«Qay zaman myna zaman—inir zaman,
Eserge—may;  estige—sinir zaman.
Bolyp túr jazy sholaq,  qysy shúnaq,
Kýidirer de ýsiter…   týri jaman.

Qay zaman myna zaman—syghyr zaman,
Sayqaldan el-júrt mezi-yghyr zaman.
Ayqayy albastynyng Aygha jetip,
Perishte demikpe bop sybyrlaghan...»

Bizding qariyalar múny búrynda «El auzynda mynaday bir óleng bar» dep aityp otyratyn edi. Kólemi on shaqty shumaq-ty.  Al jaqynda avtory belgili boldy. Bizding Úlan audanynda (Shyghys Qazaqstan oblysy) tuyp-ósken, býginde Kókshe ónirinde túratyn Shalghyn aqsaqal әngime әrediginde: - Sen «Úranhay auylynanmyn» deding ghoy, irgeles Jaqsybay auylynda ma, әlde Segizek pen Jama auyldarynyng birinde me,  Túrghynbay atty aqyn bolypty. Mening bala kezimde. Ólendi suyryp salyp aitatyn shapshan, batyl, oraq tildi kisi eken. Sonyng sotqar-solaqay Soltan bolysty shenegen «Qay zaman?» degen ólenin tynda, - dep maghan mynau eki auyzyn aitty da, arghy jaghyn esine týsire almay: - E-e-e, estigendi eske týsiruden, kórgendi tanudan qalyp baramyn, mening jasyma jetkende sen de óstiysin, - dep jymidy. Jasy toqsannyng ekeuin jelkelep otyrghan qarttyng ol sergektigine de  shýkirshilik. Arghy-bergi zamannyng auyr-jenilin az kórmegen bolar.

«Qay zaman myna zaman—inir zaman,
Eserge—may;  estige—sinir zaman.
Bolyp túr jazy sholaq,  qysy shúnaq,
Kýidirer de ýsiter…   týri jaman.

Qay zaman myna zaman—syghyr zaman,
Sayqaldan el-júrt mezi-yghyr zaman.
Ayqayy albastynyng Aygha jetip,
Perishte demikpe bop sybyrlaghan...»

Bizding qariyalar múny búrynda «El auzynda mynaday bir óleng bar» dep aityp otyratyn edi. Kólemi on shaqty shumaq-ty.  Al jaqynda avtory belgili boldy. Bizding Úlan audanynda (Shyghys Qazaqstan oblysy) tuyp-ósken, býginde Kókshe ónirinde túratyn Shalghyn aqsaqal әngime әrediginde: - Sen «Úranhay auylynanmyn» deding ghoy, irgeles Jaqsybay auylynda ma, әlde Segizek pen Jama auyldarynyng birinde me,  Túrghynbay atty aqyn bolypty. Mening bala kezimde. Ólendi suyryp salyp aitatyn shapshan, batyl, oraq tildi kisi eken. Sonyng sotqar-solaqay Soltan bolysty shenegen «Qay zaman?» degen ólenin tynda, - dep maghan mynau eki auyzyn aitty da, arghy jaghyn esine týsire almay: - E-e-e, estigendi eske týsiruden, kórgendi tanudan qalyp baramyn, mening jasyma jetkende sen de óstiysin, - dep jymidy. Jasy toqsannyng ekeuin jelkelep otyrghan qarttyng ol sergektigine de  shýkirshilik. Arghy-bergi zamannyng auyr-jenilin az kórmegen bolar.

-Senderdin  zamandaryng әu basta týzu siyaqty edi, endi týzui ne, qisyghy ne ekenin bile almaysyn. Býgin jaqsy kisi erteng kәkәk, al býgin kәkәk kisi erteng jaqsy bola salady... e-e-e... «kóp jýrseng kópti kóresin» ras, - dep basyn iyzedi.

Túrsekennin: «Qay zaman myna zaman - inir zaman» degenindey-au!

