(Á.Nilibaevtyng «Ayqyn» gazetinde jariyalanghan «Ýsh qanat» atty pәlsafalyq tolghauyna sәl sapaly pikir jalghau)

(Á.Nilibaevtyng «Ayqyn» gazetinde jariyalanghan «Ýsh qanat» atty pәlsafalyq tolghauyna sәl sapaly pikir jalghau)

I
Joqty,
Bardy
Jazghanynmen
Tizbelep,
Áu, Ábeke-au!
Kóktem bólek,
Kýz bólek.
Tәning ketse
Qara jerdin
Qoynyna,
Janyng yrshyp
Gharyshtan jay
Izdemek.

Shyn jebese
Bolmys Qúdiret
Er demin.
Nayzaghay bop
Kókti osqylar
Jerdegi ýn.
Tәnir bergen
«Talant!» deytin
Syiyndy
Biri tartyp
Ala almaydy
Pendenin.

Sol syiyndy
Qadirlemey
Sen nege
Kókpar qylyp
Tastay saldyn
Kómbege?
Ot kómeyden
Shoq shashatyn,
Shayyrym,
Úqsap kettin
Qolyn jayghan
Tengege.

Ózeginnen
Úqpay tamar
Nәrindi,
Kýrkildeumen
Almastyrdyn
Ánindi.
«Osannanmen»
Ozamyn dep
Adastyn,
Tәrjimannan
Tere bermey
Dәnindi.

Ýsh qanatpen
Úshpaytynyn
Eskermey,
Túzaq salyp
Ústaytynyn
Eskermey,
Ýsh qanatty
Úsynypsyn
Áspettep,
Sol «syiynmen»
Kiyip-jaryp,
Tóske órley.

Ong kózimen
Tura qarap
Jasaghan,
Pendesinen
Jasamasa
Esalan,
Aspan,
Jerdi
Qansha tirep
Túrsa da,
Ýsh qanatpen
Úsha almaydy
Esh adam!

Shygharghanmen
Qu janynyn
Silikpesin,
Úsha almaydy,
Qúsha almaydy ol
Búlt tósin.
Baybalammen
Baj-búj etken
Bayghústar
Bas qatyrar
Bastay almay
Júrt kóshin.

Qúl tirlikti
Júlyp alyp
Tastasan,
Aqyn jýrek
Ayta alady
Basqasha әn.
Qansha jerden
Sauda bayy
Bolsa da,
Úsha almaydy
Bir qanat ta
Eshqashan.

Úsha almaydy
Ýsh qanatpen
Qargha da,
Qughanymen
Tayaq alyp
Bar bala.
Ýsh ayaqpen
Ýsh attap ta
Baspaydy
Jekkeninmen
Kók esekti
Arbagha.

Bar tazany
Jýrer júp qyp,
Qosaqtap,
Izgilerdin
Tany týgil
Keshi appaq.
Ýsh qanatpen
Úshpaqqa eshkim
Shyqpaydy,
Myqtap,
Nyqtap
Qoysang da ony
Jasaqtap.

Ýsheumenen
Kýsheymeydi
Eshtene.
Ýsh ayaq iyt
Ilese almas
Kóshke de.
Bir tósekti
Bólise almay
Júlysar
Áyel,
Erkek
Jәne toqal
Keshke ene.

Týngi tirlik
Talastyryp
Ýsheudi.
Kóbeytedi
Úrys-keris,
Miseudi.
Japsyrady
Jas toqalgha
Jagham dep,
Bәibishege er
Qúlyndaghy
Tiseudi.

Qos әielge
Kezek-kezek
Bas úryp,
Kýn kóredi ol
Ózin,
Kózin
Jasyryp.
Ýshtik solay
Oyran salyp
Jýr býgin
Otbasynyn
Berekesin
Qashyryp.

Tynyshtyqty
Osynau ýshtik
Ireude.
Tajal bolyp
Jar-jar aitqan
Tileuge.
Qos qanattay
Júp ómirdi
Talqandap,
Taghy birdi
Nege al deymiz
Bireuge?

Taqqanynmen
Maqtap,
Baptap,
Qystalap,
Tiri jandy
Tyrp etkizbes
Ýsh qanat.
Órden orgha
Qúldyratyp
Shynghyrtar
Qos qanatty
Artyq qanat
Ústap ap.

