...Biz ony keleke etip kýletinbiz. Ol balghyn jasyna sәikespeytin shamada tym tolyq edi. Anasy ghana ony Ayjúldyz dep  ataytyn. Samay shashy agharghan shýikedey әiel «Ayjúldyz, qaydasyn?» dese, oinap jýrgen Tompaq ýiine qaray qústay úshatyn. Anasy dauys kóterse, aqtalmaytyn ne qarsy jauap qatpaytyn. Kinәli adamday kózin jerden almay ýnsiz túratyn. Mas әkesi sheshesining shashynan sýirep jatqanda shyr-shyr etip arasha týsetin. Anasyn arashalap jýrip,  kózildirigi synyp, әinek synyghy betin jyryp ketse de,  әkesining qoly tiyip, kózi kógerse de ol әkesin jaqsy kóretin. Topyraqqa aunap jatqan әkesining qasynan tabylatyn da Tompaq edi.

– Ákeshim, ýige jýrshi. Seni ýide apam, agha-әpkelerim kýtip otyr. Apamnyng shashy agharyp ketkenin kórmey jýrgening ne? Ákeshim, bizdi dostarymyzdyng aldynda әbden úyalttyng ghoy, – dep mas әkesin ornynan túrghyza almay, jylap otyrady.

Bizder Tompaqqa kómektesuding ornyna onyng eresek adamdarsha sóilegenin, әkesining sәbiyshe ornynan túrugha úmtylyp, tәltirektep qayta etpetinen qúlaghanyn qyzyq kóremiz.

Bir kýni Tompaqtyng әkesi joghalyp ketti. Shegir kózi ónmeninnen ótetin sústy kisining betine әieli de tiktep qaray almaytyn. Mýrdesi kórshi audannan tabyldy. Dosynyng ýiinde iship, sony ekeui janjaldasyp taraydy. Qaqaghan ayazda baghytynan adasyp, dalada úiyqtap qalady. Ol bir qiyn kez edi. Auyl daghdarystan túralap, bidaydy diyirmenge tarttyryp, nandy ýnemdep jep otyrghan uaqyt. Bidayy joqtar jýgeri nan jese, bidayy barlar nandy kebegimen qosyp pisiredi.

Qarabay  kókemdi jerleu otbasyna onay tiymedi. Bir ýili jan jalghyz eshkining sýti men jýgeriden týiilgen talqandy qorek etip otyr eken. Túyaq degennen synar mýiiz eshki men bórte laghynan basqa týgi joq. Qarabay kókemmen óler aldynda birge ishken qúrdasy búzau, molda atam eki qap biday, kolhozda otyz jyl buhgalter bolghan tuysy bir qap kýrish, taghy bir jamaghaty bir qap ún berip, tughan-tuys qol úshyn sozghan... Kópten beri toqash pen tәtti jemegen balalar Tompaqtyng ýiin jaghalady. Qara jamylghan ýidegi zarly dauystan denem titirkenip әri sheshemnen qaymyghyp men  balalargha qosyla almadym.     

 Sabaqtan qarnym ashyp kelgen. Bauyrlarym kәris әjeyden qaryzgha alghan bes júmyrtqany quyryp jep, maghan týk qaldyrmapty. Qu tamaq ýshin biraz úrystym. Sary may joq. Qúr qatqan qara nandy sarymsaqpen jep edim, ash qaryngha júbanysh bolmady.  Sheshem berekeli bolady dep kebegin tazalamapty, tamaghym jybyrlap ketti. Et degendi úmytyp qalghanbyz. Talay jyl qasapshylyqpen ainalysqan әkem qatty auyryp, ajal tyrnaghynan aman qalghan.

Molda atam:  – Maldyng qanyn moynyna kóp jýktedin. Árnәrsening óz esebi bar. Endigәri mal soysan, ózine qiyn, –  degen song әkem tauyq ta bauyzdamaytyn bolghan. 

