AUYT MÚQIYBEKTING KÝNDELIGI
Mәjilis pen Senatta kóz ilespes jyldamdyqpen qabyldana salatyn kóp zang jobalarynyng qatarynda kópten suyrmada qalyp, «kógerip, iyistene» bastaghan bir zang jobasy bar. Ol – halyqtyng kóshi-qonyna qatysty zang jobasy. Atalghan zang jobasynyng Parlamentke joldanghanyna jyl jarymday uaqyt boldy. Baspasózde barynsha talqylanyp, aitylyp, jazylyp ta jatqan jandy taqyryp – osy: kóshi-qon jayy. Al, kóshi-qon taqyrybynyng birden-bir bilgiri – Auyt Múqiybek myrza. Auyttyng últ tútastyghyn úran etip jazghan maqalalary Abai.kz aqparattyq portalynda túraqty jariyalanyp keledi. Songhy kezderi Áukeng sózden iske kóshken. Ol osy kýnderi qúzyrly mekemelerding emen esigin qaghyp, aq jaghaly úlyqtarmen jýzdesip jýr. Kóshi-qonnyng kóldenendep túrghan mәselesin janúshyra týsindirip jýr. Bir kem dýniye. Sonou qaranghy týnek zamanda alash ardagerleri qazaq, qyrghyz, tatar, bashqúrt siyaqty qaryndas júrttyng halin Duma deputtaryna bildirip, patsha ýkimetining nazaryna úsynyp, shyryldap edi. Al, býgin qazaq balasy qazaq biyligine qaytse qazaq kóshi irkilmey jol tabady degendi úqtyra almay dal. Alayda, qazaq kóshi әzirge toqyrap qalghanymen mәngi toqtap qalmas, jolyn tabar, jónge týser. Sol ýshin últ qamyn oilaghan azamattar ministrlerding miyna, deputattardyng diline jetkenshe, mәseleni kýn tәrtibinen týsirmeui kerek. Auyt myrzanyng qazirgi әreketi bizge osyny menzeydi.
... dep kelip tómende Auyt Múqiybekting әleumettik jelilerde ýzbey jazyp otyrghan kezdesuleri men súhbbataryn jariyaladyq.
Mәjiliste talqylanyp jatqan Halyqtyng kóshi-qony zanyna baylanysty keshe Aldan Smayyl, Gýlnar Seytmaghambetova, Baqytbek Smaghúl, Almas Túrtaev qatarly Halyq qalaulylarymen súhbattasyp shyqtym. Qúdaygha tәube, júmys tobynyng búl zangha degen yntasy, peyili jaqsy. Kemeldi etip jasaugha, tolyqtyrugha baryn salyp-aq jatyr. Degenmen, aty shuly EKI ANYQTAMA "bas auyru" bolyp túr. Soghan qajetti úsynystarymdy jazbasha týrde berdim. Júmys tobynyng kelesi (besinshi) otyrysynda, Alla qalasa, Aldan agha búl úsynysty ortagha qoyady.
Mәjilistegi eng jas, әri bilimdi, sergek deputat Almas Túrtaevpen birge.
Qoldanystaghy Halyqtyng kóshi-qony turaly zanynyng 49-babynda Kóship kelushilerge Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha arnalghan rúqsatty beruden bas tartu ne onyng kýshin jong ýshin negizder qarastyrylghan.
Búl EKI ANYQTAMA osy baptyng «2) sottalghangha deyin túraqty túrghylyqty jeri Qazaqstan Respublikasynan tys bolghan, bas bostandyghynan aiyru oryndarynan bosatylghan;» jәne «9) auyr nemese asa auyr qylmys jasaghany ýshin sottalghandyghy bolghan;» degen eki tarmaghyn negizge ala otyryp, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qaulysymen bekitilgen.
Qandastarymyz sonyng kesirinen túraqty tirkeuge túra almay sergeldenge týsude.
Al, QHR ýkimeti óz Kóshi-qon zanyna sәikes múnday "... sottylyghy bolghan" azamattardy shetelge shygharmaydy. Olardyng jazasy - ÓLIM ne ÓMIR BOYY BAS BOSTANDYGhYNAN AYYRU! Sol ýshin ana EKI ANYQTAMANY bermeydi.