II
«Aqyl ghana
Qajet – depsing –
Adamgha!»
Dýniyeni ol
Tirer degen
Baghang ba?
Aqymaqtyn
Aytaghymen
Jarmasyp,
Nege jýrer
Aqyl qoly
Jaghamda?

Qúr aqylmen
Qúr qaldyryp
Adamdy,
Asqaq edim,
Alasarttyn
Baghamdy.
Janym qayda
Jay oghynan
Jasqanbas,
Arym qayda
Jyrtqyzbaytyn
Jaghamdy?

Arym – barym,
Qasiyetim,
Miyatym!
Jandy da argha
Sadaqa etip
Qiyatyn.
Aqyl keyde
Aramdyqpen
Ýilesse,
Jer betinen
Joghalatyn
Úyatyn.

Aqyl nege
Qaytartpaydy
Esemdi.
Toltyrtpaydy
Shúryq, tesik
Kesemdi.
Jar jaghalap
Qalt-qúlt etip
Jýrsek te,
Ketemiz be
Ansaumenen
Kósemdi.

Nege, Ábeke,
Kerek emes
Izgilik?
Ol bar jerde
Baspas edi-au
Jýzdi búlt.
Óz ýiinnin
Tórindegi
Tabaqqa
Móliymes ek
Jete almastan
Ýzdigip.

Nege, Ábeke,
Qajet emes
Meyirim?
Meyir bolsa
Keneymes ped
Peyilim.
Jogharyda
Joghalghan son
Sol meyir
Jútqanymnyn
Keyi óksik,
Keyi irin.

Nege, Ábeke,
Úmyt qaldy
Adaldyq?
Sol shirkinin
Bolyp maghan,
Saghan qút –
Keudelerden
Óshirmes ped
Súmdyqty,
Pendelerdi
Ósirmes ped
Adam ghyp.

Nege úmyttyn
Dilim menen
Tilimdi?
Aspandatqan,
Aspangha atqan
Ýnimdi.
Til – qúdiret
Týirep týsip
Keudeni
Shyryldatyp
Aytqyzbas pa
Shynyndy.
III
Ghalam syry –
Tysqary syr
Sanannan.
Tylsymy mol –
Qaydan,
Qaytip
Jaralghan.
Qay Qúdiret
Álemge Adam
Tughyzyp,
Jandy berip,
Syghyp tәnnen
Jan alghan?

Kýn batady,
Tang atady
Toqtamay,
Mәngilikti
Qas qaghymmen
Noqtalay.
Aq, qarany,
Qas pen dosty
Qabattap,
Izgilikti
Zúlymdyqsyz
Joqtamay.

O dýniye
Sanamyzdan
Tysqary
Jetken joqpyz
Boljar ony
Túsqa әli.
Bar men joghyn
Seze almastan
Seskenip,
Janyng túrar
Tәnnen shyqpay
Úshqaly.

Til qatpaydy
Tylsym Kókten
Zanghar týk.
Qiqandaydy
Qiyal sony
Angharlyq.
Kónling sense
Esh ýreysiz
Keter en
Ghúmyryna
O dýniyede
Jalgharlyq.

Bar mәnindi
Tarazylap
Armenen,
Talpyndyrar
Úghym ba eken
Jan degen.
Qiyanatqa
Kónbey kókke ol
Úmtylsa,
Ústay almay
Qalar ma әlde
Tar denen?

Birde ýzilip,
Qayta oyanyp
Birde dem,
Jan typyrlap
Tiriler me
Mýrdeden?
Álde ol shirkin
Qozyday bop
Oynaq sap,
Qasha ma eken
Dene deytin
Týrmeden?

Ýzdiktirip
Úmtyldyrar
Qúr dәme,
Aynalghansha
Tәning suyp
Mýrdege.
Shybyn jandy
Shyryldaghan
Torghayday
Baptap,
Saqtap
Álde ózinshe
Jýr dene.

IV
Eskirmeytin
Ay da emes,
Kýn de emes.
Eskirmeytin
Týk tappaydy
Mýldem Es.
Zamanaqyr
Jetetinin
Sezetin
Eskirmes tek
Sanandaghy
Múndy eges.