Toy-jiyngha barghan jerinen qaltasyna tórt týiir kәmpit salyp kelmeytin sheshem óz aituynsha, «súghanaqtyqty jaratpaydy». Asqazanym sazyp, berekem ketken son, qolyma ýlken tabaqty aldym. Qúiqandy shymyrlatatyn zarly dauystan qorqyp, ayaghymdy sanap basyp, Tompaqtyng ýiine qaray bet aldym. Ýy janynda jýrgen balalargha jolamay qazan basynda jýrgen shesheme bardym.

–       Nege keldin? – dep sheshem jaratpay qarady.

– Qarnym ashty. Balalaryng maghan týk qaldyrmapty.  Palau salyp bershi, –  dedim jylarman bolyp.  

Sheshem: –  Mening sonymnan tabaq alyp jýgirgen әdetti qaydan ýirengensin? – dep  qabaghyn shytty. Qolymdaghy ýlken tabaqty kórip, kózi sharasynan shyqty. – Ýide búdan basqa kishkentay tabaq joq pa?

Mening qaytatyn týrimdi kórmegen son: 

– Qolyndaghy tabaghyndy jalandatpay búl jerden tayyp túr, – dep jekip tastady.

– Mama, mening qarnym ash...

– Kelin, әli ol bala emes pe?! Ózing kesheden beri osynda jýrsin. Bala degen qarny ashqan song sheshesin izdemey me eken? Aynalayyn, әkele ghoy tabaghyndy, – dep Sәbira apam tabaghyma sәl ghana toltyrmay palau salyp berdi.   

Sol kezde óksip-óksip jylaghan dauysty estidim. Ýiding qabyrghasyna sýienip jylap túrghan Tompaqty kórip, ayap kettim.  

– Bayghús qyzdyng kesheden beri kóz jasy bir tiylmady-au! Marqúmnyng balalarynyng ishindegi eng meyirimdisi – osy Tompaq. Sorly qyz qanday tolyq bolsa, jýregi de sonday keng eken ghoy. Ýlken qyzy «alqashtyng týbine aqyry araq jetti» dep bezerip otyr. Marqúm  búryn salynyp ishpeytin. Songhy jyldary qatty iship ketti. Jaqsy qaynym qayghysyn ishine saqtap ketti, – dep Sәbira apam janaryna irkilgen jasty sýrtti.  – Eshkimning kózine týspey tez ketip qal, әitpese, balalaryna palau súrap jýrgen әielder kóp. Tompaq júqa kiyinipti, auyryp qalmasa bolar edi. Ýige kirgizeyin.  

Sheshem: – Talaspay-tarmaspay birge jender. Qúdayym-ay, asharshylyq bolmasyn, asharshylyq bolsa, sen birinshi ólesin, – dedi zili joq dauyspen.

Bir tabaq ystyq palaumen ýige oralghanymda bauyrlarym jymyn-jymyng etti. Olargha yzalanyp, palaudy birinshi ózim toyyp jep alyp, sosyn bereyin dep túrdym da oiymnan tez qayttym. Quanbaghanda qaytsin, bir kýni kespe, bir kýni nan salma jeymiz. Kórshilerimizding kórgen kýni de – osy. Qap-qara úndy sugha iylep pisirgen eti joq kespe men nan salma qaydan dәmdi bolsyn?! Ezilip ketken qamyrmen kýnde ózegimizdi jalghaymyz. Tabaghyn kóterip, ún súrap jýrgen kórshilerdi kórip, osyghan da tәubәshilik etemiz.

Inime: – Dastarhan jay, – dep búiyrdym. – Palau jep bolghan song su tasisyn. Sen su әkelgenshe, men ýidi jinaymyn, sodan song edendi juyp shyghasyn.

Ol quana basyn iyzedi. Tamaqtanyp bolghan son: – Sudy birge tasimyz. Men arbany iyteremin, sen ydystardy sugha toltyrasyn. Ýidi jinap, edendi juu qyzdardyng mindeti, –  dep ózime talap qoya bastady.    

