Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3224 0 pikir 25 Qazan, 2010 saghat 21:27

Orta Aziyada ortaq sayasat bar ma?

Qazaqtyng kók tuy kózi bargha kórine bastaghaly, tóniregine bastamashyl, janashyl iydeyalarymen tanylyp kele jatyr. Bir kezderi «jabayy aziyattyqtar» dep ataghan Evropa tizginin qazaqiyanyng qolyna beredi. Áriyne, sengeni ýshin, bizding júrttyng «dәulerdi» sendirgeni ýshin. Qazaqtyng aqylgha jýiriktigi, әlemning kәdesine jarady. Jaray da bermek, eger bizding jaqyn kórshi, tuysqan týrkilerding tilegi men múraty, niyeti men maqsaty bir arnagha toghyssa.  Qaymana qazaq jaqynyn jat, dosyn dúshpan etip kórmegen halyq. Osynday asyl qasiyetining kezekti jemisi «Orta Aziya elderi odaghy» jәne «Týrki tildes elderdin  yntymaqtastyq kenesin qúru» bolatyn. Qoldaushylary da, qúlaq qaqpay qyryn qarap ketkenderi de, qarsy kelip, kýmәn oilap, san-saqqa jýgirtkender de shyghyp jatyr...

Osy orayda, sayasy bastamanyng baghasyn dәp basyp bere alatyn, «sary tis» sayasatkerlermen jýzdesip qaytqan edik. Orta Aziya aimaghyna ornalasqan memleketterding býgingi jayynan jazyp alghandarymyzdy Sizderge jayyp salmaqpyz.

 

Qazaqstan - qiyanqy memleketterding dosy!

Ázimbay GhALIY:

Qazaqtyng kók tuy kózi bargha kórine bastaghaly, tóniregine bastamashyl, janashyl iydeyalarymen tanylyp kele jatyr. Bir kezderi «jabayy aziyattyqtar» dep ataghan Evropa tizginin qazaqiyanyng qolyna beredi. Áriyne, sengeni ýshin, bizding júrttyng «dәulerdi» sendirgeni ýshin. Qazaqtyng aqylgha jýiriktigi, әlemning kәdesine jarady. Jaray da bermek, eger bizding jaqyn kórshi, tuysqan týrkilerding tilegi men múraty, niyeti men maqsaty bir arnagha toghyssa.  Qaymana qazaq jaqynyn jat, dosyn dúshpan etip kórmegen halyq. Osynday asyl qasiyetining kezekti jemisi «Orta Aziya elderi odaghy» jәne «Týrki tildes elderdin  yntymaqtastyq kenesin qúru» bolatyn. Qoldaushylary da, qúlaq qaqpay qyryn qarap ketkenderi de, qarsy kelip, kýmәn oilap, san-saqqa jýgirtkender de shyghyp jatyr...

Osy orayda, sayasy bastamanyng baghasyn dәp basyp bere alatyn, «sary tis» sayasatkerlermen jýzdesip qaytqan edik. Orta Aziya aimaghyna ornalasqan memleketterding býgingi jayynan jazyp alghandarymyzdy Sizderge jayyp salmaqpyz.

 

Qazaqstan - qiyanqy memleketterding dosy!

Ázimbay GhALIY:

- Jalpy Orta Aziya elderi memleketterining jaghdayy qonyrqay bolyp keledi. Qonyrqay degen - búrynan bir búzyp jaryp, ozyp kele jatqan el emes degen maghynada. Qazirgi egemendik túsynda da pәlendey ozyp bara jatqan joq. Túrmystary jýdeuleu. Biraq, әiteuir bar, el retinde saqtalady. Qazirgi tanda, Orta Aziya elderi kýnin kóre almaydy, Reseyge qosyluy kerek degen әngimeler de bar. Ol dúrys emes. Qyrghyzdar aman-esen saylauyn ótkizdi. Álemdik standartqa say deuge boldy... Partiyalar endi ministrler kabiynetin taghayyndaydy. Áriyne, shalqyp ómir sýrmeydi, keremet ekonomikalyq dengeyge de jetpeydi. Mongholiya siyaqty memleketterding biri boldy.

