ShALAQAZAQShA SÓZDIK: «BEYBAUYRMALDYQ» JASAYYQ!
Kórsoqyrlyq jasaugha bolar edi. Kóre túryp, «men aitqannan ne payda?» dep qoldy bir silteuge de bolar edi. Biraq, tughan tilindi mazaqqa ainaldyryp, tabangha salyp taptaghanday kýy keshkende namysyng jibermeydi eken. Týbimizge de osy nemqúraylyghymyz ben «sen tiymeseng men tiyme, badyraq kózdin» kebin kiyip jýrgen selsoqtyghymyz jeter. Túlymdyndy túl, aidarlyndy qúl etkizgen de osy kesir emes pe?! Til taghdyryna kelgende ne ýige túryq, ne jylqygha qúryq bolmaytyn aghashtyng jamany – ýienki sekildimiz. Sebebi, kókteuimiz de, qúlauymyz da onay.
Qolyma jaqynda bir sózdik týsti. Qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha terminologiyalyq sózdik. Pedagogika jәne psihologiya seriyasy boyynsha 24-tomyn (jalpy mәdeniyet, sport, ekonomika, ghylym salalary, tehnika boyynsha jalpy 40 tom eken) paraqtap shyqtym. Sózdik Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetining tapsyrysy boyynsha «Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldaudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» ayasynda basyp shygharylghan. Sәikesinshe, jauapty shygharushylar – ministrlik, Pedagogikalyq ghylymdar akademiyasy men A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty. Qyryq tom sózdikti QR Ýkimetining janyndaghy Respublikalyq terminologiya komissiyasy maqúldaghan. Mening qolymdaghy sózdikte 12 myngha juyq termin jinaqtalyp berilgen eken. Biraq qalyndyghy eki eli bolatyn qonyr kitapqa kóz salghanymda tilimizdi damytu emes – dýbәralau, qoldau emes – qorlau ekenin týsindim...
Alghashynda, azuyn aigha bilegen mýiizi qaraghayday múnday mekemeler osynshalyq óreskel, óreskel emes-au, otyra qap ókirtip jylatar osynday qatelik jiberui mýmkin emes, baspadan qate ketken bolar dep aqtap bastagham. Alayda, múnym beker eken... Qatelik, qatelikten góri tilimizding qadirin ketirgen múnday qasiyetsizdik órip jýr.
Óz basym osy sózdikten «Beybauyrmaldyq» degendi birinshi oqydym. Onyng «Beybauyrmaldyk» dep orys tilindegi núsqasyn da berip qoyypty janyna. Al, «beypil» – oryssha «beypiyl» eken. Jigit – jigiyt, jigittik – jigittiyk, joqtau – joktau, joralghy – joralgy, iygi – iygi, iygilik – igiliyk, zúlym – zulym, zúlymdyq - zulymdyk ... osylay kete beredi. Myna soraqylyqtyng janynda basqa sózder audarmalarynyng mәn-maghynalyq, orfoepiyalyq jaghynan olqylyqtary oinamay qalady.
Mýmin osy sózdikti shygharghandargha jerden qazsang da sózderdi 12 myngha jetkizinder degen tapsyrma berilgen shyghar. Sosyn bar qazaqtyng sózin orysshagha tikeley, tóte audarghan bolar. Tóte bolghanda da belden basyp, bastan bir-aq shyqqany kórinip túr.
Jau jaghadan alyp, el tentirep bara jatqanda da qazaq tilimizdi osynshalyq qorlamaghan bolarmyz. Jetiskennen emes, jerden jeti qoyan tapqanday «janalyq» ashqannan emes, ashynghannan jazyp otyrmyn osyny. «Últ qasiyetining belgisi – til taghylymy» ekenin temirqazyq etip ketken Alash kósemining atyn arqalaghan Til bilimi institutynyng búl mazaghy ma, әlde, sauattarynyng jetken jerleri osy ma? Bәrine siltey salugha bolady, uaqyttyng tyghyzdyghy, tehnikanyng týsiniksiz tili, tekserilmey ketkeni... Aynalyp kelgende bәri ózimizding jauapsyzdyghymyzdan. Osy sózdikti dayyndaghandar men qol qoyghandardyng barlyghy 12 myng sózding qúryghanda 100-in oqyghanyna da kýmәnim bar. Ár tomy 4 myng taralymmen basylyp shyqqan «oqu-anyqtamalyq basylym» dәl qazir qay shala tildi qazaqtyng bilimin «tolyqtyryp» otyr eken?..
Banu ÁDILJANOVA.
(Jazba avtordyng facebooktegi paraqshasynan alyndy)