Soghys jyldarynda balalar ózderining nelikten ashyqqanyn bildi ghoy. Beybitshilik zamannyng sayasatyn týsinip jetpegen bizder nelikten ashyqqanymyzdy bilgenimiz joq. Toqsanynshy jyldary balalyghy ótken bizder  qyrqynshy jyldyng balalary sekildi ashqúrsaq jýrip, nandy toya jeudi armandadyq. Únnyng týbi kórinip qalghan song sheshem nandy bólip bere bastady. Sol kýnderi mening týsime qap-qap ún, tau bolyp ýiilgen appaq nandar kiretin. Quanyp shesheme týsimdi aitamyn.

– Bizding ýige bereke kele jatyr eken. Týnde men de týsimde nan kórip shyqtym, – deydi sheshem.  

Sheshem qaptyng týbin qaghyp, tórt pәtir pisirdi. Sonda shyn joqshylyqty endi sezingendey qatty әbirjidi.  Tildey pәtir nandy әrqaysymyzdyng aldymyzgha qoyyp, ózi talqan jep otyrdy.

Kishkentay sinlim: – Mama, jemeseng nanyndy maghan bershi, – dedi.

Sheshem erkesine auzynan jyryp, ózine tiyesili nandy berdi.

– Jey ghoy, kýnim.

Alty jasar sinlime: – Sen mamamnyng nanyn jep qoysan, ol ash jatady. Ekinshi ret súrama, – deymin onashada erteli-kesh maqtany aram shópten tazartyp, sharshap jýrgen shesheme janym ashyp.  Qaydaghy, sinlim sheshemning tiyesili  nanyn tanerteng de, týste de, keshke de jep alady. Bizge sheshem bir tilim nangha qosyp,  talqandy qara sugha shylap beredi. Tәtti qosylmaghan qúr talqandy jey almay, tyjyrynyp jútamyn.     

Sheshem songhy tilim nandy tilin tistelep, berip jatqan kezde әkem kórshi auyldaghy diyirmenshiden qaryzgha eki qap biday alyp keldi. Sonda sheshem qatty quandy.  

–  Sening týsin, mine, oryndalyp jatyr, – dedi qabaghy jadyrap, ezuine kýlki ýiirilip.

– Men týsimde qap-qap ún, kóp aq nan kórgenmin, – dedim eki qap bidaydy qanaghat tútpay.

– Áli-aq búl kýnder úmyt bolady. Búryn etti jii assam, «kýnde et jeymiz be?» dep renjushi edin. Mayly dep qazy-qartany mastanyp, jemeytinsin,– dedi sheshem ótken kýndi saghyna eske alyp. – Etsiz tamaq jemeytin әkeng de búl kýnine moyynsúna bastady.

Maghan ol kýnder ertegi siyaqty kórinedi. Ákemning dostary әielderimen bizding ýide jii bas qosyp, et jep, әngime-dýken qúratyn. Bireumiz mektepte ótetin әldeqanday jarysqa qatysyp, maqtau qaghazyn alsaq,  sheshemning abysyn-ajyndary kelip, «juasyn» dep qazan kótertkizetin.    

– Shirkin, toyyp et jeytin kýn bolsa ghoy, – dedim silekeyim shúbyryp.  

– Onday kýn de tuady. Bayaghyday «kýnde et jeymiz be?» dep jylarsyng әli, – dedi sheshem ýmitpen.

Ol kýnderi balalardyng kýndegi әngimesi aq nan jәne dәmdi tamaq jayly órbiytin.      

Kórshimizding menimen qúralpas qyzy Maqpal:

– Biz býgin kartoshkasyn mol etip nan salma jasap jatyrmyz, –  dep maqtanady.

Sol bir qiyn-qystau kýnderi bizding auyldyng túrghyndary tamaqqa kartoshkany da ýnemdep salatyn edi ghoy.

– Aghalarym kepter ústap әkeldi. Býgin keshke apam kartoshkamen kepter etin quyrady, – deydi Ajar.

