerek jerinde qúryq bermes boylauyq! Kerek jerinde boybermesting naghyz ózi! Qajet bolsa, maqsatyna jetu ýshin jekpe-jekten de tartynbaydy! Ókpege qisa da ólimge qimaytyn qazaqy minez, baqtalasy bolsa da Qúnanbaydy jauyna qimaghan mәrttik -- Baraq súltandy da búl filim últynyng qaharmanyna ainaldyrghan. Han túqymy dese, súltan dese kirjiyip, tis kórsetip shygha keletin sholaq minezimizden aryla bastaghandaymyz.

Men kinosynshy emespin, kerek bolsa búl ónerding zandylyqtaryn da bilmeymin. Sondyqtan «ssenariy myna jerde bylay bolsa, operator myna jerin bylay týsirse bolar edi» degen «bilgishtikten» de aulaqpyn. Kókiregimdi toltyryp qúsagha ainalghan, sherimdi qozghap, shermendemdi shygharghan kónilimning nalasyn aita alsam, sol da jeter.

Filimning kuliminasiyasy, shyrqau shegi – Qúnanbaydyng otarshyl orys biyligimen aiqasy! Bar gәp osyda! Doshannyng keremeti sol – filimning qozghalys dinamikasyn ýzbey, órshildikpen Qúnanbaydy biyik shynnyng basyna alyp shyghuy...

Alashtyng qanyn ishken Semeyding týrmelerining de «baghy» janghany osy tús boldy! Býgin de týrme dese qazaqtyng aza boyy qaza bolady. Al Qúnanbay zamanynda kóz kórip, qúlaq estimegen tipti súmdyq edi ghoy! Otarshyldyq qazaq dalasyna dәm-túzyn alyp kelgen joq, myltyghyn kezep, pushkasyn sýirep, әsirese osy týrmesin ornata keldi.

Shanghyr-shúnghyr ashylyp-jabylghan temir esikter, temir torlar, shaldyr-shúldyr ayaq-qoldaghy kisen, tepkiden de ótken gýrs-gýrs basqan jendet etik, mine -- jandarm Rusiya! Osy qúbyjyq-qúdiret filimde bar «saltanatymen» kórinis tapqanday. Súraq-jauap tergeudegi Qúnanbay moyymaghan, synbaghan, asqaq ór qalpynda qayta biyiktey, samghay týskedey, elining aldynda, arynyng aldynda adal! Bizdi alandatqan, nesin jasyrayyq, Kenesarygha baylanysty tús edi, bizding payymymyzdan da artyq shyqty! Kýlbilte joq, qasqayyp otyryp shyndyqty sorghalatty!

Qazaq әdebiyetining janashyry hәm qazaq jazushylarynyng oqyrmany retinde óz payymdauymsha kino da әdebiy-kórkem tuyndy. Ádebiyet nasihattalmaghan jerde últtyq tәrbiyening bәsi tómen. Al, Doshannyng «Qúnanbayy» úly túlghanyng talayly taghdyryn eki saghattyng ayasyna syighyzghan bas-ayaghy júp-júmyr kórkem shygharma, úrpaqty ór ruhqa tәrbiyeleytin oily dýniye!

Doshan qazir kemel shaghynda, qas sheberlikting shyrqau shynynda! Onyng sausaghy qazir qimyldap ketse óner sorghalayyn dep túr. Múhtar Áuezovting Qúnanbayy basqa, Yryshan Musin aghamyzdyng Qúnanbayy basqa, tipti Túrsyn Júrtbaydyng da Qúnanbayy emes! Doshan Joljaqsynovtyng Qúnanbayy – Doshannyng ghana Qúnanbayy!

(Suretterde "Qúnanbay" filiminen kórinister)

Qúsmiliya NÚRQASYM,

Abai.kz