Jalghasy. Estelik-jazbanyng basy myna siltemelerde túr: http://abai.kz/post/49234;

http://abai.kz/post/50361;

http://abai.kz/post/51010;

http://abai.kz/post/51171;

http://abai.kz/post/51553;

http://abai.kz/post/52170;

http://abai.kz/post/52315

Andatpa: Songhy tarau. Búl tarauda Uslardyng Kenesargha tútqyn bolghany, tútqynnan orayyn tauyp qashyp shyqqany turaly aitylady.

VIII.

Seninizder, senbenizder, biraq Kenesarynyng oralghany jayly habardy estip óte quanyp qaldym. Osynshama uaqyt belgisizdikte bolu meni әbden shydamsyz etip, búl isting qanday bir bolmasyn sheshiluin zarygha kýttim.  Kelgen qazaq mening qasymdaghy tólengitting birining qúlaghyna birdene dep sybyrlady. Olar dereu qolymdaghy baylaghan jipti bosatyp, atty әkelip otyruyma kómektesti. Maghan degen kózqarastary kýrt ózgerdi, búrynghy óktem ýn joq, sol zamatta mening baghynyshty qyzmetshilerime ainaldy. Bireui maghan basyn tómen iyip, ózi men joldasyn han aldynda maqtaudy,  maghan qalay yqlasty qyzmet etkenin hangha jetkizudi ótindi. Múnday malghúndargha jauap berudi layyq sanamadym, olardyng eginshilerdi kýn sayyn qorlaghan tirlikterinen keyin olardyng betin kórgim joq, Solay desem de, olardyng búl ótinishteri kónilime jaqty, Kenesary jaghynan sypayy qabyldau bolar degen ýmitti tudyrdy.

Eginshilerde bolghan uaqyt aralyghynda  auyl birneshe ret kóshipti, biraq men qaldyrghan jerden onsha úzamay on shaqyrymday ghana jerge kóshipti. Ýsh saghattay uaqytta auylgha kelip jettik. Syrtynan qaraghanda eshtene ózgermegen, tek kiyiz ýilerding aralyghynda erekshe birnәrse bolyp jatqanday kóp halyqtyng qozghalysyn bayqadym. Bәri de jayau, dalany betke alyp keledi. Birneshe salt atty bizge jaqyndap serikterimmen sóilese bastady, ne aityp jatqandary maghan týsiniksiz. Biz de attarymyzdy topqa turalap jýrdik, halyq ta toqtady. Jaqyndap kelgende búryn kórmegen kórinisti tamashaladym.

Jerde baylauly qazaq jatyr, taqyrlap alynghan shashy men keudesi jalanash. Beti óliktey bop-boz; birnәrse dep kýbirleydi, dúgha oqyp jatqan bolar dep oilaymyn, sebebi sózderi  túrghan adamdardyng eshqaysysyna arnalmaghan. Eshqanday qozghalyssyz jatyr, qozghalugha, búl jaghdaydan bosanugha esh oiy da, ýmiti de joq.  Qasynda qoldaryna pyshaq ústaghan bes tólengit túr. Olar ózara sabyrly qalypta sóilesip túr, pyshaqtaryn oinatyp jarqyratyp ústaghan, pyshaqtarynyng ótkirligin shópke salyp bayqap qoyady. Búlardy qorshap alghandar, bolatyn dramanyng kórermenderi men qatysushylary, kóruge ynghayly oryndardy dayyndap túrghandar. Búl toptyng adamdarynyng eng basty sezimi – olardyng qyzyqqúmar salqynqandyghy der edim. Adamdardyng arasynda әielderdi de, tipti balalardy kórdim. Búl adamdardyng ólim jazasyn kóruge jinalghandar ekendigin týsinu onsha qiyn emes, Kenesary ózining qoldaushylaryna osynday kórinisterdi jii kórsetedi. Adam balasynyng sezimine búl kórinis sonshama óreskel bolsa da, men qorqynyshty qúmarlyqtyng sezimine berilip ony kóruge yntygha kóz saldym. Múnday jaghdayda odan eshkim qútyluy mýmkin emes. Taghdyrly minutqa bәri dayyn, biraq jendetter jazany oryndaugha kópke deyin kirisken joq. Mýmkin qúrbannyng óz ólimin zarygha kýtui olargha erekshe lәzzat sylay ma, әlde erekshe búiryq kýtip túr ma eken... Aqyry, jendetterding biri baylauly qazaqtyng basynan ústady, basqalary oghan enkeydi; sodan keyin bisharanyng jýrekti túndyrarlyq zar dausy shyqty... Osy zarly dauystyng qorqynyshtylyghy sonshalyqty, júrttyng bәri selk ete qaldy, tipti jendetterding ózderi qúrbanynan shoshyp ketti. Sol kezde bәrimiz  kóz aldymyzda qangha boyalghan, typyrlaghan qimylmen, baylanghanyna qaramastan songhy ayaq serpulerdi jasap jatqan bisharany kórdik. Jendetter osy kezde qaytadan iske kirisip bisharany qorshap aldy, taghy eki-ýsh ynqyl estilip sodan song bәri tyndy. Jaza oryndalghan jerde keskilenip tilingen, úsqyny adam shoshyrlyq ólikti kórdim. Halyq ýnsiz tynyshtyqpen taray bastady, birneshe әielding óksip jylaghany estildi,  óltirilgenning tuystary shyghar. Qandy kórinisten qoryqqan balalardyng aiqaylaghan dauystary estiledi, әriyne onyng maghynasyn olardyng onsha týsinbegeni  anyq. Bireulerden bisharanyng qanday jazyghy bar dep súraugha da ruhym jetpedi, biraq serikterimning biri mening súraghymdy kýtpey, búl qazaqtyng qarauylshy bolghanyn, Kenesary qaytyp kele jatyp ony úiyqtap jatqan jerinen kezdestirgenin, basqalargha ýlgi bolsyn dep  óltiruge búiyrghanyn aitty. Sirә, búiryqtyng oryndaluyn maghan arnap, hannyng qúdirettiligining qanshalyqty ekendigine kuә bolsyn dep oilastyrghan bolsa kerek. Maghan dereu hangha baruym kerektigin jetkizdi. Eki minuttay shamasynda attarymyz eng ýlken, eng bay kiyiz ýiding aldyna kelip toqtady. Bәrimiz jerge týstik, serikterim qolymen aspaly esikti nýsqap kórsetti, ózderi shaqyrusyz kiruge batyldary jetpedi. Býkil dalany kópten beri dýrliktirgen ataqty qaraqshymen betpe-bet kezdestim.

Á. Qasteev. K. Qasymov

Kenesary ýsti óte bay búqar kilemimen jabylghan sandyqtyng ýstinde otyr eken.  Meni kórgen sәtte sandyqtan túryp qolyn berip amandasqan sózder aitty. Til bilmegendikten jauap beruge anyryp qalghanymdy kórgen Kenesary ózining tilmәshin shaqyrugha búiyrdy. Ol kelgenshe  bir birimizge ýnsiz qarap otyrdyq. Qazaqtardyng men biletin minezi boyynsha, barlyq jabayy halyqtar siyaqty, olar qara kýshti joghary baghalaydy degen oimen óz ortasyna erekshe yqpaldy adam bolghandyqtan, ony alyp túlghaly bolar dep kýtken edim. Kerisinshe ekenin kórip tang qaldym. Kenesary biyik boyly emes, ashang aryqsha deneli; bet pishininde tegining qalmaqtan shyqqandyghyn bildiretin keskinder bar. Degenmen, qysyqtau kózderi aqyl men qulyqtyng adamy ekendigin bildirip jarqyrap túr, túrpatynda eshqanday qataldyq bayqalmaydy. Biraq onysyn birneshe jaghdayda bayqatyp qoydy. Tilmәsh keldi, qazaqsha kiyingen, shashyn ústaramen alghan, biraq oryssha sózi sonday jaqsy, men ony qashqyn kazak dep eseptedim,  ol jaghyn biraq maghan moyyndaghysy kelmedi. Kenesary tilmashyna: menimen tanysugha quanyshty ekenin, tútqyny emes, ózining qonaghy dep qabyldaytynyn aitugha búiyrdy. Osylay da qonaqqa shaqyra ma eken, tanmyn!
Kenesary ózi jayly sózderine, ózin orys patshasynyng eng yntaly qyzmetshisi dep sanaytynyn, ózinin, yaghny Kenesarynyn, tyrysuynyng arqasynda dalada tynyshtyq saqtaluda, keybir aramniyetti qazaqtar jalghan habarlardy jetkizip ony orys ýkimetimen úrystyryp otyr dep qosty.   Qaraqshylyq sýiegine singen adamnyng búltaqty ailakerlik sózderi qyzyqty  bolghanymen, men ýshin ol sózderding eshqanday janalyghy joq edi. Búrynnan biletinmin, әrdayym jenilis tapqan sayyn, ol osynday búltaq sózderdi aitady. Dalalyq basshylyqpen hat jazysudy bastaydy, bolghan oqighalardan bas tartady, barlyq kýnәni basqalargha artady, baghynugha dayyn ekenin bildiredi, sýitip jýrip janadan jyrtqyshtyq bir iske dayyndala beredi. Al men bolsam Kenesarygha óz pikirimdi bildirudi qajet dep tappadym, úzyn yrghaqty sózderin ýndemey tynday berdim. Tólengitter shәy әkeldi, taypaq legenmen Búqaradan әkelingen jýzimderdi qoydy.