– Apam kespe jasap jatyr. Erteng nan salma jeymiz, al arghy kýni taghy da kespe kóje ishemiz. Odan song nan salma, – deydi  Tompaq ýilerindegi as mәzirin boyamasyz bayandap. – Ýide bir tabaqtay ghana ún qaldy. Apam uayymnan qatty jýnjip ketti. Bizding әrqaysymyzdyng apalarymyzgha  qanday qiyn.

Ol maqtanbaytyn. Maqtanyp jatqan balalardy ýnsiz tyndap túratyn.      

Birde Maqpal: – Apam týste kartoshkasyn kóp qosyp, bәlish pisirdi. Keshke qalghan bәlishpen shay ishemiz, – dep maqtanyp qoymady.

 «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» molshylyq kezde peyili keng Jәmiylә apam kóshede oinap jýrgen bizderdi shaqyryp alyp, bәlish ýlestiretin edi. Tompaqtyng bәlishin jemegenin bayqaghan Jәmiylә apam:

– Tompaqjan, nege bәlishindi jemeysin? – dep súraytyn.

– Apama aparyp beremin, – deytin Tompaq. 

– Aynalayyn Tompaqjan, bәlishindi jey ghoy. Apana da bәlish beremin, –  

deytin meyirlenip Jәmiylә apam.

Bәlishimdi júrttan búryn tausyp qoyyp,  taghy súraymyn.

Jәmiylә apam: – Ayka, sen de apana aparghyng keledi ghoy, – deydi.

Ózimning jegim kelgenin qalay aitamyn?

– IYә, apa... – deymin qyzaryp.

Jәmiylә apam bәrimizge qayta bәlish ýlestiretin. Ekinshi bәlishti Tompaqtardan úzap, ýige jaqyndaghanda asyghys jep alamyn.

Maqpal mektepke bәlish aparyp, ekeumiz ýziliste jeytinbiz. Jәmiylә apam men Maqpaldyng bayaghyday bәlish bermeytinine yzalandym ba, әlde maqtanghym keldi me: – Ákem býgin bazardan semiz qoy әkelip, soydy, – dep ótirikti soghyp jiberdim. – Keshke my jeymiz.

My jeytinimiz ras. Qalagha bir júmyspen baryp qaytqan әkem qoydyng basyn әkelgen.

Keshke: –  Quyrdaq dayyn ba? – dep  Júmash pen Ály kókem ýige kirip keldi. Júmash әkemning qúrdasy. Ajardyng әkesi.

Ály kókem: – Júmash quyrdaq jep qaytayyq, – dep qoymady dep kýldi.

Ály kókem degenim Maqpaldyng әkesi.  

– Qaydaghy quyrdaq? – dep sheshem әkeme, әkem shesheme qarady.

– Býgin qoy soyypsyndar ghoy?!

Ákem men sheshem «Endi eki kókemnen my qalmaytyn boldy-au» dep  mazam qashqan maghan qarady. Ákem kózimen «qyzym, joq nәrsemen maqtanbas bolar» degendi úqtyryp, basyn qynjyla shayqady da kónildenip: 

– Quyrdaq bolmasa da, bas jep qaytyndar, – dep shaqyrusyz qonaqtardy dastarhangha shaqyrdy.

Auyzghy bólmede basty qazannan týsirip jatqan sheshemnin: – Búlar da júrttyng qazanyn andyp jýredi eken, – dep kýbir etkenin qúlaghym shalyp qaldy.   

Syghyrayghan bilte shamnyng әlsiz jaryghy jalp-jalp etedi. Ýlkender basty mýjip, qúr shaydy soraptap otyryp, auyl-aymaqtyng әngimesin aitty.    

– Janәdilding ortanshy úly týnde kórshisi Berdibekting siyryn úrlap jatqan kezde ústalypty, – dedi Júmash kókem.

– Súmdyq-ay!  Sheshesi qatty auyrghanda sol balany Merdibekting әieli emizip edi, – dedi sheshem qynjylyp.