«Zamanaqyr
Kele me,
Álde
Kelmey me?»
Dep oilaytyn
Pendeler bar
Key-keyde.
O dýniyenin
Ashqyzatyn
Qaqpasyn
Sol «pәlendi»
Kórip jýrmiz
Ólmey de.

Óksik qusa
Kómeyletip
Kýlkimdi,
Zarmen busa
Jany jaysan
Júrtymdy,
Zamanaqyr
Oralghany
Emes pe,
Gazym týgil
Tartyp alsa
Mýlkimdi.

Qabyspasa
Sóz ben istin
Birligi,
Tabyspasa
Eldi aldaghysh
Tirligi,
Adal asty
Aramdyqpen
Tatqyzsa,
Osy emes pe
Zamanaqyr
Qúrdymy.
Sel men sordyn
Kýnde keship
Tasqynyn,
Qayghy-múnnyn
Jamylamyz
Tas, qúmyn.
Sugha bergen
Balasynyn
Mәiitin
Tabalaymyz
Dalasynyn
Qashqynyn.

Óz qolymen
Ózgelerdi
Han qylyp,
Qútty oryngha
Qondyrghanmen
Mәngilik.
Dalasynan
Qalasyna
Shúbyryp,
Qazaqtar jýr
Baspanasyz
Qanghyryp.

Úmtylghanmen
Irilerdin
Tóbeti.
Bilmeydi ghoy –
Ashylghanmen
Tәbeti,
Sol qazaqtyn
Soyylmastan
Ketkenin
Qojasynyn
Kómeyinde
Qong eti.

Sýiinishin
Qayghy búzyp,
Múng bólip,
Jatqannan son
Azabymen
Kýnde ólip,
Ýmiti men
Tileginen
Ayyrylyp,
Zomby bolghan
Qaptap ketti
Jyndy ólik.

Tasqyn tirlik
Tónse tolqyp
Kýnde elge,
Kimder keler
Kómek berip
Kimderge?
Kýnde ólgenshe,
Zamanaqyr
Kelsin tez
Joq qylatyn
Bar Álemdi
Bir demde.

Oralmaydy
Ýiirine
Ótkender.
Tirliginin
Nýktesine
Jetkender.
Áu, Ábeke-au!
Sen «Keledi!»
Degenmen
Tirilmeydi
O Dýniyege
Ketkender.

Pәniylikten
Baqilyqqa
Basqanda,
Sala almaysyn
Búrynghyday
Basty algha.
Óshken ómir
Keri ainaltyp
Ghalamdy
«Josymaydy
Kóshken búlttay
Aspanda»...

Bar nәrsenin
Joq bolary
Dym emes.
Joqty bar deu
Tughyzady
Myng eges.
Jaryq kýnnin
Qasiyetin
Úgharlyq
Bir Adamgha
Jete almaydy
Myng Eles.
Áu, Ábeke-au,
Berilip ed
Kóz nege,
Úlyng qúl bop
Qolyn jaysa
Kezbege?
Soqyr bol da,
Sorly elindi
Jemtik et
Ash ózegin
Ýzip ber de
Ózgege.

Sonda mýmkin
Týisinersin,
Bilesin,
Búlt basqanyn
Júrt jýzinin
Kýnesin.
Zamanaqyr
Bolyp jattyn
Óneshi
Alashynnyn
Jútyp jatqan
Ýlesin.
V
Uay, Adamzat!
Bolsang naghyz
Aqyldy.
Ayyrmaysyn
Nege jat pen
Jaqyndy.
«Ádilet!» dep
Jan shyqqansha
Talaspay,
Kelimsekke
Nege ústattyn
Haqyndy.

«Adam – Tәnir!»
Keyde osynday
Úghym bar.
Keudeni ashar
Kókpen jalghar
Tyghyndar.
Kókke ókpeni
Ayta alarday
Haq bolsan,
Jerbauyrlap
Nege shókken
Býgingi Ar?

Kóz aiyrmay
Aq ýiler men
Kók ýiden,
Qúldyq nәpsi
Erteli-kesh
Móliygen.
Súrap isher,
Jylap isher
Sarqytyn
Qonyz tirlik
Opa berms
Boq ýigen.

Óktemdige
Kózin satqan
Kóp pende
Jetem be dep
Qúmartqan shen,
Shekpenge.
Qolyn sýiip,
Etekterdi
Jalaydy,
Suyq kózder
Núr shuaghyn
Tókkende.

