OSPAN BATYRGhA JASALGhAN QASTANDYQTAR
Allanyng adal qúldaryna degen mýnafihtardyng jalasy men jaulyghy ejelden bar. Tirlikting qiyn synaghyndaghy Ospan batyr da osynday ot pen sudyng ortasynda qan keshti. Jәne óz aqiqatyn ólimmen dәleldep, jauynyng aldynda enkeymegen kýii keudesin oqqa tósedi. Tipti óler shaghynda basqalargha kólenke bolarlyq kýpir men ghaybatqa barmastan bar kinәni ózi kóterdi.
Keyingilerge júmbaq kýiinde qalghan Álihan tórening Ospangha jazghan bir haty bar. Onda «Qorqyt ólimnen qansha qashsa da qútylmaghan, qayda barsa da kór kezdesken degen eken» delinedi. Biraz shirkinder búl hattyng mәnin: «Múnysy «Qytaymen kýresip jeniske jetpeysin, bәribir olardyng tis-tyrnaghynan qútyla almay, ólim qúshasyn. Sondyqtan erterek berilgening jón!» degen sóz» dep túspaldaydy.
Onnan solgha qaray: birinshi túrghan - Núrghojay batyr, ýshinshi - Ospan batyr, tórtinshi - Dәlelhan Janaltay.
Shyn mәninde Kenes Odaghy 1944 jyly 12 sәuirde ózi qúrghan Shyghys Týrkistan Respublikasyn (ShTR) qúlatu kerek dep sheshken. 1945 jylghy 11 aqpandaghy Yalta basqosuynan keyin, Álihan óz jetekshiligindegi jas memleketti qorghap qalugha kiristi. Osy barysta kezekten tys qúryltay shaqyryp, Ospan men Qaliybekti odaqqa tartty. Ospan óz ókili Lәtip Mústapaúlyn, Qaliybek ókili Qamza Shómshibayúlyn qúryltaygha jiberdi. Álihan men Lәtip úzaq sóilesti. Atalghan hat osy joly Lәtip arqyly Ospangha joldandy. Onyng shyn mәnisi: «Qyzyl ókimet jer dýniyeni jalmap keledi, kenestik qyzyldyng itpeginen Qytay da sol jolgha beyimdeldi. Oghan tótep beru óte qiyn. Degenmen, berilseng de, berilmeseng de aldynda ólim kýtip túr. Sondyqtan qara túyaqtan hal ketkenshe kýresip ólgenimiz dúrys qoy!» edi.
Ol kezde Kenes Odaghynyng elshiligi Ýrimji qalasynda bolatyn. Onyng Ile, Altay, Tarbaghatayda bólimshe konsuldary bar edi. Qúlja qalasyndaghy konsuldyq Álihannyng qybyr-jybyryn kýnde baghyp otyrdy.
Onyng ýstine Mәskeuden stalindik tәlim alghan Ahmetjan Qasymy Ýrimjidegi Gomindang ýkimetimen kelisim jasaugha jiberilgennen keyin kenestik «ssenariydi» búza almay, Gomindang ókili Jang Jyjúngha býirek búrdy. Álihan qat-qabat qamaugha qalghanday jantalasyp jatqanda kenestik qaqpan ony óz uysyna onay týsirdi. «1946 jyldyng 17 mausym kýni Qúljadaghy kenes konsuly Álihan tórege telefon soghyp: «Qorghas shekarasynda Ózbekstannyng sol kezdegi birinshi sekratary Osman Yusupov kýtip túr. Sizben aqyldasatyn manyzdy mәseleleri bar kórinedi. Tez barynyz», – deydi» («Qazaq últ-azattyq qozghalysy», 10 tom, 253-bet. Álimghazy Dәulethan, «Shyghys Týrkistan júmhúriyeti jәne Álihan tóre» maqalasy. «Astana poligrafiya» AQ, Astana, 2008). Sóitip, Álihan tóreni Jarkent qalasynda eki kýn ústap túrghan son, Almaty arqyly Tashkent qalasyna úshaqpen әketti.
ShTR taratylghannan keyingi endigi ýlken jau – Ospan batyr boldy. Álihannyng jasyryn qolgha alynyp, Kenes Odaghyna әketiluimen birge qalyptasqan Ospangha qarsylyq iydeya bir mezet Ahmetjan Qasymi, Ábdikerim Abbasov, Dәlelhan Sýgirbaevty ókil etken qyzylshyl toptyng kýresin yqpaldy oryngha kótergendey kórindi.