– Bastyqtyng jylqylaryn úrlaghan  Sәndibek pen Tóleu eken, – dedi Júmash kókem. –  Sәndibekting  әielining qaytys bolghanyna jyl tolghan joq. Shiyettey balalaryna obal boldy. Bayghústy qanday jaza kýtip túr eken?

– Kim bilsin? – dedi әkem. – Sәndibek bastyqtyng aghayyny ghoy. Segiz balasyn jylatpaytyn shyghar? 

 Bastyq degeni – búrynghy kolhoz bastyq. Al kolhozdyng tarap ketkenine jyl asty.  

Júmash kókem: – Shegening siyryn úrlaghan tughan inisi Mәlik eken, – dedi.

–  Shege el-júrtqa kýlki bolmayyq dep inisining úrlyghyn jasyratyn kórinedi.

–  Sol әngimeni mening de qúlaghym shalyp edi. Joqshylyq tughan men tuystyng arasyn alshaqtatty. Ashyqqan júrt tughanynyng qorasyna úrlyqqa týse bastady. Dýnie ne bolyp bara jatyr? – dep basyn shayqady Ály kókem.      

 Kónilsiz әngimeler shamnyng әlsiz jaryghynday kókeyindegi sәulesi az ýmitti janshyp tastaydy. «E-e, әli bizge toya nan jep, et qosylghan as ishetin kýn alys eken ghoy» deymin ishimnen.

Ákem: – Búl ózi jaqsy otyrys boldy, – degen riyasyz kónilmen.      

Keshke jaryq jarq etse,  gharyshtan tanghajayyp sәule týskendey quanamyz. Álgi jaryghy qúrghyr bir saghatqa jeter-jetpes qayta jalp etip sónip qalady.

Qyzyl iyek kempirler: – Kózimiz endi ashylyp qalyp edi. Áy, múny istep otyrghan Ýkimet emes-au! Kolhozdy jútatyp ketken Malghat bastyq qoy , – dep  qarghap-silep alady. Jastar kesh batsa, kóshe kezip ketedi.

Kórshi auyldan balalar esek arbamen su tasimyz. Keyde kerisinshe, kórshi auyldyng túrghyndary sugha bizding auylgha keledi. Tompaq «pilәk» tola sulardy esek arbanyng ýstine atyp úrady. Sosyn esekting basynan sipap:

– Salpanqúlaghym, sening kýshing kóp qoy. Shydamdy bol, –  deydi.

Sumúryn: – Tompaqtyng  ótkende qúmyrsqamen sóilesip otyrghanyn kórgenmin. Búl ózi barlyq jan-januardyng tilinde sóiley alady, – dep kýledi.

– Sumúryn, dúrys aitasyn, men barlyq jan-januarlarmen sóilese alamyn. Tek senimen bir tilde sóilese almaymyn, – dep jymiyady ol.

Sumúryngha ashulansa, qúlaghynan tartady.  

– Tompaq, sen әdemi qyzsyn. Tek azdap tolyqsyn, – dep Sumúryn qaljyng aitqan bolady. Tompaqtyng móldirep túratyn túnghiyq qara kózi әdemi.

Qaruly qoldan onay qútylmasyn sezgen Sumúryn keshirim súrap, jalynady. Tompaq birden jiby salmaydy. Sumúryn qarghanyp, qulyqqa kóshedi.

– Ollahiy-billahi, endi mazaqtamaymyn. Mening arghy atam ýlken molda bolghan. Onyng  barlyq tilegi qabyl bolady eken. Eger men de shyn tilesem, ýsh aidyng ishinde azyp ketesin, – dep kózin júmyp, kýbirlep, dúgha oqidy.

Tompaq Sumúrynnyng qúlaghyn tartqanyn qoyyp, odan әldebir ýmit kýtip, kózin júmyp, ýnsiz túrady.

Sumúrynnyng eshqanday dúghasy qabyl bolmay, Tompaq jasyna jas qosylghan sayyn semire berdi.