Kenesary bar yntasymen maghan syi-qúrmetin kórsetip, sonynda: tezirek tuatyn birinshi sәtti jaghdaydy paydalanyp meni liniyagha jetkizetinin habarlady. Búl sózderine sengen synay kórsettim de, dereu qaytaruyn súradym, adamdary men jolserikterdi qaytarugha kepildik beretinimdi aittym. Biraq ol oghan kelispeytinin, dalamen jýruding qauipti ekenin eskertip, eger maghan jolda birnәrse bola qalsa jauapkershilik jýgi ózime artylady dep jauap berdi. Qarsy aitar sózim joq. Bergen uәdesine senemin degen synay tanyttym. Oghan qosa, keng peyildi qojayyn auyldyng ishinde qayda barghyng kelse erkin, tek týnde ghana baylap qoyady, múnyng barlyghy dalanyng ejelgi dәstýri boyynsha, ol dәstýrdi oryndamaugha bolmaydy degendi bildirdi.  Maghan qyzmetshilikke eki tólengit beriledi, qasymnan bir qadam da attamay kýzetuden basqa tirlikpen ainalysuyna bolmaydy dedi.

Qonaqjaylylyq túrghysynan berilgen búl jarlyqtar, maghan dalalyq demokratiyanyng tiyimdiligin týsindirip sendirdi. Biraq tez bostandyqqa shyghatyndyghyma  kóp ýmit bere qoyghan joq. Degenmen, Kenesarymen dos bolyp tarqadyq. Men ýshin әdemi shoshala dayyndap týski tamaqty on adamgha jetetindey qylyp әkeldi. Tamaqty auzyma kóp tatqan joqpyn. Tólengitter mening tamaqty az jeytindigime tang qalyp tәtti dәmdi ózderi ýlken yjdaghattyqpen jeuge kiristi. Birneshe minuttan keyin mol tamaqtan tauyqtyng balapany jeytindey de qaldyq qalmady.

Kenpeyildilikpen jasalghan erkindikti paydalanyp, týski tamaqtan song auyldyng ishinde qydyrdym. Tólengitter qasymda keledi, olar mening eshqanday maqsatsyz әri-beri jýrgenime an-tang bolyp qaraydy. Jayau seruen degen rahat qoy, býkil Shyghystyng adamdary ghana ýshin jayau seruen tipti týsiniksiz nәrse, qazaqtar ýshin odan da týsiniksiz, olardyng basym kópshiligi atpen jýredi. Attaghan sayyn qashu mýmkindigi eliktiredi. Auylda bos jýrgen attar kóp; arasynan shapshang bireuine belgi salyp, qarghyp min de, shaba jónel. Biraq, men otryadtyng qayda ketkenin bilmeymin, al jaqyn jerdegi kazak beketi osy jerden 400 shaqyrym jerde, sondyqtan oghan aman-sau jetu mýmkindigim az. Otryad jayly biluge qansha tyryssam da, qazaqtar búl jóninde Kenesarydan búiryq alghan bolsa kerek, barlyq súraqtaryma «eshtene bilmeymiz» demen boldy. Tek bir ghana tólengit maqtanysh ekpinimen, otryadtyng lagerine óte jaqyndap bәrin kórgenin aityp qaldy. Sózining rastyghyn dәleldeu ýshin, kazaktardyng zenbiregi altau eken, ózim sanadym dedi. Týsine qoydym, ol zenbirekterdi aldynghy dóngeleginen týsirip qoyghan jaghdayyn aityp otyr, aldynghy dóngelekter men oq-dәri jәshikterin zenbirek dep tanyghan.  Onyng aituynsha kazaktardyng sany eki myngha deyin jetedi. Kazaktardyng sanyn men naqty biletindikten ol әriyne meni aldaghysy kelip túrghan joq, oilaghanyn aityp otyr. «Qoryqqangha qos kórinedi» degen maqal ras qoy. Qazaqtar bizding otryadymyzdyng sanynyng az ekendigine sengisi kelmeydi, qiyalyna senip biz dalagha shyghyp jýrgen jýz adamdy myngha ainaldyrady.

Auyl ishinde qydyryp jýrip ýilerding arasynda eshkimdi kezdestirmedim. Qazaqtardyng barlyghy úiyqtap jatyr, ystyq sharshatqan, onyng ýstine mol mólsherli týski tamaqtan song ony qorytu ýshin shynynda da batyrdyng asqazany qajet. Keybir jerlerde әielder otyr, barlyghy birkelki qyzyl týsti kir kóilekterdi kiyip alghan. Shashtarynyng kóptegen túlymshaqtargha órilip, marjandarmen, týrli týsti shyny marjandarmen әshekeylengendigi olardyng әdemilikke qúmarlyghyn kórsetedi.   Auyldyng bir búryshynan eski sýikimdi tanysym  Júldyzdy kezdestirdim. Meni kórgen kezde betining qyzyly  bir sәt jarq ete qalyp úyalghandyghyn jasyryp balalyq qarapayymdylyqpen kýldi de kiyiz ýiding ishine tyghylyp qaldy. Qasymdaghy erinshek tólengitterding senimderin tyndap, erekshe quantyp shoshalama qaytyp keldim.

Keshke ýiimde jalghyz ózim qalyp, múndy oilargha týsip jýzinshi ret qashu josparymdy jasap jatqan kezimde bir qazaq keldi. Dosaly súltannyng әieli Qúnanjannyng atynan kelip, mening birneshe tal shashymdy súrady. Menen eskertkishke birdene súrap alatynday Qúnanjan hanymmen esh tanystyghym joq; mening shashym oghan ne ýshin qajet? Mýmkin ol súraghan zattyng men bilmeytin qazaqqa tәn idiomalyq nemese omonizmdik maghynasy bar shyghar? Joq!  Mening týsinbegendigimdi angharghan qazaq, anyqtap týsindiru maqsatynda qolyn shashyma tiygizip shashymdy  kesip alugha bola ma dep súrady. Úzaqqa sozylghan týsindirulerden song týsindim, maghan tanys emes әiel aiy, kýni jetip, aghylshyndar aitatyn «óte qyzyq jaghdayda» eken. Mening shashym sol bir sheshushi minuttarda jyn-shaytandardy quyp jiberu ýshin, әielge túmar esebinde kerek eken. Búl erekshe qasiyet tek mening jalghyz ózime ghana tәn dep oilamanyzdar. Barlyq hristiandardyng shashtarynda qazaq әielderining pikirinshe, osynday qasiyetter bolatyn kórinedi.  Búl jóninde sizder eshqashan estip bilmegen bolarsyzdar. Kelgen kisi shashymdy alyp bolghan son, Qúnanjan hanymnyng bosanu kezine mening de qatysuymdy shaqyrdy, oghan senersizder, men úsynysty quana qabyldadym,