Esterinizde bolsa, Últ kóshbasshysy N.Nazarbaev bir kezde "Shettegi bauyrlarymyzdyng tabanyna kirgen shónge bizding jan-jýregimizdi de syzdatuy kerek!" degen bolatyn. Biraq búl "shónge" IIM-ning jan-jýregin shymyrlatatyn emes!
Qalayda bir amalyn qarastyru kerek qoy!
14.04.2015
Astana
***
Keshe QR Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligining Enbek, әleumettik qorghau jәne kóshi-qon komiytetining tóraghasy Aqmady Ádilúly Sarbasovtyng qabyldauynda boldym (surette).
Aqmady Ádilúly úsynystarymdy birden týsindi jәne qarsy emes ekenin aitty.
«Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Mәjiliste qaralyp jatqan Zang jobasy turaly úsynystarymdy aittym.
Atap aitar bolsam, aty shuly EKI ANYQTAMADAN qútylu ýshin talqygha týsip jatqan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» (Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 22 shildedegi № 477-IV Zany) Zanynyng 49-babynyng 2)- jәne 9)-tarmaqtaryna ozgertuler men tolyqtyrular engizu kerektigin ótindim.
Atalmysh Zannyng 2)- tarmaghy boyynsha kóship kelushi «sottalghangha deyin túraqty túrghylyqty jeri Qazaqstan Respublikasynan tys bolghan, bas bostandyghynan aiyru oryndarynan bosatylghan;» bolsa, ony QR-da Túraqty tirkeuge túrghyzugha bolmaydy.
Demek, osy tarmaqty basy býtin alyp tastau kerek! Adamdar tipti abaysyzda da qylmys jasap, sottalyp, jazasyn ótep shyghuy mýmkin ghoy. Ony nege Túraqty tirkeuge túrghyzbasqa, oghan nege azamattyq bermeske?!
Ekinshi ótinish, 9)-tarmaq turaly. Kóship kelushilerdi QR-da Túraqty tirkeuge túrghyzbaugha negiz bolatyn taghy bir sebep, osy tarmaqtaghy «auyr nemese asa auyr qylmys jasaghany ýshin sottalghandyghy bolghan;» degen shart.
Kóship kelushiler osy «sottylyghynyn» bar-joghyn dәleldeu ýshin ózi kelgen elinen anyqtama әkelui kerek! Qytay búl anyqtamany bermeydi. Óitkeni, ol elde qylmysqa qatysty, t.b. jeti týrli adamgha TÓLQÚJAT bermeydi. Arnayy Zang bar.
Sondyqtan, múny anyqtaudy osy talqylanyp jatqan Zannyng 9-babynda kórsetilgen "Ishki ister organdarynyng qúzyretine" beru kerek. Qajet bolghan jaghdayda, ózderi súrau salyp anyqtasyn. Kelushilerden talap etpesin.
Enbek, әleumettik qorghau jәne kóshi-qon komiytetining tóraghasy Aqmady Ádilúly búl úsynystardy birden týsindi jәne qarsy emes ekenin aitty. Mamyr aiynda qatysty organdardyng jauaptylary men mamandaryn shaqyryp, jinalys ótkizetin boldy.
Eger osy mәsele dúrys sheshilmese, onda myna jana Zang jobasynyng qúny kók tiyn bolmaq!!!
21.04.2015
Astana
***
Mәjiliste qaralyp jatqan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zang jobasyna baylanysty, býgin QR IIM Kóshi-qon departamentining tóraghasy Serik Sayynovtyng qabyldauynda bolyp, aty shuly EKI ANYQTAMADAN qalay qútylu jaghyn aqyldastym (surette).
Serik Sayynúly qoldanystaghy qatang zannyng kesirinen túraqty tirkeuge túra almay otyrghan qansha qandasymyz bar ekenin anyqtaytyn boldy.
Serik Sayynúly men onyng orynbasary Ghaliyagha Qytaydyng Tólqújat beru tәrtibin algha tarta otyryp, Elimizding Kóshi-qon zanyndaghy 49-babyna (jýieden 2)- jәne 9)-tarmaqtaryna) ózgertuler men tolyqtyrular engizu kerektigin ótindim.