Áyelder: – Tompaq biykesh jarday bolyp semirip barady. Kýnnen kýnge pishini bóshkege úqsay týskendey. Búl qanday auru eken? – dep onyng semizdigining syryn izdedi. Tompaqqa biri «qara sugha tek qana qyryqqabatty qaynatyp ish» dese,  biri «kýnde tek qana qiyar je» dedi, endi biri «almadan basqa eshtene jeme» dep  kenes berdi. Jaz boyy tek qana qiyar jep, qysymen qyryqqabatty  qara sugha qaynatyp ishse de Tompaq azbady. Semirgen ýstine semire berdi. Álde isip bara jatty. Tompaq semirgen sayyn minezi túiyqtalyp, bizden bóline bastady. Álde biz ony shettettik pe eken, bilmeymin...

Sabaqty ortasha oqityn Tompaq toghyzdan keyin mektepti tastap ketti. Qysqa shashyn búiralap, ernin qyp-qyzyl dalappen boyap, әdeyilep kie me qaydam, qysqa kóilekti denesine jabystyryp kiyetin. Biyik ókshe tufly kiyip, qisalandap jýre almaytyn.

Erikken esersoq balalar:

– Bizding Tompaq gýldey qúlpyryp ketipti.

– Tompaq, býgin keshke jigitinmen kezdesesin-au deymin. Jigitinning salmaghy sening salmaghyna sәikes kele me?

– Tompaq, býgin keshke ýiine barayyn, tompandap shyghasyng ba?

– Shirkin, Tompaqtyng dýrdiygen qyp-qyzyl shie erninen sýier me edi?

– Qasyn aitsanshy, qarlyghashtyng qanatynday qiylghan.

– Tós qanday, bókse qanday?!   

– Shirkin, Tompaqtyng qypsha belin qúshaqtap, valis biyler me edim.

– Bura san qaryndas apay tós, paluan jigitterdi bolmasa, biz sekildi aryqtardy qaytsin?

– Hiy-hiy-hiy-hi, bura san deysing be? Tauyp aittyn, Zaman. 

– Áy, sen osy shynymen artissin.

– Bura san? Ha-ha-ha-ha-ha! Bu-u-u-ra... Ha-ha-ha-ha!

 Qyzdar Tompaqtyng shash ýlgisi men kiyim kiyisin keketip, myrs-myrs etedi.     

Ol: – Kóktem úiqymdy úrlap, ai-júldyz syr aityp, sybyrlaydy, – dep  bәrimizge ýrke qarady.  Janary  «sender meni bәribir týsinbeysinder ghoy?» dep túrady.  –  Kóktemdi kóp kýttim. Jýregim tonyp jýr.

– Jýrek tona ma? Tompaqtyng ghana jýregi tonatyn shyghar? –  dep qyz-jigitter qyran-topan kýlkige batty.

– Bilem ghoy, mening jauraghan jýregimdi eshkim jylyta almaydy.

– Tompaq, seni ystyq demimmen jylytar edim, biraq mening demim sening jýz kiylә denendi jylyta almay ma dep qorqam.  

Zaman taghy da tauyp sóiledim be degendey masattanyp jan-jaghyna qarady. Sabaq oqugha yqylasy joq zuyldaq, jinishke dauysty jigit Almatygha baryp, akterding oquyn oqudy armandaytyn.

Ózin talantty sanaytyn ol: – Akterlerge kóp oqudyng qajeti joq, kóp oqysan, talantyng kemip ketedi, – dep pәlsapa soghatyn.   

– Tompaq, sen Almatygha aktrisanyng oquyna baryp týs. Keskin-kelbeting de, sóilegen sózdering de aktrisagha úqsaydy, –  dep miyghymen mysqyldap kýldi Zaman.  – Keyde rejisserler kósheden semiz jigitter men qyzdardy izdep, kinosyna týsuge  shaqyrady. Bir gazetten semizdigi ýshin kinogha týsip, bayyp ketken akter turaly oqyghanmyn. Kinogha týsip, kóp aqsha tauyp, shetelge baryp, myqty dәrigerlerge kórin. Aqshang bolsa, azu týk te qiyn emes.