Kiyiz ýige kirsem, ishi tolghan adamdar; kópshiligi kiruge mýmkindigi bolmay ýiding ainalasynda týregep túr. Meni qúpiya syrly túmardyng iyesi retinde algha ótkizdi. Jerde jatqan jas әieldi kórdim, beti ólikke tәn bop-boz bolghan. Esinen tanyp jatsa kerek, ýzilip, toqtap  auyr dem aluyna qaraghanda qanday azapty kýidi keship jatqanyn angharugha bolady. Anda-sanda ghana bolatyn bir minuttyq rahat tynyshtyqty qarap túrghandar jaqyndap kelip qayta-qayta búzyp jiberedi. Árqaysysy beyshara Qúnanjangha jaqyndap kelip qamshymen ishine jenil úryp: «Shyq!» dep kýbirleydi. Maghan da kópshilikting ýlgisin qaytalaudy úsynghasyn, shyn kónilimmen azap keship jatqan әielge jenildik tilep sol sózdi qaytaladym. Áyelding tolghaghy qysqansha, bәri saliqaly, eshkimning aralasuynsyz jýrip jatqan bolatyn. Bir kezde әielding zarly dauysy estilip edi, kýieui Dosaly súltannyng erekshe qatygezdigi qozyp, әieline jýgirip baryp jaghynan úryp jiberdi, birneshe ret pyshaghyn keudesine taqady, neshe týrli laghnatty, balaghatty sózder de  auzynan shyghyp ketti. Qazaqtardyng múnysy nesi,  әielderi osynday adam tózgisiz jan azabyn  keship jatqanda olardan  erekshe erlik jasaudy talap etkeni qalay dep oiladym. Eng bolmaghanda, jan azabyn shynghyryp aiqaylap jenildetuge de әielderge rúqsat berilmegeni me? Bolyp jatqan jaghdaygha beyjay qarap túrghandardyng biri, onyng balaghattary, qorqytuy, úruy Qúnanjangha emes, Albasty jyn-shaytangha qarsy aitqany dep búny bireuler maghan týsindirip jatty. Albastyny qorqytyp quyp shygharu kerek eken. Súltan Dosalynyng erekshe ólermendikpen jasaghan is-qimyldary Albastyny quyp shyghugha kómektespey, bishara Qúnanjan qaytadan ynqyldap qinalyp jatqanda eki qazaq jabayy dauyspen ókirip kirip keldi. Ýsterine kiygenderi naghyz qiyal-ghajayyptyng kiyimderi, ejelgi zamannyng dulyghasy men sauyttaryn kiyip alypty, qoldarynda jalanash qylyshtar. Qúnanjangha erekshe qaharmen úmtylghanda, olardyng búl isteri maghynasy joq komediya ekenin úmytyp, kómekke úmtyla jazdadym. Shegip jatqan qasiretinen be, әlde qoryqqandyqtan ba, Qúnanjan talyp qaldy. Erkekter sol zamatta eserlikpen ýiden shygha jónelip, jaqyn jerde jayylyp jýrgen attaryna shapshang qimylmen minip alyp auyldan bir shaqyrym jerdegi búlaqqa shaba jóneldi.  Men de júrtpen birge shyqtym, biraq maghan at jetpey qaldy da, ne bolyp jatqanyn alystan qaray bastadym.

Qazaqtar bar qarqynymen u-shumen qiqugha basyp shauyp ketti. Bayqaghanym – bәri de at ýstinde otyryp ong jaghyna búrylyp qamshymen jerdi sabalap barady. Qasymda men siyaqty at jetpey qalghan birneshe adam túrghan bolatyn, solardan myna shabystyng mәnisin súradym. «Albasty Qúnanjannyng ishki denelerin úrlap әketti, endi ony búlaqqa batyrmaqshy. Sony boldyrmau ýshin bәri asygha shauyp barady, albastyny qaytadan ýige kirgizbekshi» dedi. Osyny estip bolghanym sol eken, salt attylar keri búrylyp qiqulap, jerdi qamshymen sabalap kele jatty.Top sol kýiinshe Qúnanjangha qaytyp keldi, endigi qalghan júmysty ózderi oqyp ýirengen akusherlerge qaldyryp, óz bilgenderin jasasyn dep shoshalagha qaytyp keldim. Kópke deyin osy kórgenderim men estigenderimning nәtiyjesinde qajyghan nervterimdi qalpyna keltire almadym.

Bir saghattan song maghan Qúnanjan aman-esen bosanyp úl tudy degen habardy jetkizdi. Atyn Myltyq qoyypty, sebebi bosanghannan keyin Qúnanjannyng birinshi kórgen zaty myltyq bolypty. Qazaqtardyng qalmaqtardan alghan, adam tang qalatyn bir dәstýri bar –  bosanghan әiel balany tughan sәtte qanday zatty birinshi kórse, sonymen balany ataydy.   Qazaqtardan qúralghan otryadty dauystap týgendeu –  fanta oiynyn, әielding tualet dep atalatyn eski oiynyna úqsaydy. Múnda әrbir oiynshy ýy zattaryn ózine atau etip alady. Men attary IYt, Torsyq (outre), Qamshy jәne t. b. dep atalatyn qazaqtardy da kezdestirdim.  Bayqaghan bolarsyzdar, búl jónine kelgende, basqa da mәselelerde de, qazaqtar tereng boylay bermeydi. «Adamdy aty danqqa bólemeydi, adam óz atyn danqqa bóleydi» degen aqiqatty sózge senedi.

Qúnanjan bosanghannan keyin birneshe kýn ótken son, men qazaqtyn   yrymshyldyghynyng taghy bir kuәsi boldym. Búl jolghy farstyng basty keyipkerining rolin mening eski tanysym Ábilhayyr oryndady. Ayaldaytyn oryndardyng birinde jylandar kóp jýretin. Mine, osy jerge búta otynyn jinaugha kelgen bir qazaqtyng ayaghyn jylan shaghyp alypty. Ózin shaqqan jylandy ústap ol (em qonu ýshin shaqqan jylandy ústap әkelu kerek) arqangha baylap Ábilhayyrgha emdeluge keledi. Ol kelgen kezde Ábilhayyr mening ýiimde otyrghan edi. Sondyqtan da Ábilhayyrdyng emin basynan ayaghyna deyin kórdim. Áueli eki kómekshisin shaqyryp qazaqtyng ayaghyn shaqqan jerden   joghary túsynan belbeumen baylatqyzyp, jaranyng qanyn soryp aludy búiyrdy. Ábilhayyrdyng ózi ýiding esigining aldynda jylanmen ainalysyp, siqyr sózder aityp jylandy  tal shybyqpen jenil úryp jatty. Qazaqtardyng aituynsha, sony jasap jatqan kezde hәkim men jylannyng oilary birdey. Hәkim jylannyng atyn, jylan ózi shaqqan admnyng atyn tabuy kerek. Eger jylan birinshi bolyp adamnyng atyn tapsa, ol adamdy eshtene qútqara almaydy; kópshliginde Hәkim birinshi bolyp jylannyng atyn tabady, jylan sol zamatta óledi, al adam birte-birte jazyla bastaydy. Ábilhayyr menimshe jarty saghat boyy jylanmen ainalysty, anda-sanda aqyl-oyyna ýlken salamaq týsip túrghan adam siyaqty mandayyn sipap qoyady. Aurudyng barlyq nazary Hәkimde, ayaghynyng qanyn erekshe yjdaghattyqpen qanyn, qanymen birge uyn soryp jatqan eki qazaqqa raqmet aitpaq týgil, nazaryn da salar emes. Bir kezde Ábilhayyr saltanatty týrde bir sózdi aitty (ol sóz qazir esimde qalmapty, sirә ol sóz jylannyng aty bolsa kerek). Ábilhayyr sonymen birge ólip qalghan jylandy kórsetti. Jylandy erekshe eptilikpen óltirgeni sonsha,  ony qalay istegenin bayqamay da qaldyq. Osydan keyin Ábilhayyr biyening sýti qúiylghan torsyqty әkeldirip, onyng ishine aurudyng ayaghyn salyp jylan shaqqan jerdi jogharghy túsynan myqtap jippen baylap tastady.  Emining búl týrin adam tanghalatynday etip kórsetu ýshin, Ábilhayyr aurudyng eki jaghyna sary jýndi eki eshkini qoydy,  basy qara aq qoydy  jeti ret ainaldyrdy. Qoy keyin pyshaqqa týsti, eti aqysy retinde Ábilhayyrgha, basy aurugha pisirip jeu ýshin berildi. Auru kelesi kýni qúlan taza aiyghyp ketti.