Ózbekstangha keler bolsaq, jan sany 30 milliongha tayap qalghan el, onyng oryny bólek. Ózbekter bayaghydan ólkelik imperiya, ólkelik derjava bolghan. Olar ózderin Timurdyng (Aqsaq Temir) dәuirindegidey, Shynghyshannan keyingi dýnie jýzilik ýlken iri memleket boludy ansaydy... Biraq, olar pәrmendi reforma jýrgizgen joq. Sol aqyryndap, qonyrqaylyqpen kele jatyr. 1,5 millionday halqy syrtta qanghyp jýr. Ekonomikamyz tez damyp jatyr deydi. Biraq búl resmy mәlimetteri, shyndyqqa úqsamaydy. Naryqttyq qatynastar tolyq rettelmegen, damymaghan. Sondyqtan, Ózbekstanda ýsh týrli qauip bar. Onyng biri, әleumettik jarylys, ekinshisi, diny jarylys, ýshinshisi, saray ishindegi, yaki, saray tónkerisi boluy mýmkin. Ózbekterde múndaylar bolady, olar ózderining handaryn orta ghasyrlarda údayy óltirip otyrghan.  Mysaly, qazaq handaryn ulap óltirmegen. Qazaqtyng handary úrysta, jekpe-jekte sheyit bolghan. Sondyqtan, Ózbekstannyng halqy men memleketi biz ýshin óte qauipti.

Al, Tәjistanda endi júmsaq týrde, azmattyq soghys jýrip jatyr. Áyteuir, әzirge ashyq azamattyq soghys joq. Shyndyghyna keler bolsaq, Reseyding de jaghdayy mәz emes. Resey dýnie jýzi ýshin, batys ýshin qauipti memleket dep esepteledi. Óz ishinde separatizim bas kóterdi, kóktemnen bastap, jaz boyy, kýzge deyin antiyterroristik kampaniyalar júmys istedi. Shyndyqqa say kelmeytin kýmәndi ister de kóp... Reseyde biz siyaqty shiykizat satatyn memleket. Olardyng ahualy múnaydyng baghasyna, gazdyng baghasyna tәueldi. Olar pәlendey tehnologiyadan ozyp jatqan joq. Keden Odaghy - ýsh artta qalghan memleketting dostastyghy. Kýnimizdi qalay kóremiz, qaytyp kýneltemiz degen mazmúnmen qúrylghan. Reseydi jek kórgen Batys memleketter odaghy (NATO men Evroodaq) olardyng odaqtastaryn da jek kóredi... Basqalar bizge ozyq tehnologiyasyn bere qoymaydy endi. Orystar, birese Múzdy múhitty bólem deydi, birese, Ontýstik Amerika, AQSh -tyng janynan úshaqtaryn úshyrady, birese sýnguir qayyqtaryn tóndiredi. Onysyna batystyqtar sýisinbeydi. Sondyqtan, Qazaqstan - qiyanqy memleketterding dosy!

Týrkimenstan tym-tyrys. Búrynghy Sapar Múratty keyingi biylik joqqa shygharyp kele jatyr. Ekinshi kósem payda boldy. Biraq, tynysh. Sapar Múrat týrkmendegi últ mәselesi, til mәselesi, mektep mәselesi degenderdi tolyqtay sheship tastaghan edi. Týrkimen mektebinen basqasynyng bәri jabyldy. Týrkimen tili is jýzinde memlekettik til boldy. Eng keremet it - týrkimen alapayy, eng keremet at - týrkimen aqaltekesi, t.b. jeti keremetti týrkimenge tәueldep aldy. Týrkimen keremet! Búl - últtyq iydeologiyasy.

Biz Kedendik odaqqa kirgeli beri, qyrghyzdy bólip tastady, olar búryn bizden payda kórip otyrghan, endi Qyrghyzstan Ózbekstanmen tauar tasysu ýshin kedennen ótui kerek. Biz ýsh memleket óz betimizben... Olarmen baylanys endi  keden arqyly jýzege asady. Qyrghyzdar Bishkekti qiratty, Oshtyng 50 payyzyn talqandady, ondaghy orystar, kәrister, dúnghandar Qazaqstangha  qaray  qashyp jatyr. Olardy bireu shaqyryp jatqanday-aq. Tipti Knyazov degen bireu keshe qyrghyzdardy jamandaghan, "tili til emes, últy últ emes" dep edi, endi bizge kelip, qyrghyz bilgish sayasattanushy maman bolyp jýr. Onday dýrdarazdyqty tasityn ekspertter bizge kerek emes. Orta Aziya diny ekstremizmning ordasyna ainaldy.

 

«Jeke biylik qaytyp kelmesin,

tek qana Qyrghyz Respublikasy - órlesin!»