Eliredi
Elin,
Jerin
Úmytyp,
Semiredi
Búlt baspastan
Kýni týk.
Kemiredi
Mayly basyn
Jiliktin
Óz júrtynyn
Ash qarynyn
Úlytyp.

Qinamaydy
Qinalghany
Halqynyn,
Jeke asaydy
Sybaghasyn
Jalpynyn.
Oylamaydy
Omyrtqasyn
Opyrar
Kókten jeter
Qúdiretin
Talqynyn.

Sezimimen
Sergek etken
Adamdy
«Jýrek» deytin –
Gharysh syighan
Ghalamdy,
«Kesek et!» dep
Kesirlengish
Kórmeymiz
Tas tabanmen
Tósindi ezgen
Nadandy.

Al qazaqtyn
Bar bileri –
Qyzghanysh.
Ozsa dosy
Kókiregi
Syzdaghysh.
Ózekteske
Or qazugha
Asyghar
Baqastyqtyn
Uyn iship
Qyzghan ish.
Shydatpaydy
Kýnshildiktin
Jegisi.
Óz jaqsysyn
Orgha jyghu –
Tek isi.
Jany kirer –
Jyghyp bergen
Qandasyn
Jәukemdese
Orys,
Kәris,
Joyyty.

Ósh almasa –
Ókpesi óship
Qinaydy.
Tekke jútar
Auany da
Qimaydy.
Qoldan kelse
Kórshisine
Kórsetpey
Júlyp alyp
Tastar edi-au
Kýndi,
Aydy!..

Kózdegini
Kóre túryp
Kórmeydi.
Eretinge
Eregisip
Ermeydi.
Eki ezuden
Búrqyratyp
Kóbikti,
Tórdegi emes,
Tómengini
Tergeydi.

Yza jasy
Mólt etkende
Shylanyp,
Qos bilekti
Shygha kelse
Sybanyp.
«Attan!» qayda...
Bar ashudy
Tógedi,
Áyelge tek
Ars etumen
Shygharyp.

Dalagha arnap,
Balagha arnap
Ayqaydy,
Bizdegi ses
Mýiizin qúr
Shayqaydy.
Tóbendi oiyp,
Miyna toyyp
Jatsa da,
Tórelerge
Ayta almaymyz
«Qayqaydy!»

Jan shyqqansha
Dym shygharmas
Ýnsizdik
Qoyghan joq pa
Ar men mәndi
Qúnsyz ghyp.
Kýlemiz-au,
Úrlap qana
Kýrsinip,
Qalmaghanday
Dalada esh
Múnsyzdyq.

«Qara!» deydi
Keyde adasyp
Kózi aqty.
«Esek!» deydi
Eges týisik
Boz atty.
O dýniyege
Baryp-qaytqan
Eshkim joq.
Júmaq tútyp
Jýrmiz be әlde
Tozaqty.

Áy, bәribir
Bas jaqqa
Biz barmaymyz.
Bauyrlasty
Baqyrtugha
Dardaymyz.
Irimizdi
Pirimiz dep
Qolpashtap
Birimizdi
Birimiz tek
Arbaymyz.

Alyp halyq
Úsaqtasa –
Andyr mún.
Jaghympaz qyl,
Kelse janyn
Jandyrghyn.
Azyp-tozyp,
Irip-shirip
Bitedi,
Taryqqan últ
Tәlkeginde
Taghdyrdyn.

Al, әitpese,
Dert emsenshi
Úly bop.
Óz arynnyn
Órtensenshi
Qúly bop.
Jaramsaqtyq
Ótip ketip
Ertenge,
Óli aruaqtar
Atpauy ýshin
Tirige oq!..

VI
Áu, Ábeke-au!
Sensek kónil –
Dauagha:
Júp emes pe
Adam Ata,
Haua Ana.
Bar Tirshilik
Sónip, ólip
Ketpey me,
U qosqanda
Suyng menen
Auagha.
Bolashaqqa
Bet alghaly
El Kýni,
Negizding «júp»
Atalghany
Belgili.
Úmytylmas
Tóstegi qos
Alma men
Qos janardyn
Álem syighan
Kendigi.