Osy oqigha bolghan kezde tólengitterding biri maghan  anekdot aityp bergen edi. Búl anekdottyng jelisi Sibirding qarapayym halqynan talay ret estigen әngimelerime óte úqsas. «Ákemning bir qyzmetshisi boldy – deydi tólengit, - enbekqor, adal, zerek, bir sózben aitqanda maqtaugha túrarlyq qyzmetshi edi. Oida joqta әlgi jigit ózgerip ketti. Tamaqqa toymaytyn boldy,  meshkeyge ainalghandyghy sol, bir ózi on adamnyng tamaghyn jeytin boldy. Qansha tamaq ishse de arany ashylyp, ýsh kýn tamaq ishpegendey. Osylay jaz ótti, qys keldi, qyzmetshining meshkeyligi ýdep barady, al ózi quaryp, sola bastady. Jaqsy kóretin qyzmetshisine tamaq beruge әkem ayanyp túrghan joq, biraq bisharanyng kýn sayyn solyp, óler halge jetkenin kóru ayanyshty edi.  Birde әkem qyzmetshisinen biraz uaqyt tamaq ishpegen kezinde ózindi qalay sezinesing dep súrastyryp kóripti. «Shydas bermeytin azapqa týsemin, - deydi qyzmetshi, - ishimde birnәrse qozghalyp jýrgendey bolady».  Shal oghan qalay kómektessem eken dep kóp oilanady. Sýitedi de otarynan meni joq bir qoydy soyyp, tek maylaryn bólek alyp qyzmetshige jegizedi. Maydyng eng songhy kesegin tauysyp bolghany sol eken, qyzmetshini úiqy qysyp kóp úzamay úiyqtap ketedi. Úiqysy mazasyz bolypty;  qiyaldy týs kórgendey, aunap dónbekship dúrys  úiyqtamapty. Qasynda otyrghan әkem, onyng úiqysyn qalt jiberermey baghyp otyrghan. Bir kezde auzyn ashyp úiyqtap jatqan qyzmetshining auzynan jylannyng basy kórinipti. Ákem erekshe saqtyqpen eki tayaqshamen jylannyng basynan ústay alyp úzyndyghy bir arshynnan (0,71 sm. - S.J.) astam keletin qara jylandy suyryp alypty. Qyzmetshi sol mezette oyanyp ketip, býkil denem jenildenip qalghanday boldy deydi. Qyzmetshi osydan keyin birneshe kýn әlsizdikte bolyp, eki aptadan song sauyghyp ketipti.

Múnday kónildi kóteretin kórinister jii kezdese bermeytindikten, men ýshin múndaghy uaqyttarym zeriktirgen kýnder boldy. Ras, tannyng atysynan kýn batqangha sheyin bospyn, auyldyng ishinde qalaghan jerime baramyn, tek myna qarghys atqan tólengitterding qasymnan ketpeytindigi, jasaghan seruenderimning bar lәzzatyn joq qyp jiberedi. Qazaqtyng minez-qúlyqtaryn súrap zertteu oiymdy jýzege asyru  qiyn edi,  qoyghan súraqtarym olardyng kónilderinde, qanday oimen súrap túr dep kýdik tudyrady: jauap bermeydi nemese jalghan jauappen adastyrmaq bolady. Auylda barlyq jaghynan tynysh. Birneshe shaqyrym jerge kóship barady da sol jerde taghy da ýsh-tórt kýn otyrady. Kenesary menimen búrynghysha óte sypayy. Kýnde ózine shaqyryp úzaq sonar әngime-dýken qúramyz. Ángimemizding taqyryby – búrynghy jasaghan tonau men qaraqshylyqtaryna aqtalu, orys ýkimetine qyzmet etuge adal ekendigine sendiru. Kenesarynyng búl kezdegi jaghdayy óte ýmitsiz emes bolatyn, sondyqtan da  jibergisi joq, meni eng qiyn jaghdaygha saqtap otyr. Qinalatyn kýn tughan kezde ghana meni bosatyp, orys ýkimetine kenpeyildiligin kórsete otyryp onyng kónilin alu, sýitip ótken isterin úmyttyru: búl qulyghyn ol talay ret jýzege asyrghan bolatyn. Kenesarynyng búl qulyghyn bile otyryp, onyng maghan degen tәuir qatynasy ózgermestigin bile otyryp, oiyma qorqynyshty oy týsip ketti, mýmkin osylay tútqynda birneshe jyl jýretin shygharmyn, eng jalyndy jastyq jyldarym beker óter. Osy oilargha shomylyp, alghashqy josparlaghan qashu niyetimdi miymnan shygharmadym. Qasymdaghy meni qarauyldap jýrgen tólengitterim meni búl kezge deyin saq kýzetip keledi, biraq kýnderding bir kýninde olardan ailamdy asyrarmyn dep oilaymyn. Kesh sayyn qolymdy óz erkimmen baylaugha úsynyp jatyp, jaqyn uaqyttarda Kenesary meni ýiime bosatady degen oidamyn dep aityp qoyamyn. Oiymda qashu niyetim bar degenge bir tal da sezik bermeuge tyrysamyn. Shynynda da bayqay bastadym, tólengitterding saqtyq sharalary az-azdap bosay bastaghan siyaqty. Kesh sayyn ótirik úiyqtaghan bolyp jatamyn: tólengitter múqiyat qarap, shyn úiyqtap jatqanymdy kórip әueli bireui, sosyn ekeui de kórshi ýige baryp úiyqtaytyn boldy. Osy jaghdaydy paydalanbaq boldym, biraq búrynghysha baylap qoyady,  odan bosanu qiyn emes: pyshaq tapsam boldy.