Gәzet betterinen Pavlodar oblysynyng búrynghy әkimi Ghalymjan Jaqiyanovtyng orynbasary bolghan Aleksandr Koshevoydyng Mәskeude tútqyndalghanyn, oghan  «qyzmet babyn asyra paydalanyp, memleketke 2 million tenge ziyan keltirgen bolatyn» dep aiyp taghylyp jatqanyn oqyghanda býgingining «Qay zaman?» ekenin týsine almay jýrgen Shәkenning de, Ghalymjannyng da beyneleri kóz aldyma kele qaldy. Shәkeng shaldyghyp, ýiinde ishten tynyp otyr. Ghalymjan bolsa, jeti jyl týrmening tauqymetin tartyp, әli emdelumen jýr.

Al «2 million tenge» degen sifr mening ghana emes,  barshalarynyzdyng esterinizde saqtauly shyghar. Ghalymjangha tergeude taghylghan aiypta, sot shygharghan ýkimde: «Memleketke 2 million tenge ziyan keltirdi» delindi emes pe? «Keltirgen ziyany» - pavlodarlyqtardyng mýddesi ýshin sol qarjyny ýkimetting bir qaltasynan alyp, ekinshisine salghany. Kuә Shoqpytov degen de, tergeushi Qúsayynov degen de, sot Tarasenko degen de:  «Jaqiyanov pәlen tengeni ózi iship-jep qoydy» dey almady. Aytugha tiyis bolyp qanshama qaghynghandarymen joqty qaydan tapsyn. Ol ókinishterining ornyn 7 jyl týrmege kesumen toltyrdy. Qoldaryna týsse, endi A. Koshevoygha da sol 7 jyldyn  dayyn túrghany dausyz.

Dәl sol tústa bir ministrding sottalghany esterinizde shyghar. Oghan memlekettin, eger qatelespesem, 1,5 milliard tengesin talan-tarajgha saldy degen aiyp taghylyp, solay ekeni dәleldenip,  oghan 5 jyl...  shartty jaza berilip, ol ýkim oqylyp bitisimen sot zalynda qolyndaghy kisenin laqtyryp tastap, bostandyqqa shyghyp kete bardy emes pe?  Qazaqstan sotynyng «dýnie jýzindegi eng әdil sot» ekeni solaysha taghy bir dәleldendi ghoy?!.

Zang oryndarymyzdyn, birinshi kezekte, әriyne, biylikting arada on jyl ótkennen keyin A. Koshevoydy qarmauynda ne gәp bar? Ol Ghalymjanmen nege birge aiyptalmady? Meninshe, búl gәp basymyzda eki qúlaq barynday ózinen ózi anyq. Ol- 2012-jyly saylauda mәngilik preziydent N. Nazarbaev  myrzagha qarsylas boluy әbden mýmkin Gh. Jaqiyanovqa kýni búryn qúryq salu. Bәtuәsiz biylik, Zamanbek Núrqadilevten, Altynbek Sәrsenbayúlynan qoryqqanynday, Ghalymjannan da qorqyp otyr, al «qoryqqan búryn júdyryqtaydy»!

Biylikting alghash tútqanda-aq Ghalymjannan birjola qútylu «armany» adyra qaldy: keyin  mәlim bolghanynday, týrmedegi san qily soyqandardy astyrtyn da, ashyq ta aitaqtaghandarynan eki jyl boyy «payda» kóre almaghan ÚQK sheneunikteri týrme basshylyghyna «Jaqiyanovtan tez qútylu» turaly núsqau bergen, alayda aryn portfelige satyp kórmegen týrme bastyghy ol jauyzdyqty onashada Ghalymjangha aitqan da, ózi bas saughalap, Mәskeuge dereu kóship ketken. Tәuelsiz gәzetten sol oqighany oqyghan sәtimde oisha tarazymnyng bir tabaghyna Ghalymjandy qalayda sottaudy bezerip-sazaryp josparlaghan teksizderdi, ol jospardy alashapqyn bolyp oryndaghan  arsyzdardy, ekinshi tabaghyna týrme bastyghyn salyp edim, ruhany sorly tyrash  top  otyrghan tabaq sopang etip kóterilip-aq  ketti!

Tyrashtyng aty - tyrash. Ol tyrashtanbay tirlik ete almaydy. Biraq onyng órisi ken, óresi biyik  bolghan emes. Halyq tyrashtyqqa kóne bermeydi,  bir kýni tabanyn tilip, tóbesin oyady!

14. 10. 2010 j.

"Abay-aqparat"