«Ýsh qanat!» dep
Kópshik qoydyn,
Shayyrym,
(Bersin Tәnir
Adasqannyn
Qayyryn).
Biylik biraq
Ýsh qanatty
«Ýshtik» dep,
Shtyk etip
Týirep jatyr
Ayyryn.

Tikúshaqpen
Qughanday ghyp
Andy da,
Sol «ýshtikpen»
Piskiledi
Zandy da.
Osy ýshtikter
Keri iyterip
Dýniyeni
Týnge ainalyp
Ketpes pe eken
Tang myna.

Stalindik
«Ýshtikti» qúr
Tiriltip,
Qoymas pa eken
Zamanymdy
Býriltip.
Ýrey basqan
El jýregin
Dәl tauyp,
Qadalar ma
Qanjar bolyp
Diril tik.

Suyq «ýshtik»
Shoshytady
Sesimen.
Búl ýkimnin
Ol ýkimnen
Nesi kem.
Bar ýshtikti
Bir-aq tartyp
Keter ed
Sústy halqym
Adaspasa
Esinen.

Sheshe berse
Zansyz, jónsiz
Ýshtikpen,
Kógerer-au
Qúr kýtumen
Ish bitken.
Kedeni men
Odaghyna
Jol ashar,
Qoja tauyp
Teriskeyden,
Týstikten.

Teksermese
Jasaghanyn
Kim
Neni,
Últtyng zaryn
Kómse iytinin
Ýrgeni,
Qaptar Rusi,
Taptar shýrshit
«Keden!» dep
Bosatqan son
Ashyp tastap
Irgeni.

Búzyp-jaryp
Keden bergen
Syzatty,
Qyl óneshke
Salar olar
Túzaqty.
Laq qúrly
Túyaq serppey
Qylghynyp,
«Alash!» deytin
Joghaltarmyz
Biz atty.

Súrqay ýshtik
Onashada
Tabysyp,
Jylpyldaghan
Erinderi
Jabysyp,
Biyik-biyik
Taqty almaq bop
Talasar,
Miy qyzyp,
Jýrek suyp,
Qany ysyp.

Qaqpan qúryp,
Qúryq tastap,
Or qazyp,
Tauyp berer
Erge udy,
Zorgha azyq.
Andumenen
Bir-birinin
Qapysyn,
Eskermeydi-au
Týsirerin
Argha jýk.

«Han bop ótsem –
Deumen – mynau
Ómirden!»
Alabas qúrt
Ózekterin
Kemirgen.
Elbasygha
Mýlәiimsip
Bas iygish
Arylsaq qoy
Atystyrar
Jebirden.
Bólise almay
Shuaq shashar
Kýn núryn,
Júlqylauda
Tórdegiler
Bir-birin.
Óneshterin
Qandy azumen
Shaynaghan
Jolatpasyn
Solardyng Haq
Tirligin.

Qúlqy bólek,
Últyn elep
Kórmegen.
Ara jigin
Jyrtyp әlek
Elmenen,
Sheneunik pen
Deputattan
Saqtasyn
«Dovesok» qyp
Aryn satqan
Jer menen.

Aynyp,
Tayqyp
Elge bergen
Sertinen
Arylmaghan
Jaghympazdyq
Dertinen
Núrotandyq
Parlamenttik
Nәnderdin
Ary kýimes
Arsyzdyqtyn
Órtinen.

Tyndamaydy
Dalasynyn
Ynqylyn.
Estimeydi
Alashynyn
Kýnkilin.
Egesinin
Etegine
Bas úrar
Jalghastyryp
Jorghalaghysh
Býlkilin.

Týrshikpeydi
Selden eri
Ólse de,
Qyryp júrtyn
Topansuy
Kómse de.
Birin-biri
Kenirdektep
Qylghyntyp,
Talasady
Biyik taqty
Kensege.

Ýsh jýzge emes,
Ýsh jýz topqa
Bólshektep,
Qúbylady
Saylau sayyn
El septep.
Qúbylany
Aramdyqtan
Izdeydi,
Aqordanyn
Qaqpasynan
Ensek dep.