Múng basqan dalalyq ómirimdegi jalghyz ghana aldanyshym – mening sýikimdi Júldyzymnyng bar ekendigi. Áriyne, mening Júldyzgha degen sezimim mahabbatqa týk úqsamaydy. Mening týsinigim boyynsha, birin biri sýyshilirding arasynda  sezim men pikir almasuy bolmay mahabbattyng boluy mýmkin emes, mening búl jayly týsinikterim men qazaq qyzy Júldyzdyng týsinigining keregharlyghy sonsha, ekeumizding aramyzda eshtene boluy mýmkin emes.  Solay bola túra, Júldyzdyng bir ghana kózqarasynyng ózi janymdy adam týsindirip bere almaytyn quanyshqa bóleytin. Onyng aqkónildiligi, balalyq kónildiligi, tipti esh qulyqsyz nazdyqtary boyymdaghy jaman oilardy quyp jiberetin. Júldyz men seruenge shyghatyn uaqytty belgilep alypty; әrtýrli jeleu tauyp jolyma shyghady, ol әdetin sheberlikpen jasaytyndyghy sonday, kezdesulerimiz qajetsiz kuәlersiz ótetin. Kezdesken sayyn oghan kóp bilmeytin qazaqsha sózdik qorym mýmkindik bergenshe әrtýrli meyirimdi sózderdi kóbirek aitpay túra almaymyn. Búl sózderim mening súluymdy eshqanday renjitken joq. Áueli beti qyzaryp ýndemey tyndap túratyn, sodan kýn sayyn batyldyghy arta berdi, az-azdap mening qúmarlyqqa toly monologtaryma jauap qaytaryla bastady. Biraq, Júldyzben qarym-qatynasymyz osy shekaradan asqan joq. Jaqyn kýnderi Júldyzben mәngi qoshtasatyn bolghandyqtan, qyzdyng jarqyn jastyghyn túmandandyratyn, jýreginde ashy bolyp qalatyn estelikti, nәtiyjesiz ókinishti qaldyrghym kelmedi. Meni ústap túrghan oidyng ózegi osy bolatyn. Moyyndauym kerek, qazaqtyng minez-qúlyq salty Pigo-le-Bryon men Poli-de-Koktyng romandarynda suretteletin әrtýrli oqighalargha qolayly ekendigin aitugha tiyispin. Qazaqtar túrmys salty boyynsha, týrikter nemese persiyalyqtar siyaqty әieldi jabyq esikte ústamaydy, Múhammed dinindegi әielderdi ýsh qatar qúlyppen nemese әtekterding kýndiz-týngi kýzetuimen ghana ústap túrghan. Sondyqtan da, Don Juangha eng kóp qúrban әielderdi tauyp beruge kelgende Qazaq dalasynan asatyn el joq. Búrynghy kezderde qazaq dalasynda pәktik óte qatal saqtalypty, ony búzghandargha eng qorqynyshty jaza týrleri jasalady eken. Abylay han ashynalardyng ayaq-qolyn baylap týiening moynyna baylatyp, sosyn týieni túrghyzyp dalada  ólgenshe shapqyzady eken degendi estidim. Endi búl jabayylyq salt tek shaldardyng esinde ghana qalghan, pәktikti búzghany ýshin jazalau dala zandarynda da,  qoghamdyq pikirlerde de aiyptalmaydy. Degenmen, pәktikti búzghan keybireulerge keybir jazalaular saqtalghan, biraq olar sayqymazaqtyq týrde,  qatysushylargha ýlgi ýshin emes, qyzyqtau ýshin oryndalady. Búl orayda, osynday qylmyspen ústalghan bir jas jigitti jazalaghanyn kórdim, jigitti jaman atqa teris  otyrghyzyp auyldyng ishinde kýlkimen mazaq etip jetektep jýrdi. Kinәli basqalargha erip ózi de kýlip otyr, ol da bir kýni ózin mazaq etkenderdi kýnderding bir kýninde osylay atqa teris otyrghyzyp kýleri anyq.

Qyrkýiekting basynda aua rayy naghyz kýzge úqsap ketti. Mayda janbyr toqtausyz sebelep túr; sazdy topyraq jibip, bizding týielerimiz, olardy Boffon dala kemeleri dep ataghan, tausylmaytyn sheksiz batpaqtyng tenizimen әren-әreng jýredi. Qazdar men tyrnalar jәne taghy basqa qaptaghan qústar aspandy jauyp ketken, olar Sibirden jyly jaqqa, kók tenizding ar jaghyna qaytyp úshyp barady. Men túrghan auyl Úlytaudy baghytqa alyp, Úlytaudyng qarly borannan saqtaytyn  qonaqjayly yq angharlarynda qystap shyghu ýshin sol jaqqa kóship barady. Úlytaugha deyin әli 250 shaqyrym bar. Týie men attardy sharshatyp almau ýshin kýnine on shaqyrymnan artyq jýruge bolmaydy. Týneytin jerge kelgen boyda әielder bizge kiyiz ýiler men shoshala, qostardy qúryp beruge asyghady. Sosyn júrttyng bәri  jaysyz aua rayynan ýilerine kirip tyghylady. Eng baqytty adam, qúrghaq otyn men bútany kýni búryn saqtap alghandar, kýni boyy mazdaghan ottyng janynda jylynyp keptirinip alasyn! Áli kýnge deyin, birneshe saghat boyy qasymda ýnsiz otyrghan tólengitterimdi,  sәt sayyn oinaqy qimylmen otqa tastaghan otynnyng syrtyldap janghan dauysy men jalyny qiyalymdy bayaghyda tastap ketken, alysta qalghan ólkege aparyp jetkizetin osy bir kýnderimdi kýrsinip eske alamyn. Kiyizge sartyldap soqqan janbyrdyng dauysy, shól dalany kezip soqqan jelding guili - múndy estelikterimdi  esime týsiretin, alysta qalghan saghynyshty dauystary siyaqty.

Osynday keshterding birinde, aua rayy kýndegiden de nashar, bizding ýiden alys emes jerde qatty aiqay estildi. Ne bolghanyn bilmek bolyp, shoshalamyzdan jýgirip shyghyp adamdar jinalghan kiyiz ýiding janyna keldik. Olardyng birnesheui qoldarynda janghan bútany ústap túrdy, sonyng jaryghynyng sәulesimen ne bolyp jatqanyn kóruge mýmkindik aldyq. Qorshaghan toptyng ortasynda tyrday jalanash bir erkek jatyr. Óli deuge bolar ma edi, biraq ony úryp jatqandardyng tepken, úrghan kezderinde denesining diriline qarap tiri ekenin angharugha bolady. Kópshilikting sózderine qarap týsingenim, búl adam barlaushy eken, auyldyng dәl ortasyna kirip aralap jýrgenin eki qazaq kórip qalypty.  Kóptegen tәjiriybelerim boyynsha, búl halyqtyng qorqaqtyghyn bilemin ghoy, sondyqtan da ústalghan barlaushynyng adam tang qalarlyq erjýrektiligi meni tang qaldyrdy. Shyndyghynda da, bóten auylgha týnde kirip, onyng qalay ornalasqanyn kórip, kiyiz ýilerding ishinde otyrghandardyng ne aityp jatqandaryn tyndau – erlikting erligi, múnday erlik dúshpan qamalynyng qazylghan orynyng terendigin ólsheuden de qauipti. Solay bolsa da, kez kelgen auyldan osynday jankeshti erlikke baratyn birneshe adamdy tabugha  bolady. Taghy bir tang qalarlyq jaghy, basqa jaghdaylarda, osy erjýrek jigitterding on adamy jaqsy qarulanghan eki kazakty kórse qasha jóneledi. Adam balasynyng boyyndaghy erjýrektikting osynday qarama-qayshylyghyn qalay qiystyrugha bolady? Týn qaranghylyghynyng kómegimen barlaushy jalghyz ózi osynday iske shyghady da, auylgha eki shaqyrymday jerde atyn baylap, jylanday jorghalap auylgha jetip kerekti nәrselerdi kórip, tyndap tang aldynda aulyna qajetti habarlardy jetkizedi. Barlaushy múnday jaghdayda erekshe saqtyq jasap, ýstindegi barlyq kiyimin sheship tastaydy. Qazaqtardyng kiyimi óz auylynyng týtinimen әbden ystalghandyqtan, itter bóten auyldyng adamyn osy týtinning iysinen ajyratady.

Ústalghan barlaushynyng jas shamasy qyryqta, úzyn boyly, qaruly deneli eken. Basyna tóngen qaterden qútyludyng eshqanday mýmkindigi joq ekenin bilip jatqandyqtan taghdyrynyng sheshiluin sabyrmen kýtip jatyr. Búl maqtanyshty erlik emes, soltýstik amerikalyq jabayynyng qorqynyshty azaptaular kezindegi  әskery әnin aituy emes-ti. Búl qasqyrdyng ýmitsiz ýnsizdigi edi,  doghal qylyshpen azaptap úryp óltirgen jaghdaydy talay ret kórgen edim, múnday kezde adam ýnsiz óledi. Beyshara barlaushygha azaptau dayyndalyp jatty. Auyldyng biylerine onyng qay auyldan ekendigi, qay taypa, qay ru qanday shapqynshylyqqa dayyndalypp jatyr –bilu qajet bolatyn. Tútqyn qoyylghan súraqtyng bireuine de jauap bergen joq. Doyyr qamshy әkelindi. Azaptau úzaqqa sozyldy; uaqyt aralyghynda azapkerding auyr dem alysy estiledi, keyde «Alla» degen ghana sózdi aitady. Qazaqtar birneshe ret azaptaudy toqtatyp, tútqynnan shynyn aitudy ýgitteydi, biraq doyyr qamshymen de, jyly sózben de eshqanday jauap ala almady. Bir kezde qazyqqa úqsaytyn aghashty, qyl arqandy әkeldi.. Dayyndalyp jatqan azaptaudy kóruge ruhym jetpedi, búrylyp shoshalama kettim. Tólengitterim maghan sonshama qyzyq kórinisti kórgizbegenime qatty renjidi. Týni boyy úiyqtay almadym, qúlaghyma beysharanyng ynqyldaghan dauystary estilip jatty.