 Tompaq: – Semizdikten qoryqpaymyn. Ol týk te qorqynyshty emes. Tipti semizdigimnen úyalghan da emespin. Sen sekildi sezimsiz, jandy quyrshaqtardan qorqamyn. Jinishke dauysty erkekten akter shyqpaydy. Olar kýsh-jigerin ósek aitugha júmsap, boyyndaghy bar talantyn joghaltyp alady. Men senen akterding obrazyn emes, ósekqúmar qatynnyng obrazyn kóremin, – dep sypayy jymidy.   

Álginde ghana Tompaqty kelemejdep túrghan qyz-jigitter endi Tompaqty kótermelep, Zuyldaqty ermek etken.

– Bizding Tompaq qúddy jazushylar sekildi sóileydi ghoy.

– Tompaq, senen myqty jazushy shyghady. Kitapty da kóp oqisyn.

– Tompaq, búryn taqpaq shygharushy eding ghoy. Qayda sol taqpaqtaryn?

– Taqpaq degening ne? Óleng desenshi.

– Taqpaqtyng ólennen qanday aiyrmashylyghy bar. Bәri bir emes  pe?

– Tompaq, sen bireuge ghashyq boldyng ba? Ádette óleng bireuge ghashyq bolghan kezde tuady deydi ghoy. Ólenindi oqugha bola ma?

– Tompaq kýndelik te jazady, – dep qyzdar Tompaqty endi tanyghanday duyldasty. 

– Ha-ha-ha-ha-ha! Rejisserler Zamangha tek qana әielderding rólin beretin shyghar.

– Mәledes, Tompaq. Dúrys aitasyn. Jinishke dauysty erkekten akter shyqpaydy. 

– Ol jinishke dausymen zor dauysty Qobylandy, Targhynnyng rólin qalay oinasyn?

– Oramal taghyp, siyr saughan qatynnyng rólin oinaghan Zamandy teledidardan kóretin kýn alys emes.

–  Jinishke dauysty búl erkek birese Tólegen bolamyn dep, endi birde Bekejan bolamyn dep bósushi edi ghoy. Ha-ha-ha-ha-ha!

– Hiy-hiy-hiy-hi. Ol Tólegen men Bekejannan sadaqa ketsin. Ósekshi qatyn desenshi.  

–  Mәledes, Tompaq.

– Halyng qalay, Bekejan?

– Ou, Tólegenning mazasy joq qoy.

– Akterge ne bolghan? – dep jigitter Zamandy jer etti.  

Tompaq shoshyna qaraghan.

– Búlaryng ne? Ol senderding kýni býginge deyin dostaryng emes pe edi? Ony bólgendering ne? Men jәy ashudan aitqanym ghoy.

 – Tompaq, ony nege keshiresin. Býkil balalardyng aldynda ol seni qorlady ghoy, – dedi Sumúryn kýiinip.

Aytaryn aitsa da, sýmireyip túrghan Zaman jaqqa jaltaq-jaltaq qarap qoyady. Onasha jerde zuyldaqtyng qolyna týsip qalam ba dep qorqady.       

– Adam týgili kóktem de meni jylatty.  Biraq mening kózimnen bir tamshy da jas shyqpaydy? Nege? Bilmeymin... Býginde kóktemdi emes, kýzdi saghynam, –  dedi Tompaq qasynda túrghan bizderdi úmytyp.   

– Tompaq, molda atama oqytylyp, dem saldyryp jibershi. Sózdering jyndy Qarauylbekke úqsap bara jatyr, –  dedi shyr-pyry shyghyp Sumúryn.  

– Qarauylbek sender oilaghanday jyndy emes. Onyng bar aiyby  –  bizge úqsamaytynynda, –  dedi ashulanyp Tompaq.      

– Sen de bizge úqsamaysyng ghoy, – dedi anqau Sumúryn.