Dosmúhamet Núr - Ahmet,

Qazaqstannyng Últtyq Patriottyq Qozghalysynyng Tóraghasy:

- Birinshiden, Orta Aziya emes, Ortalyq Aziya degenimiz jón bolar. Sebebi, kenes kezeninde  Orta Aziya dep, Qazaqstannan basqa Ortalyq Aziya Respublikalaryn ataytyn. Al, qazirgi Ortalyq Aziya memleketterine kelsek, olarda jay da, jaghday da - әraluan.

Aldymen úqsastyq jaqtaryna toqtalayyq: basym kóbining jýiesi de, «iyesi» de birynghay. Yaghni, Kenes ókimeti taraghan kezde kim «qazan - oshaq» ainalasynda bolsa, solar dәl qazir, «Shanyraqty» ghana basqaryp qalmay, «mal - mýlik, qora - kópshikti» de maldanyp kele jatyr. «Edi» - dep  sonyna qosyp qoyayyq. «Edi» deytinimiz, solardyng eng sonynan kelgeni, әri «kommunistik tәrbiyeni» tym azyraq kórgeni: tastap ketti eline - az jylda kóp tergenin... Ol elderding ekinshi bir úqsastyghy: týbi de, tegi de - ortaq. Kóbisining jeri - bay, eli - qorqaq. El aghalary «sen túr, men atayyn» - demeydi, ary ketse - oilaydy tek kómeydi. Kim syilasyn: óz elinde - ógeydi, óz jerinde - kedeydi?!  Erteni ýshin kýrespegen halyqty, Allah qalay jebeydi?! Al kýresken elderdi, qataryna myqtynyn, dәl erteng - aq teneydi.

Al ózgeshelikteri - osy Kýresteri arqyly alatyn Ýlesterinde.

«Jeldirmeni» osymen ayaqtap, әrqaysysyn jeke saraptaudy «óz aghang - ózbekten»  bastaghanymyz jón bolar. Kenes kezeninen búryn Ózbek degen halyq bolmaghan. Sondyqtan, әli kýnge deyin olar, óz ishinde, «ferghanalyq», «samarqanttyq», «tashkenttik» ... bolyp bólinedi. Búl faktor keleshektegi  «han talapaygha» ýlken әserin tiygizeri sózsiz. Ózbekter qazirgi kezende ekonomikada kesheuildep jatqanymen, olardyng halyq retindegi damu potensialy - joghary. Dәlel retinde olardyng halqynyng sanynyng elu jylday búryn bizden edәuir - tómen, al qazir bizden - edәuir joghary ekenin tilge tiyek etsek te jeter. Halqyng az bolsa,  aqylsyz tyrashtanu - beker. Al bekerlikten bala qaydan tusyn... «Gәp» osynda.

Jәne olardyng taghy bir ózgesheligi, әzirge ekonomikasy «ekstensivtik», yaghny bayau jolmen damyp kele jatqanmen, olar óndirgish kýshteri men qúraldaryn saqtap qala aldy. Áriyne olar, әsirese moralidyq  jaghynan, eskirude, alayda jiyrma birinshi ghasyrda, jana tehnologiyalardyng arqasynda «bar» dyng baghasyn asyra alasyn. Alayda, «joq» ty qalay jasyra alasyn?!

Ózegin saqtaghan ózbek bauyrlarymyzdy ózgerister kýtude.

Al endi týbi de, týbegi de bir týrkimen bauyrlarymyzgha kelsek, olardyng kóbinin: otqa jaghar tezegi de, elining ekonomikasynyng ózegi de - Gaz bolyp otyr. Eng qyzyghy, әzirshe, ol az bolyp otyrghan joq. Dýniyedegi eng kóbining biri. Janynda múnayy bar. Jәne de - údayy bar. Sayasattaghy resmy ústanymy - «neytraliytet», yaghny qazaqshalaghandaghysy - «sen tiymesen, men tiymen badyraqkóz» bolsa da, olardyng dәl qazirgi  tandary - «tóte otyn joldary». Jәne osyghan mýddeli: sarbazy da, Sardary da.

Yaghny «týrkimen gazy» búryn tek qana Resey arqyly ghana shetelderge satylyp kelse, búl kýnderi Resey onday «monopoliyadan» airylyp qaldy. Endi ony týrkimender óz qolyna aldy. Yaghny Evropagha da, Qytaygha da, Amerikagha da, tikeley, tóte joldar  saldy.

Al, «birtughandar» órlep túrmasa da, erlep túr. «Men salayyn búl joldy, qalghandaryng - kór» dep túr. Sebebi, qyrghyz bauyrlarymyzgha «pәmiylenin» qalay bastalatyny negizgi bolmay shyqty. Sóitip olar: Baqiyevting - «baq» emes, onyng «otyrghan» tóbesining bәri - «taq» - emes ekenin ashyp aldy... Arnasynan shygha tasyp aldy. Endigi qalaghany: «Jeke biylik - qaytip kelmesin, tek qana Qyrghyz Respublikasy - órlesin!» degen «Parlamenttik Respublikalyq»  jol.