Ospan batyrdyng kózin qúrtu maqsatynda úiymdastyrylghan kenestik qastandyqtar Mongholiya arqyly jәne ShTR ornyn basqan quyrshaq ýkimet – «Ýsh aimaq» arqyly iske asa bastady.
Ospan batyr (sol jaqta), monghol basshysy Choybalsan (ortada) jәne Ivanov (KSRO).
Búl turaly Qojay Doqasúly «Ofiyserding qoyyn dәpterinen» degen kitabynyng 120-121-betterinde «1946 jylghy 4-aydyng 15-kýnderi Dәlelhan Sýgirbaevting búiryghy boyynsha Qobyq atty polkining bir batalion әskerining kómeginde Ospan qolyn qúrtu soghysyn jýrgizgendigin» jazdy. Atalghan enbekte Q.Doqasúly D.Sýgirbaevting búiryghy arqyly Ertisting Dórbiljin atalatyn kerishti jotasynyng bauyryndaghy beyuaz halyqty da kóp qyrghyngha úshyratqanyn aitady. Hasan Oraltay ózining «Elim-aylap ótken ómir» kitabynyng 46-47-betterinde Ospan batyrgha Mongholiya arqyly Teskenbay, Saghaday, Marqaba, Totan Hamiytúly, Tandyrbat syndy baskeserlerdi birinen song birin jibergenin jazghan.
Osynday jazba derekter men qariyalardyng aituyna jýginsek, Ospan әste Dәlelhan qolyna, nemese ol arqa sýiegen búrynghy ShTR armiyasyna (qazirgi «Ýsh aimaqqa») tikeley tiyisip kórmegen, tek ózin qúrtqaly kelgen әskerge qorghanu maqsatynda qarumen jauap berip otyrghan. Kerisinshe, Ospandy jau kórsetu maqsatynda qarsy jaghy Ospandy «jauyz», «bandy», «qauipti adam» retinde sipattaugha tyrysty. Osynday úpay týgendesken tústa kenestikter men Ospangha qarsy ózge de toptar kereyshe kiyingen jasaqtar dayyndap, «biz Ospan adamymyz» dep beyuaz auyldardy da tonap shauyp, әdeyi arandatushylyqtar tudyrghan.
Búl ghana emes, Dәlelhan jene onyng tóniregindegiler qazaqtar arasynda iritki salyp, key basshylaryn Ospangha qarsy qoygha janyn saldy. Nәtiyjesinde Uathan, Qalman, Nәzir tәiji syndy kisiler Dәlelhannyng tiline erip, Ospangha qarsy is-әreketterge qatysyp, onysy әshkerelenip qaldy.
Bir jaghynan Mongholiyanyn, ekinshi jaghynan ishki aghayynnyn, endi bir jaghynyng Kenes Odaghynyng qysymyna úshyraghan Ospannyng gomindanshylarmen odaqtasudy taldauy osy kezeng edi. Ári óz taldauyn: «Kezinde ortaq mýdde ýshin bir-birine jau bolghan qara qytay men qyzyl qytay birlesip, japongha qarsy túrdy. Kenes Odaghy da Amerikamen birlesti. Men uaqyt talaby boyynsha gomindanshylarmen birigu arqyly AQSh siyaqty syrt eldermen baylanysqa shyqsam ne bolypty?! Búl mening Kenes qyzyly men Qytay qyzylynan saqtanuymnyng birden-bir joly!» – dep týsindirdi.
Býgingi shyndyqtyng Ospan jaghynda ekenin eskersek, kenes quyrshaghyna ainalghan Shyghys Týrkistan ýkimetine qarsy shyqqanyn da әbden týsine alamyz. Keyinnen kenestikter Shyghys Týrkistannan teris ainalghan tústa tәlkekke týsken týrkiler taghdyryna ashynghan Ospan Álihannyng iydeyasyn quattay otyryp, Shyghys Týrkistandy qorghaugha janyn saldy. Biraq kesh boldy. Dosynan jauy kóbeydi.
Ospannyng endigi jauy qyzyl qytaylar boldy. Qazaqty qazaqqa salu syndy oiyn taghy da jalghasty. Janadan kelgen qyzyldardyng biri Ospandy óz jaghyna tartugha tyryssa, ekinshisi aldausyrata túru sayasatyn qoldandy. Ony tarpa bas salugha әrkettengen joq.