Barymta

Tang aldynda ynqyldaghan dauys sap tiyldy, biraq auylda abyr-sabyr birdene bolyp jatyr. Ne bolyp jatyr eken dep syrtqa shyqtym. Úsqynsyzdyqqa jetkizilgen ólik batpaqta jatyr... Qazaqtar attaryn erttep jýr eken. Barlaushynyng jaqyn jerde kóship jýrgen shómekey ruynan ekenin bir joldarmen tauyp bilipti. Bolghan jaghdaydy olar bilmey túrghan kezde barymtagha shyghugha sheshim shygharypty. Dayyndyq úzaq bolghan joq, bir saghattan song qos atqa mingen ýsh jýz adam Kenesarynyng ózining basqaruymen (Jalghan pikir, hannyng ózi bastap 300  (!!) adammen barymtagha shyqty degeni, esh qisynsyz nәrse. - S.J.), joryqqa shyqty. Auylda qalghandargha búrynghysha Úlytaudy betke alyp kóshe beru tapsyryldy.

Bizding barymtashylar attanyp ketkennen son, men keshqúrym  әdettegishe Júldyzben sypayy әngimelesip otyrghan edim, bir uaqytta Júldyz mataday  bop bozaryp ketti de, sausaghymen auylgha jaqyndap kele jatqan birneshe salt attyny kórsetti. Salt attylardyng sany ýsheu ghana – bәri de әdemi kiyinip alghan, tek qana beybit pighyldarymen kele jatsa kerek. Júldyzdyng nege qoryqqan sebebin týsine almadym. Ony súrap ýlgermedim, Júldyz shapshang qimylmen óz ýiine kirip ketti, artynan baru maghan ynghaysyz edi. Sonyng arasynda, salt attylardyng kele jatqanyn kórgen auyldyng birneshe adamdary olargha quanyp sәlemdesip jatty. Qasymdaghy tólengitting birinen myna beytanys  salt attylar kimder, nege kelip jatyr dep súradym.  «Olardyng biri Júldyzdyng aittyrghan kýieui, - dedi tólengitting biri, - qasyndaghylar onyng dostary. Qalyng mal týgel tólenbegen, sondyqtan toy jasaugha bolmaydy, qyz bolsa boyjetip qalghan, kýieu bala kónilin kóteruge kelgeni». Búl jauap mening kónilime erekshe auyrtatyn sezimmen әser etti. Múnday jauapty búryn-sondy kýtpegen edim. Júldyzgha degen osy minuttaghy peyilim  sabyrlylyghyma, osy kezge deyingi ony qúrmetteuime óte qauipti bolyp kórindi ózime. Beyshara qyzdyng kýieu balany kórgen kezdegi qoryqqany, onyng kelgenine quanyshty emestigin, Giymeneyding neke jibi aziyalyq qyzgha mahabbattyng auyr búghauyn kóterip jýruge kómektespeytinin kórsetedi.

Qazaqtar ýshin ýilenuding ýsh týri bar. Múragerlikpen nemese alyp qashumen ýilenedi, ýshinshisi -  ata-anasynyng kelisimimen. Kýieui ólse, jesir marqúmnyng aghasyna (inisine),   aghasy (inisi) joq bolsa, nemere aghasyna, olar da joq bolsa jaqyn tarmaqtaghy tuysyna shyghady.  Múnday túrmystyq nekeler onsha únamdy emes, biraq búl dәstýr dalada ejelden jalghasyp keledi. Nekelik qatynastardyng úrlap alugha negizdelgen týri, eng qarapayymy. Barymta jasaghan kezderde týie, jylqy, qoylarmen qosa birneshe súlulardy da qosyp alyp ketuge tyrysady. Ózara olja bólisken kezde súlulardy da bóledi, olar sodan keyin jenimpazdardyng zandy әieli bolyp sanalady. Eng songhy týri, úl men qyzdy tughannan atastyryp qoyady, biraq qalyng mal tolyq tólengenshe zandy nekege túrmaydy. Osynday kezderde, kýieu bala qalyndyghyna nekege túrghangha deyin qonaqqa keluine bolady. Kýieu balagha múnday kezde nekelik erejelerdi tolyq jasay beruine bolady. Qalyng maldyng basym kópshiligi tólenip qoyghandyqtan, bolashaq neke búzylady dep qoryqpaydy.

Bishara Júldyzdyng kýieuining qonaqqa kelmegenine eki jyl bolghanyna qaraghanda, onyng búl jolghy oi-niyeti erekshe batyl bolsa kerek. Ýy janynan bólek әdemi kiyiz ýidi qúrghanyn, ýige jylaghan Júldyzdy kirgizip bara jatqanyn, esikting aldyna bir top kempirlerding kelip ornalasqanyn kórdim. Bir uaqytta kýieu bala kórinip tura kiyiz ýige bettedi, týrine qarap naghyz dalanyng jabayysy deuge bolady. Kempirler bajyldaghan dausymen kýieu balany bas saldy, qolyna týsken zattarymen, arasynda batpaq ta bar, úryp jatyr. Kýieu bala sasyp qaldy, joldastaryna baryp әrtýrli jyltyraq әshekeylerdi alyp qaytadan kempirlerge syilyq retinde úsyna bastady. Kempirler syilyqty aldy da qaytadan kýieu balany úryp sogha bastady. Osy kórinis birneshe ret qaytalandy, aqyr sonynda mystan kempirler bergen syilyqtargha qanaghattansa kerek, mýmkin kýieu balada beretin syilyqtarynyng tausylghanyna kózi jetken bolar. Jigitti Júldyzgha jiberip, ózderi ýilerine tarady. Bәri tynyshtaldy.

Aldynghy kýni  kórgen azaptau kórinisi men syrttan kelgen kýieu balanyng shýiirkelesui  qazaqtardyng ómirine degen jerkenishimdi tudyrdy, bostandyq jayly oilarym boyymdaghy barlyq sezimderdi túnshyqtyrdy. Kýn sayyn  qashu josparyn keyinge qaldyra bergenim ýshin, qylmysqa tәn jasyqtyghym ýshin ar soty bir kýnderi meni óte qatang aiyptaytynyn oiladym. Osy sezim túla boyymdy kernep tolghandyryp, dәl sol týni qashugha bel bayladym.  Búl josparym әngýdik jospar emes-ti. Búlttar aspandy tolyq japty, sondyqtan týnning qap-qaranghy bolary anyq; tólengitterim Kenesarynyng joqtyghyn paydalanyp mindetterin oryndaugha búrynghydan da bos qaraytyn boldy. Olardyng býgin de mening shoshalama qonbaytynyna kýmәnim bolmady.... Sodan son, qolymnyng bos kezderinde qashudyng әrtýrli joldaryn oilap, oisha әrtýrli bolyp qaluy mýmkin jaghdaylargha dayyndalyp qoydym. Kýn qaranghy bolghansha auyldyng ishinde jýrip, jelding qanday baghytta sogharyn dәl anyqtaudy oilastyrdym. Bayqaghanym, jel kýni boyy tek bir ghana baghytta soghyp túrdy. Búl jaghday mening alghan baghytymnan adaspauyma mýmkindik beredi. Auyl ol kezde Shúbar-Teniz kólinen alys emes jerde, Qarghaly ózeninde ornalasqan edi. Barlyq oi-sanamdy júmyldyryp, otryadta jýrgen kezimde kórgen  kartanyng geografiyalyq egjey-tegjeylerin esime týsire bastadym. Orys otryadtary túraqty ornalasqan, Qarghalygha jaqyn bekinister mynalar: Jarqayyn-Aghash jәne Aqtau. Árqaysysy, mening oilauymsha Qarghalydan 500 shaqyrym jerde. Birinshisi – soltýstikte, ekinshisi – shyghysta. Men Aqtaugha qashqanym dúrys bolar dep sheshtim, sebebi ol jaqtyng joly aiqyndau siyaqty – 150 shaqyrymnan keyin ózimnin  sol jaghymda Úlytaudyng tanys sýlbesin kóruge tiyispin. Ári qaray Kengirlerding birine týsip, sonyng boyymen mindetti týrde Sarysugha jetip, sodan keyin Sarysumen joghary boylap Aqtaudan 60 shaqyrym jerde túrghan Aqtau beketine jetemin. Búl joldyng taghy bir tiyimdigi – búl jolda  eshkimmen, yaghny únamsyz kisilermen kezdesu mýmkindigi joq bolatyn. Qyrkýiek aiynda Sarysudyng eshtene óspeytin jaghalaularynda eshkim kóship jýrmeydi, eki atqa jem  kez kelgen jerden tabylady. Alty kýnde Aqtaugha jetu qiyn emes. Alty kýnnen keyin tolyq bostandyqta bolamyn! Búl oiym meni  quanyshqa bólegeni sonsha, jolymda kezdesetin qiyndyqtar men qauip-qaterlerdi oilaghan da joqpyn.