Serik Sayynov myrza bәrin týsinip, bilip otyrghanyn, tek Kóshi-qon departamentining búl ózgeristi ózi biylep-tóstep jasaugha dәrmensiz ekenin aityp aqtaldy.
«Ózge qúzyrly organdar qoldap jatsa, qarsy emessiz be?!» degen súraghyma, eki alaqanyn jayyp, ýnsiz «jauap» berdi.
Áriyne, búl jaghyn biz de týsinemiz. Zangha týbegeyli ózgeris engizu jalghyz Kóshi-qon departamentining qolynda emes!
Degenmen, EKI ANYQTAMANYNG tike kesirinen túraqty tirkeuge túra almay, eki ortada qanghyryp qalghan neshe myndaghan qandastarymyzdyng taghdyryna bey-jay qarau, sebep-saldaryn bile túryp, Zang jobasyn ózgertuge úsynys aitpau, mәseleni sheshuge qúlshynys tanytpau da jaqsy qylyq emes!
Jón súrasa kelgende, Serik Sayynúly ózining Alban atanyng balasy ekenin aitty. Mening Maqsat Iliyasúly, Janarbek Áshimjan, Almas IYsәdil bauyrlarymnyng tuysqany bolyp shyqty. Sodan keyin men: «Osy kelgenderdin, túraqty tirkeuge túra almay jýrgenderding kóbi – albandar men qyzaylar. Biri tuysqanynyz, bir jiyeniniz. Mәselesin sheshpeseniz, bәrin jiyp, poyyzben astanagha – tike Sizge alyp kelem!» dep qaljyndadym.
Sonymen, mamyr aiynda Enbek, әleumettik qorghau jәne kóshi-qon komiytetining tóraghasy Aqmady Sarbasov ashatyn jinalysqa qatysatyn bolyp kelisti. Búl mәseleni sol kezde ortaq talqylaytyn bolyp qol alystyq.
Bizding maqsat – Zangha qalauymyzsha ózgeris engizu emes, Elimizding qauipsizdigi men túraqtylyghyna negiz bolatyn, Elbasy tapsyrmasyna say, alystan keletin aghayyndarymyzdy tez qújattandyratyn qújattyng qabyldanuyna septigimizdi tiygizu ghana.
Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Shettegi bauyrlarymyzdyng tabanyna kirgen shónge bizding jan-jýregimizdi de syzdatuy kerek!» degen sózin kólemi (kegli) 26-әrippen ýlkeytip apargham. Keterimde departament basshysyna sony úsyndym әri kabiynetining qabyrghasyna ilip qongyn ótindim.
Aytpaqshy, qoldanystaghy qatang zannyng kesirinen túraqty tirkeuge túra almay otyrghan qansha qandasymyz bar ekenin anyqtaytyn boldy. Sonymen birge, olardy jana Zang qabyldanghansha, jergilikti Kóshi-qon polisiyasyna mazalatpaugha kelisti.
22.04.2015
Astana
***
Býgin Qayrat Bodauhan ekeumiz Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri Tamara Dýisenovanyng qabyldauynda boldyq (surette). Tamara Bosymbekqyzyna jolyghugha jol siltep, kómek qolyn sozghan qazaqtyng ayauly azamaty Sabyr agha Qasymov.
Qytay ókimetining Tólqújat beru tәrtibi turaly sózimdi yqylaspen tyndaghan ministr hanym birden: «Týsindim, boldy!» - dedi.
Kezdesude Q.Bodauhan myrza Astana manynan «Asar» qoghamdyq úiymy salyp jatqan túrghynýilerding jer telimderine qatysty Astana әkimdigimen aradaghy týsinispeushilikter turaly әngimelesti. Al, men bayaghy Kóshi-qon, onyng Mәjiliste talqylanyp jatqan Zang jobasy, aty shuly eki anyqtamany kýshinen qaldyru turaly, Tólqújat beru tәrtibine silteme jasay otyryp, óz oilarymdy jetkizdim. Soghan baylanysty jazyp aparghan úsynys hatymdy tapsyrdym.