Shyn mәninde qyzyldar men Ospannyng birigip ketui Kenes Odaghyn quattaytyn toptar men búrynghy ShTR-dyng ornyn iyelep otyrghan «ýsh aimaqshyldardy» qatty alandatty. Kenes Odaghynyng jol-joryq kórsetuine jәne onyng iydeyasyndaghy sayasiy-әskery toptargha ólerdey qarsy bolghan Ospan batyrdyng qyzyldardyng senimine bólenui «jalghan tónkerisshilderdin» bet-perdesin aiparaday ashyp qana qoymay, olardyng jau sanaghan adamyn tarih sahnasyna qayta kóterip shyghatyn boldy. Syrtta AQSh jәne Kenes Odaghy óz úpaylaryn týgendeytin kýshterge qoldau kórsetuge jantalassa, ishtegi ymyragha kelmes alauyz toptar da bas paydasyn oilap, baqay qulyqpen arpalysqa týsti. Sóitip, endigi jerde baghynyshty bolghan Shynjandaghy jergilikti toptar ishinde qyzyldargha kim búryn jaqsy kórinip qalar eken degen qyzghanysh pen baqtalastyq qatarynan ómir sýrgen taytalasqan jaghday qalyptasty. Olardyng ishinde jaqsy kórinu niyetindegi jaghatsyghandar men jaulyq pighyl tanytyp, ýrke qaraushylar da bar edi.
Erlikpen bastalyp, órlikpen jalghasqan últ-azattyq qozghalysyn «býlikke» balaghan «Ýsh aimaq» Ospangha búdan búryn da shoshyna qaraytyn edi. Búl turaly «Shynjannyng ýsh aimaq tónkerisi tarihy» («Últtar» baspasy, 2000 jyl) atty kitaptyng 340-betinde: «Ospan, Qaliybek, Jaujap (monghol) býligi art-artynan tuylghandyqtan, ýsh aimaqtyng jaghdayy kýnnen-kýnge ushyghyp, mýshkil halge kiriptar boldy. Últtyq armiya әskery kýshining jetkiliksizdigi tútas ýsh aimaq ýkimetine auyr qater tóndirdi», – dep jazady.
1949 jyly 14 tamyzda Qytay kompartiyasy (QKP) óz ókili Dyng Lichúndy Mәskeudegi saparynan Almaty arqyly Qúljagha jiberdi. Ol «Ýsh aimaqtaghy» qyzyl qytayshyl toppen tyghyz qarym-qatynasta bolyp, az ghana uaqyt ishinde Shynjang jaghdayy jóninde QKP ortalyghyna 85 jedelhat joldaghan eken. Demek, dәl osy kezde Kenes Odaghy men Qytay qyzyl partiyasynyng mýlde qúpiya, ishki ymyragha kele otyryp, Shynjang mәselesin birjola sheshkenin anyq angharugha bolady. Osy jyly 27 tamyzda «Ýsh aimaq» basshylarynyng Kenes Odaghynyng úshaghyna otyryp, Irkutsk qalasynan ótip, Baykal kóli manyna barghanda órtenip kýlge ainaluy – sonyng bir mysaly. Ári oqighadan 3-4 kýn óte sala, yaghni, 2 qyrkýiek kýni Ýrimjidegi Kenes elshisining orynbasary shúghyl týrde Qúljagha baryp, Dyng Lichúndy Ýrimjige attanyp, Búrhan Shahidiymen birlikte júmys atqarugha shaqyryp, kóndiredi. Demek, búl «ýsh aimaqshylardyn» Ahmetjan, Ysqaqbek, Abbasov, Dәlelhan sekildi «kóne» basshylarynyng kózi qúrtylghannan keyingi ish pen syrttyng sәikese otyryp, Shynjang mәselesin dereu qolgha ala bastaghan alghashqy әreketi edi. (Búl turaly mәlimetterdi «Shynjannyng ýsh aimaq tónkerisi tarihy» atty kitaptyng 419-420-betterinen tabasyz). Al úshaqtan qúlaghandardyng ólimi Shynjang mәselesi bir jaghyna shyqqansha jasyryn ústalyp, qazannyng ishinde ghana júrtqa jariya boldy. Olardyng «sýiegi» atalghan tanyghysyz mýrdeler 1950 jyldyng 15 nauryzynda ghana Qúljagha jetkizildi. Endigi jerde kenestikterding kenesin búzbaytyn, qytay biyligine basy baylauly «qyp-qyzyl», jana «ýsh aimaqshylar» tarih sahnasyna kóterildi. Sóitip, qyrkýiekting basynda «Ýsh aimaq» jaq QKP ortalyq komiytetining jol-joryq kórsetuine negizdelip, Shynjang mәselesin sheshuding kóp týrli joldaryn qarastyryp, QKP-gha jauap hat jazdy. Atalghan hattyng 6-tarmaghynda: «...Jәnimhan, Qaduan, Ospan, Qaliybek, t.b kóp sayasy jәne әskery qylmystylardy jazalap, mal-mýlkine deyin mýsәdralaudy súrady» («Júngo Shynjannyng tarihy jәne qazirgi jaghdayy», Shynjang halyq baspasy, 2006 j., Ýrimji, 313-314-better).