Kiyiz ýilerding arasynda attar kóp kezip jýretin, olardy qajet boluy mýmkin dep jaqyn ústaydy. Solardyng ishinen eki senimdisin tandap alsam boldy. Osydan birneshe kýn búryn qazaqtar bәige ótkizgen edi, sol jarysta bәrinen ozghan eki atty bayqaghan edim. Mening baqytyma olardy barymtagha alyp ketpepti, ekeuin de Kenesarynyng әielining kiyiz ýiining janynda baylanyp túrghan jerinen taptym.  Qaru jayynda oilaghan da joqpyn – nesine ony ózimmen birge alyp jýremin?  Bir top shaykamen kezdeskende úshy synghan nayzamen nemese jartylay synghan myltyqpen ne isteysin. Jolymnyng boluy mening qolymnan emes, attardyng túyaghyna baylanysty.

Qaranghylyq tolyq týsken song óz shoshalama oraldym. Tólengitter keshki asqa qoydyng etin әkelip ony menimen birge jey bastady. Eshtene bilmeytindey olarmen sóilesip otyrmyn, tipti Júldyzgha degen mening qúmarlyghym jóninde aitqan aqymaqtyq әzilderine de kýlip otyrmyn. Londonnyng alayaghy jasay almaytyn eptilikpen bireuining pyshaghyn úrlap alyp shoshalanyng eng qaranghy búryshyna laqtyryp jiberdim. Birshama uaqyt ótken song tólengit pyshaghyn izdey bastap edi,  nazaryn bir әzilmen audaryp jiberdim, azaptan qútqaratyn pyshaq shoshalamda qaldy. Keshki asty iship bolghan song biraz uaqyt sóilesip otyrdyq, sosyn tólengitter kýndegi әdetimen meni baylap ýsheumiz de úiqygha kettik.

Men úiyqtap qalghan bolyp jatyrmyn, tólengitter qashan keter eken dep shydamsyzdana kýtudemin. Sәtti jaghdaydyng boluyn kópke deyin kýttim. Bir uaqytta tólengitterding bireui ketti, shiyrek saghattan song ekinshisi týregelip jaqyndap kelip úiyqtap jatqanymdy  bilmek bolyp biraz túrdy da, ol da shoshaladan shyghyp ketti. Bir minutty da joghaltpay pyshaqty laqtyryp jibergen búryshqa enbektep bardym. Pyshaqty úzaq izdedim, birneshe ret pyshaq eken dep quanyp qamysty ústadym, bir uaqytta pyshaqty tauyp, ornyma oraldym. Sol zamatta júmysqa kiristim.  Biraz qinalystan son, әreng degende bir jipti kestim-au, qalghandaryn kesu onay edi. Dәl sol kezde tólengitterding biri shoshalagha qaytyp keldi. Búl kýtpegen jaghday maghan nayzaghaydyng jayynday әser etti. Áriyne qap-qaranghy bolghandyqtan tólengit eshteneni kóre almaydy, biraq ol bar kezde qashu óte qiyn. Shoshalany ashqan kezde dalanyng suyq jeli kirip ony oyatary anyq, sebebi ol esikting dәl auzynda jatyr. Ekinshi jaghynan qashudy ertenge qaldyrsam, tanerteng tólengitter jipting kesilgenin kóredi de, mening oiymdy bilip qoyady. Kishkentay ghana qatesi bar tabys pen sózsiz sәtsizdikting ekeuining birinde kóp oilanyp qajeti joq, bastaghan isimdi jalghastyrugha bekidim.

Tólengit jana ghana úiyqtap qoryldaghany sol eken, pyshaghymmen qalghan jipterdi ýzip jiberdim. Úiyqtaghan jerimdegi kiyizderdi kóterip adamgha úqsatyp, tanertengi jaryqpen de qaraghan kezde suyqtan tonyp ýstine kiyizdi jauyp alghan siyaqty etip qoydym. Búryshta jatqan, jolda jeytin azyghym bolar dep dayyndap qoyghan qapshyqtaghy qúrtty qolyma aldym. Endigi qalghany, әri qauipti, әri qiyn is – shoshaladan shyghyp ketu. Qozghalysymdy óte jay, óte saq bastadym, bir kezde ayaghymdy jylan shaqqandy keri tarttym: qaranghyda úiyqtap jatqan tólengitke ayaghym tiyip ketipti. Ol bir býiirinen, ekinshi býiirine aunady da, birdene dep kýbirlep qaytadan qorylgha ketti. Bir minuttan keyin әreketimdi qayta bastadym. Tólengitting ýstinen sәtti attap, jerge jata qaldym, bir mezet kýtip, jelding soghu qarqyny azayghan sәtte kiyizdi mýmkindiginshe sәl ghana kóterip aman esen shoshaladan enbektep shyqtym.

Uaqytty joghaltugha bolmaydy. Jýgirip attar baylauly túrghan jerge bardym. Attar adam sheshe almaytyn qalmaqtardyng әdisimen shiyelenip baylanghan eken, ony kýndiz de sheshe almaghan bolar edim, qolymdaghy pyshaghym mәseleni Aleksandrshe sheshuge mýmkindik berdi. Bir it janyma jaqyndap keldi, ýrgen joq, tek maghan qarap marqúmgha qaraghanday úly bastady. Eshqanday yrymgha senbeymin, qayta onyng deneni shymyrlatyp úlyghanyna quandym, sebebi úiyqtamay jatqan qazaqtar bolsa, eshteneni esty almaytyn edi. Attardy jәimen jetektep dalagha qaray jýrdim, Júldyz qonyp jatqan ýige bir sәt qosh bol degendey kóz tastadym...Auyldan elu sajynday shyghyp attardyng birine minip, ekinshisin tizginge alyp jelding baghytyna beyimdelip shyghysqa jol tarttym.

Attarymnyng jyldam shapqany sonshalyq, keudemning demi toqtap qalghanday boldy. Dәl arqamnan soqqan jel, meni sonymnan  quyp kele jatqanday, jelding jyn soqqanday úluy, qaraqshylardyng qiquy men shuylyna úqsap attarymdy eshqanday qamshysyz aq shapqyzyp keledi.  Borannyng qataldyghyna, basqa uaqytta kýnning tymyq batqanyna sýisingendey sýisinip kelemin; stihiyanyng osylay bir birimen shayqasy mening sezimderimning tolghanystaryna jaqsy sәikes kelip túr.  Jýregim keudemnen shyqqysy kelgendey  qatty soghyp barady, biraq qoryqqandyqtan emes. Adam týsindire almaytynday quanysh kernep túr, auany qúshyrlana jútyp kelemin, auanyng qúramynda eritilgen bostandyq bar siyaqty. Shamamen jarty saghattan keyin attarymnyng aghynyn azdap bәsendettim, biraq auyldan on bes shaqyrymday ghana alystaghan shygharmyn dep oilaymyn. Týnning qalghan bóligin iri jelispen jýrip otyrdym, arasynda bir attan ekinshi atqa auysyp minip alamyn. Tang aldyna jaqyndaghanda aua rayy ózgerip tang shapaghy araylana bastady. Men endi alghan baghytymnyng dúrystyghyn tekseruge mýmkindik alyp, boljamdarymnyng dúrystyghyna kózim jetti. Qansha shaqyrym jol jýrgenimdi aitqan adamgha bәrin bergen bolar edim. Biraq ainalamda eshqanday aiyrmashylyqty kórsetetin eshqanday zat, belgi joq, bolghan kýnde de olargha qarap eshteneni tany almaymyn, sebebi búl ólke maghan týgeldey tanys emes-ti.