Ayarlyqtan
Tapsadaghy
Júrty ýrey,
Qúbylady
Tóre tórde
Týlkidey.
Ýiip-tóger
Uәdesin
Bilmeydi-au
Jýrekterge
Tiyetinin
Týrpidey.
Talaq etip
Ádetim men
Ghúrpymdy,
Kýrsinispen
Kómip tastap
Kýlkimdi,
Qazynadan
Milliondap
Úrlaydy,
Shashatúghyn
Oyynyna
Bir týngi.

Jaramsaqtyn
Kózin arbap
Keskini,
Ákimderim
Jolatpaydy
Estini.
«Demokrat»
Degen jyrtyq
Jeydege
Jamamaq bop
«Handyq» atty
Eskini.

Azudy egep,
Tarbityp kep
Tyrnaghyn
Pәkti shaynap,
Tazalyqtyn
Býrdi aghyn.
«El elshisi»
Deytin myqty
Jýr býgin
Ar-úyattyn
Quyp boydan
Júrnaghyn.

Tәp-tәuir-aq
Týri-týsi
Kórmege.
«Mersedesi»
Júlqynady
Kermede.
Júlqyp, týrtip
Janynda oinap
Halqynyn,
Júrt jýikesin
Shek qyp taqqan
Pernege.

Ózgeni ezip,
Ozdyrghan son
Óz basyn,
Dandaysuy
«Pannyn» qalay
Qozbasyn.
Qazaghynyn
Qasiretin
Molaytyp,
Qúiyp isher
Qan aralas
Kóz jasyn.

Óksitumen
Almastyrsa
Kýlgendi,
Qalay jútam
Osylarmen
Bir demdi.
Tór, tóbeden
Tóreshildi
Qúlatyp,
Toltyrsa ghoy
Kisәpirge
Týrmemdi.

Et kesip jep
Eldesinin
Etinen,
Bayyp jatyr
Bankirlerim
Shetinen.
Jer betinde
Qazaq emge
Qalmas-au,
Tórem ketse
Osylay óz
Betimen.

VII
Keregi ne,
Áu, Ábeke-au,
Artyqtyn.
Bererine
Úmtylayyq
Ár týptin.
Bas ieyik
Zan, nizamnyn
Sesi men
Alla bergen
Qúzyryna
Tәrtiptin.

Maqsaty men
Armanyna
Jete almay,
Zar men sherdin
Qaqpasynan
Óte almay,
Kózding jasyn
Kól ghyp iship,
Qor bolyp,
Halqyng jýr ghoy
Tot kemirgen
Metalday.

Kýn menen týn
Qabattasyp
Shókkende,
Appaq jýzdi
Qara qabaq
Ópkende,
Úmyttyng ba,
Ayygharyn
Álemnin
Ádildik pen
Shyn Aqiqat
Jetkende.
Úqsamayyq
Tilenshige
Móliygen,
Qonyzday bop
Qúnjyn-qúnjyn
Kóng ýigen.
Qarashygha
Qashan ese
Tiyip ed
Oqshaulanghan
Aq ýimenen
Kók ýiden.

Tendik izdep
Jetkeninmen
Ýimelep,
Aldyndy orar
Omonymen
Kiymelep.
Biz Qúdaygha
Qoy aitar ek
Sol Aq ýi
Sipar bolsa
Tas mandaydan
Kýidi elep.

Áy, qaydam-au!..
Joghaldy ghoy
Meyirim.
Kózdi japqan
«Baylyq» atty
Dóy irin.
Jatqa ashqyzyp
Qúshaghy men
Qoyynyn
Óz júrtyna
Tas qyp qoyghan
Peyilin.

«Er – deseng de –
Aqylsyzgha!»
Sen meyli.
Aqyldylar
Aqymaqqa
Ermeydi.
Qas nadannyn
Tayy ozsa da
Túlpardan
Aqyldynyn
Aqiqaty
Ólmeydi.

Qaramaytyn
Payda týser
Key iste
Ishtegi mún,
Qabaqtaghy
Keyiske
Bay qazaqtar
Basyp alyp
Júmaqty,
Jay qazaqty
Jolatpas-au
Peyishke.

Birde kýlip,
Birde úlyp
Óneshten
Tik qadalsang –
Tórelerdin
Óni óshken.
Bas-kózge úryp,
Salyp alyp
Ketedi,
Kinәndi aitpay,
Mýlde lәm-miym
Demesten.