1949 jyly 26 tamyzda halyq azattyq armiyasy Lanjudy basyp aldy. Endigi jerde olardy tatulastyrugha talpynushylardan góri ajyratugha, ara jigin ashugha úmtylghandar kóp boldy. «Ýsh aimaqshylardyn» bar niyeti Ospannyng kózin qúrtu edi.
Bir qyzyghy, olardy qyzyldardan kóri «Sharqiy» atalghan «ýsh aimaqshylardyn» óksheley quuy kóbirek bolghan kórinedi. Búl jayynda Núrghojay batyr: «Biz Sarqamysta otyrghanbyz. Ýsh aimaq atyn jamylyp, orys armiyasy kelip basty. Olarmen ayausyz soghysyp, kóp adamyn qyryp tastadyq. Qalghan әskerleri jenilip, Norigha sheginip ketti» dese, endi birde: «Ospan, Jәnimhandar Taqyrbastau, Sarbastaugha baryp ornalasty. Bir júmadan keyin orystardyng jalghan Sharqy Týrkistan atyndaghy әskerleri kelip basty», – degendi aitady. Demek, Ospandardyng әli de bolsa qyzyldarmen til biriktiruining mýmkindiginen alandaghan Kenes Odaghy óz armiyasyn kirgizip, «ýsh aimaqshylarmen» sәikese otyryp, qyzyldardan búryn qarmanudy oilaghan siyaqty. Tipti ol kómekti «ýsh aimaqshylardyn» әdeyi súrap aluy da nemese qyzyldardyng týrtip salyp, bilse de bilmeske salyp, tasada túruy da әbden mýmkin edi.
1951 jyl, 29 sәuir. Ospan batyrdyng atylar aldyndaghy sureti.
Osylaysha onsyz da órisi otqa oranghan Ospannyng barar jer basar tauy qalmady, tyghyryqqa tireldi. Onyng shetelge qashu, qútylyp ketu oiy bolghan joq. Gansude otyrghanda shetke ketetinder Gas, Temirlik ónirinde otyrghan eldi betke alyp, Tәijinúr tarapqa, Ospandar Altaygha bet aludy maqsat etip, Hayzygha qaray kóshedi. Hayzydan ary Qúmyl, Barkól, Bәitik, Qaptyq arqyly Altaydyng úly taularynyng keng qoynauyna ilinip ketip, kýresti jalghastyrudy armandaydy. Mýmkin bolsa, kommunizimge jau bolyp otyrghan AQSh, Japoniya, Germaniya elderinen kómek alsam degendi de oilaydy. Búl Ospannyng eshqanday әri-sәri bolmastan, óz taghdyrynyng sheshimin shygharyp, songhy baylamgha kelgen kezi edi. Er aitqanynda túrdy. Tek qana kýresip óludi qalady. Jastyghyn ala jatty. Qoldy bolghannan keyingi kóp «jarylqaudy» da qalamady.
Býginde kózi tiri, batyrdy tergeuga qatysqan Qaldybay Qanafin atamyz osy joldardyng avtorymen әngimede Ospandy: «Ol shyndyghynda týrikshil islam elin qúrudy armandaghan naghyz batyr, erjýrek, bólekshe jaralghan jan edi», – dep eske aldy. Ospan 1951 jyly aqpannyng 19-y kýni qoldy bolyp, 29 sәuirde Ýrimji qalasynda pәniyden baqigha attandy. Qastandyqtardyng qúrbandyghynan qútyla almay erlikpen shahit boldy.
Jatqan jering jәnnat, topyraghyng torqa bolsyn!
Jәdy ShÁKENÚLY
Abai.kz