Týni boyy at ýstinde kele jatsam da, eshqanday sharshaghandyqty sezbedim. Toqtap attargha dem aldyrghanym jón siyaqty. Auylda mening qashyp ketkenimdi endi bilgen bolar dep oiladym, әriyne sóz joq dereu qughyngha shyqqan bolar. Qughynshylardan kem degende elu shaqyrymday alysta ekenim sózsiz bolghandyqtan, ózimdi birshama qauipsiz jaghdaydamyn dep sanadym. Ayaldaugha tandaghan jerim jan-jaghynan qyratty biyiktermen qorshalghan jer edi. Alanqaydyng shetki jaghalaulary  attarymdy toydyrugha jetetin qalyng shópti jer eken. Entikken attarymdy zoryqtyryp almayyn dep olardy  olay, búlay úzaq jýrgizdim, ayaghym jerge tiygen sәtte-aq ózimdi ýiqy qysyp bara jatty. Biraz uaqyttan song baryp, attarym suydy-au degen kezde olardy otqa jiberdim, ózim óliktey bolyp úiyqtap kettim.

Qansha úzaq úiyqtaghanymdy bilmeymin, biraq túrghan kezimde aspandy qara búlt basqandyqtan kýnning qanday uaqyt bolghanyn bilu mýmkin bolmady. Qatty qarnymnyng ashqanyn sezip qapshyqtan qúrtymdy alyp shyghardym. Ókinishime qaray, ydys almappyn, al qúrtty sugha ezbey ishe almaysyn. Joqtyq bәrine ýiretedi, bir shópting ýlken japyraqtaryn tauyp alyp, odan ydys jasap aldym. Tanertengi qarapayym asymdy endi tauysamyn degenimde kókjiyekting shetinde bir top salt attylardy kórdim.  Men otyrghan jer jan-jaghynan týgeldey jabyq bolghandyqtan salt attylar óte jaqyn kelmese meni kórmeui de mýmkin. Biraq olar búl jerdi jaqyn kelip kórmeydi dep senuge bolmaydy, sondyqtan da olargha kórineyin, meyli qughany dúrys dep sheshtim. Attarym toyyp aldy jәne dem aldy. Saydan shyghyp kóringenim sol eken, salt attylar bar shabysyna salyp qua jóneldi. Birden bayqadym, sonsha úzaq qashyqtyqtan kele jatqandyqtan sharshap kele jatqandyghy birden kórindi. Olarmen mening aralyghym   jaylap alystay berdi, eki saghattan song qarasyn kóre almadym. Attary әbden sharshaghan, sondyqtan toqtaugha mәjbýr boldy. Aspangha qarap maghan qoldaushy bolghany ýshin alghysqa toly dúghamdy oqydym: eger salt attylar men jatqan jerge jarty saghat búryn kelgende meni úiyqtap jatqan jerimnen tabar edi, men qaytadan tútqyngha týsken bolar edim. Odan meni mýmkin tek ólim ghana qútqarghan bolar edi.

Keshke qaray aua rayy tolyq ashyldy. Jel tynyp, kýn úyasyna búltsyz qondy. Temir qazyqty tauyp alyp, oghan sol iyghymmen búrylyp týni boyy toqtamay jýrip otyrdym. Týn ortasy shamasynda ay tudy. Erekshe yntalylyqpen sol jaghyma qarap qoyamyn, Úlytau taularyn kórsem deymin. Kókjiyek sol jaghymnan  tegis emes syzyqpen syzylghan, biraq onyng tau ma әlde búlt pa ekendigin bilu qiyn. Tang atar aldynda Úlytaudyng dәl sol jaghymda ekenine kózim jetti. Alystan maghan tanys shyndar kórinedi, osydan eki ay búryn sol jerde bolghan kezimde kórgen Edigening qabiri qoyylghan taudy da kórdim. Ýsh saghattan song tura shyghysqa aghatyn kishkentay jylghagha shyqtym, men ony Kengirlerding biri bolar dep topshyladym.. Kelesi kýni basqa jylghagha, búdan ýlkenirek jylghagha shyqtym. Belgilerine qaraghanda Sarysugha úqsaydy. Búl jylgha susyz týk óspeytin daladaghy sayahatymda men ýshin Ariadnanyng jibi qyzmetin atqaratyn bolady.

Jolymda eshkimdi kezdestirgen joqpyn, tútqynnan qútylamyn degen ýmitim ghana, basqa eshtene emes, maghan sonshama kýsh berdi, saparymdaghy barlyq qiyndyqtardy jenuge quat berdi. Sharshaghanyma eshqanday kónil audarmadym, tek attardy saqtaudy ghana oilap qamyn jedim. Men ýirene qoymaghan tamaqtyng tapshylyghy;  toqtamay soqqan janbyrdyng әserinen su ótken kiyimimdi auystyru mýmkindigining bolmauy; eng songhy qiyndyq, úzaq uaqyt boyghy jalghyzdyqtyng auyr sezimi – osynyng bәri densaulyghyma әserin tiygizdi. Key kezde oilarymnyng túmandanyp bara jatqandyghyn sezemin,  tang qaldyratyn, qiyaldy beyneler tal týste aldymda jýgirip jýrgendey bolady... Bir minut ta tynysh úiyqtaghan emespin. Bireu meni ústap alu ýshin tyghylyp kele jatqanday, attarym shiderlerinen bosap dalada shauyp bara jatqanday kórinister jii kórine beredi.. Salmaqty oilarym bolghan kezderde aldymda qansha shaqyrym jýris qalghanyn oiladym. Jyldamdyq pen uaqyt ólshemi jayly týsinikterding aldamshy ekeni belgili ghoy.. Keyde óte bayau jýrip kele jatqandaymyn, uaqytymnyng kópshiligi dem aluyma ketkendey kórinedi, keyde búl ólshemderdi tipti kerisinshe sezinemin.

Osynday kýnderding bir tanertengiliginde jabyrqaghan kónilmen kele jatqanymda aldymnan bir shómele shópti kórdim. Joq!  Kazaktardyng jaqyn jerde ekendigin bildiretin osy belgini kórgendegi quanyshymdy aityp jetkizu qiyn. Attarym da alys joldyng ayaqtalyp kele jatqanyn bayqap bar kýshimen shaba jóneldi. Kóp úzamay beket kórindi. Múrjadan jenil týtin shyghuda; beketting ainalasynda attar jýr. Kópten beri kórmegen әdemi kóriniske kózimdi salyp tabynnyng ortasyna zymyrap shauyp kirdim, sol kezde janghyryqqan: «Ói,  ordanyng әngýdigi, seni me!» degen dauys estilip, artynsha dәl basymnyng ýstinen oq zu ete qaldy. Qoldarynda jalang qylyshtary bar eki kazak tura maghan shauyp keledi. Jerge dereu qarghyp týsip, aighaylap ýlgerdim: «Toqtandar, jerlester!». Kazaktar meni attardy quyp ketkisi kelgen jankeshti batyr dep oilapty. Shynynda da, mening ýstimde  pravoslaviyalyq eshtene joq edi. Eski syrma shapan, qyzyl malaqay meni naghyz qazaqqa úqsatyp túr.  Kýnge kýigen jýzim, shang basqan saqaldy betime qarap búryn-sondy kólenkeli baspanada túrmaghan adamgha úqsatypty. Bir-eki sózden keyin birden týsinistik. Kazaktar meni tughanynday qabyldady; bar tamaghymen syilady, sol kýni mening qalauymmen Aqtaugha jetkizip saldy.

Bir aidan song Petropavlda boldym..... 

(Sony)

Qazaqshalaghan  Saghat Jýsip

Abai.kz

.