Kóshi-qon zanyndaghy 49-babtyng 2)-tarmaghynan bir jola alyp tastau, al 9)-tarmaqta kórsetilgen «auyr nemese asa auyr qylmys jasaghany ýshin sottalghandyghy bolghan;»-yn anyqtaudy "Ishki ister organdarynyng qúzyretine" beru kerektigin barynsha dәleldep baqtym. Býitpegen jaghdayda, búl Zang jobasynyng da qúny bolmaytynyn kesip aittym.
Mysaly, 49-babtyng 2)-tarmaghynda kórsetilgendey, «sottalghangha deyin túraqty túrghylyqty jeri Qazaqstan Respublikasynan tys bolghan, bas bostandyghynan aiyru oryndarynan bosatylghan;» bolsa, ol adam múnda túraqty tirkeuge alynbaydy. Túraqty tirkeuge túrmasa, QR azamattyghyn ala almaydy.
Siz oilanyzshy, ol adam óz elinde jýrgende týrli sebeppen sottalghan boluy mýmkin: mysaly, qasaqana adam óltirdi deyik, Qytayda ondaylardyng jazasy – ólim ne ómirlik qamaq! Oghan shetelge shyghu – mәngi joq!
Abaysyzda – mashinasy tayyp, kisi qaghyp ketsin. Kýnәsi dәleldenip, bes jyl otyryp shyqsyn. A, ony nege túraqty tirkeuge almasqa, azamattyq bermeske??! Jazatayym is qoy!
Mýmkin, ózining namysyn qorghap, bireudi tildegeni, tipti, úrghany ýshin kesilip ketip, jazasyn ótep shyqsyn. Ony da jolatpauymyz kerek pe?!! Demek, búl TARMAQ әu basta sauatsyz qosylghan ne әdeyi jasalghan!!!
Al, 49-babtyng 9)-tarmaghynda «auyr nemese asa auyr qylmys jasaghany ýshin sottalghandyghy bolghan;» degen joldar bar. Búl tarmaq adamzatqa apat әkeletin, memleketting tynyshtyghyn shayqaltatyn qylmyskerlerge qaratylsa kerek! Dúrys!!! Biraq, múnday adamdar shetelde sottalmay, bostandyqta tayrandap jýredi degenge kim senedi. Mysaly, Sarnaevtardy nemese ózimizding Qajyghúmar Shabdanúlyn eske alynyz. Búl kisiler túrghan elderi ýshin, әriyne, auyr nemese asa auyr qylmys jasaghandar esepteledi. Qazir olar qayda?! Aldynghysy AQSh týrmesinde otyr. Songhysy tughan jerine jete almay kóz júmdy. Býkil Alash júrty bolyp, Qytaydan súrap ala almadyq qoy...
Eng qyzyghy, 49-baptaghy «Kóship kelushilerge Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha arnalghan rúqsatty beruden bas tartu ne onyng kýshin jong ýshin negizder» osy eki tarmaqpen bitpeydi, baqanday jәne 13 tarmaq bar! Jiyny 15 tarmaq! Shynyn aitsam, qylmysker túrmaq, úshqan shybyn kire almaytynday berik!
Sondyqtan, búl TARMAQTY alyp tastamaghan kýnde, qajet bolghan jaghdayda anyqtaudy Qúzyrly oryndar óz mindetine alyp, súrau salu arqyly tekserse bolady. Sonda, oralmandardan aty ShULY EKI ANYQTAMA, taghy birdenesin kirgizip jibermese, talap etilmeytin bolady.
Beker obaly ne, ministr Tamara Bosymbekqyzy búl uәjderdi yqylaspen tyndap, birden «TÝSINDIM, BOLDY!» dedi. Bizding de kózdegen maqsat osy – TÝSINDIRU bolatyn.
Naq maydanda orynbasary men komiytetting jauaptysyna tapsyrma berdi. Zang jobasyn óz baqylauynda ústap, qadaghalaytyn boldy.
Sonymen birge, búl kýnderi ýi-jayyn satyp, birjola kelip alyp, túraqty tirkeuge túra almay otyrghan otbasylardyng da jaghdayyn esine salyp ýlgirdim!
Búl jolghy Zang jobasynyng avtory – osy Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligining ózi! «TÝSINDIK!» dedi ghoy, jaman bola qoymas!!!
24.04.2015
Astana
Abai.kz