Elge senbeu –
Keudege ýrey
Kýreydi.
Jappaq sonson
Ses kórsetip...
Ýreydi.
Ózektestin
Ózegine
U sebu –
Shynyraudyn
Erneuine
Tireydi.

Tireledi
Biylik jargha
Qamalyp,
Kónbistikten
Qútqarghanda
Sanany últ.
Ádilettin
Aq jolyna
Bir týsse,
Jener Alash
Jandy berip,
Jan alyp.

Tazartpasaq
Keudemizdi
Qy basqan,
Tastamaydy
Azattyq qyp
Syidy Aspan.
Qaynamaydy
Kek-qyjylmen
Qanymyz,
Oynamaydy
Janymyzda
Kýi-dastan.

Kómer kórge
Qúldyq kepti,
It haldi.
Quar elden
Mashkevichti,
Mittaldi.
Madaq eter
Óz qazaghyn
Ardaqtap,
Sadaq eter
Qorghau ýshin
IYip taldy.

Jaba toqyp
Jýrmes sonda
Jauyryn.
Jenildeter
Tirliginin
Auyryn.
Bir-birine
Óshigetin
Qandasym,
Ózektesten
Tabar qimas
Bauyryn!

Alash – әdil,
Alash – adal
Ejelden,
Qútqaram dep
Ózgelerdi
Ózi ólgen.
Seniminmen
Serpip ketsen
Sergitip,
Ár úlynyn
Aynymaydy
Kózi Elden.

Ýsh qanatty
Tanu Erge –
Oghashtyq.
Jóndi, jónsiz
Madaqtaumen
Adastyq.
Bardy joq dep,
Joqty bar dep
Jýrgende,
Oralmasyn
Oryp týser
Taghy ashtyq.

Bolsa zәru
Ýshke yntyghyp
Ish kýpti,
Men aitayyn
Bizge qajet
Ýshtikti:
Ata,
Ana,
Bala –
Úyanyng tireui,
El,
Jer
Men Er –
Jenilmeytin
Kýsh tipti.

Eskereyik
«Er – Elimen
Kýshtini!»
Bir men kóptin
Kelisuin
Ishki ýni.
Qazaq sonda
Qos qanatpen
Samghaydy
El, Jer, Erdin
Berik bolyp
Ýshtigi!

VIII
Jazghanym joq
Biylik ýshin,
Taq ýshin.
Shyndyqty aitu
Óltirse de –
Naq isim.
Tókken terdin
Tóreligin
El aityp,
Haqtaghalam
Bir qaytarar
Aqysyn.

Jetkizdim be
Syrymdy
Álde
Sherimdi,
Ár sózime
Múnym qosa
Órildi.
Saqtau ýshin
Elim menen
Jerimdi
Ayamaspyn
Aqqan qan men
Terimdi.
Maqtay alman
Men eshqashan
Biylikti,
Tek solarda
Baylyq penen
Kýy myqty.
Tirilerdi
Tyrp etkizbey
Taqymdap,
Ólgenderge
Ústatpaqshy
Syilyqty.

Syilyq emes,
Qúrmet kerek
Ótkenge,
Qabirge emes,
El kónline
Ketkende.
Biylik biraq
Týsinbey
Er qadirin
Bas-kózge úryp,
Shygharady
Joqty elde.

Erik-yrqyndy
Uystaghan
Biyligin
Qidalaydy
Qashap, oiyp
Midy myn.
Almaymyn Men
«Oda jaz!» dep,
Jalyntyp,
Saudabaydyn
Saudalaytyn
Syilyghyn.

Midy osatyn
Filosoftan
Emespin.
Oy kózimen
Jarqyrar tek
Kómeskim.
Syzsadaghy
Bar tizimnen
«Dostarym»,
Óshire almas,
Óltirse de
Meni eshkim.

Suyryp ap
Týnegi mol
Týnderden,
Qughym keldi
Sәl de bolsa
Múndy Elden.
Ózektegi
Óz sózimdi
Ayttym Men
Óksik qysqan
Jýrektegi
Minberden.

Shyn tileri
Boydaghy asyl
Parqymnyn:
Myzghymastay
Beybit tirlik
Jarqyn kýn.
Alyp úshar
Sonda Meni
Qos qanat –
Shabytym
Hәm
Shapaghaty
Halqymnyn!

«Jas Alash» gazeti