Qazir oilap qarasam, biz –  sanaly jyrtqysh ekenbiz, al ol – bizding jemtigimiz bolypty.

Kim әlsiz bolsa, ne sәl mýlt ketip, osaldyq tanytsa, sol adam – әldilerding jemtigine ainalady. Kim ózin qorlaghan adamdardy jenip shyqsa, oghan bәri qúrmetpen qaraytyn bolady.

Sol oqighadan keyin Zamandy balalar qataryna qospay qoydy. Kerisinshe, olar Tompaqpen jyly sóilesetin boldy. Biraq Tompaq eshkimmen ashylyp sóilespeytin.   

On jeti jasynda Tompaq ong jaqta otyryp dýniyege bala әkeldi. Tolghaq qysqanda sheshesining ózi qyzynyng jýkti ekenin bir-aq bilipti.

Sheshesi:

– Qu qardyng semizdiginen ishi bilinbedi, әitpese, el-júrtqa kýlki bolmaudyng bir amalyn qarastyrar edim ghoy. Anasy maghan da balasynyng әkesi kim ekenin aitpaydy, әlde, kim ekenin bilmey me? – dep kýiinetin kórinedi.

Tompaq: – Balamnyng әkesi búlt, – dep esimin Búlt qoydy. 

– Búl qyzdy jyndy Qarauylbekke qosu kerek. Mayy irkildegen ony basqa kim alady? – dedi  mosqal jengem.

– Áy, ol qyz Qarauylbek jyndynyng ýiinen shyqpaushy edi.  Jylbysqynyng әkesi Qarauylbek jyndy bolyp jýrmesin, – dep biri ilip әketti.     

– Qaydaghy joqty aitpa, kelin. Semizdiginen qorynyp, bayghús qyz qúrbylaryna qosyla almady. Jyndy balagha jany ashyp, «aghalap» qúraq úshatyn, – dedi eshkimning syrtynan ghaybat sóz aitpaytyn Sәbira apam. 

– Álgi jyndy Tompaqty kórse juasyp qalatyn, – dep qasyn kerip, jymidy kerbez jengem.

– Mýlpash abysynnyng iyghy enkish tartyp, qartayyp ketipti. Tompaghyn erekshe jaqsy kórushi edi, – dedi Átirgýl jeneshem.

–  Eki qyzy kýieuinen ajyrasyp, ýiine kelip otyr. Tompaghy nekesiz tuyp aldy. Ýlken úly balaly әielge ýilendi. Uayymnan jýnjip ketti ghoy bayghús Kýlpash, – dep basyn qinala shayqady mosqal jengem.

– Chernyibay qayynagha da kýiikten iship óldi ghoy, – dedi Átirgýl jengem.

Bizding auyldyng kelinderi Qarabay kókemdi Chernyibay qayynagha deytin.

– Balasynyng atyn Búlt qoyghany nesi? Taghy bireuden tuyp alsa, balasynyng esimin Qar ne Janbyr dep qoyatyn shyghar, – dep kerbez jengem betin shymshydy.     

– Kelin shyraq, jaman sóz aitpas bolar. Sening de betine qarap otyrghan jalghyz qyzyng bar ghoy. Bәrimiz de qyz ósirip otyrmyz. Óz qyzdarynnyng bolashaghyn oilandar,– dep Sәbira apam sypsyng sózge qúmar jengelerimdi tyiyp tastady.      

Auyl ishinde «Tompaqtyng balasynyng әkesi  Qarauylbek jyndy eken» degen ósek  tarady. Sol Tompaq bosanghannan keyin kýnnen kýnge azyp  bara jatty. Dәrigerler onyng qaterli  dertke shaldyqqanyn anyqtapty. Byltyr auylgha barghanda shashy týsip, iyghy qushiyp, sýiegi kóringen Tompaqty kórgende shoshyp kettim.  

...Biz ony keleke etip kýletinbiz. Biraq taghdyrgha eshkim kýle almaydy eken.

Abai.kz