Bizdin, osy jolda, olargha artar ýmitimiz - zor, tilegimiz - mol.

Aldarynan Allah - jarylqasyn, keyin «kózi qorqaqtar» «qoly batyrlar»gha qarap - tanyrqasyn!

Ázir bay jandar - әzir ghana emes, ózderining әrqashan da bay boluyn, qúshaghynda Qarabaq, aspanynda Ay boluyn qalaydy. «Odaqtardyn» syilaghanmen barlyghyn, týrki tildes bauyrgha - jaqynyraq qaraydy.

Týrkimendermen «ara arazdyqtary» bar ekeni  - ras. Basshysynyn  «pәmiylesi»  -  eski, bet әlpeti -  jas. Lomonosov atyndaghy Mәskeu Uniyversiytetin bitirgen, taysalmaydy «nýkte» menen «ýtir»den.

Yaghni, az bolsa da qoregi, qorta kele aitarym: birinshiden, «Ortalyq Aziya» dep jaghyrafiyalyq jaghynan bólgenshe, olargha «Bauyrlas Elder» dep janadan aidar taghyp, qayta qarau kerek dep esepteymin. Olay bolghanda, osy «Bauyrlas Elder» ózderining týbi men tileginin, tili men bileginin, jýzi men jýregining ghana emes,  bolmysynyng da, bolashaghynyng da bir ekenin úghynatyn kezderi jetti. Árkimning jeteginde jýre bergenshe, bauyrlardyng qúshaghynda nege oinap - kýle bermeymiz?! Ár Bauyrlas Eldin  iriligi - tek «Týrki birligi» ekeni aishyqtaldy. Dýniyedegi eng myqty odaq -  ol tabighy odaq emes pe ?! Endeshe bizding bәrimizding ótkenimiz ben ketkenimiz ghana emes, alashaghymyz ben bolashaghymyz da ortaq!

Týrkimenstan degende oiyna Ontýstik Koreya oralady

Aydos Sarym:

- Qyrghyz halqynyng osyghan deyingi de kórgen qiyndyqtary az bolghan joq. Mening týsinigimshe, sayasy elitalary da, basqasy da,  halyqtyng shyn mәninde ýlken ózerister talap etip jatqanyn týsindi. Soghan sәikes, barlyghy da ózderining ambisiyalaryn, basqa da sharualaryn syryp  tastap, júmys isteu kerektigin týsindi.  Bir ghana qiyndyghy, Qyrghyzstan birinshiden, óte kishkentay memleket jәne asa ýlken ekonomikalyq mýmkindikteri joq el. Sondyqtan, búrynghy preziydentterining jәne basqada ýlken derjavalardyng aralasuymen saylauyn ótkizdi. Qyrghyzstannyng parlamenttik jýieni tandauy Qazaqstan men Resey biyligining qytyghyna tiyip otyrghan siyaqty. Búl - Orta Aziyadaghy túnghysh presedent. Osy presedent iske asatyn bolsa, jemisin berip jatsa, kem degende qasyndaghy týrki memleketterinde, «әi, bizder nege osy joldy tandamaymyz?!» degen әngime tuyndauy mýmkin. Biraq, ekinshi jaghy da bar. Búny batyl sayasy eksperiyment dep ataugha bolady. Al, osy eksperiyment nemen ayaqtalady?! Býginde Qyrghyzstanda túryp jatqan ózbekter elding besten bir bóligi bola túra saylaugha asa belsendilik tanytqan joq. Sanaly týrde qarsy túryp, baykot jariyalaghanday әser tudyrdy. Yaghni, búl bolashaqta ne bolmaq? Býgingi qyrghyz biyligi saylanyp, zandastyrylyp, konstitutsiyalyq  jýiege engen kýnning ózinde, ózbek diasporasynyn, biz osy biylikti taghayyndaghan joqpyz, oghan dauys bermedik, búl biylikting bizge qajeti shamaly deuleri mýmkin ghoy. Óitkeni, ishtegi qyjyl, oghan qosa ólgen-ketken adamdary bar... Esterinizde bolsa, dәl osynday janjal 20 jyl búryn bolghan edi. Sodan beri bir buyn dýniyege keldi. Olar sol kezdegi ólgenderding balalary.  «Qan» degen ýlken mәsele ghoy. Sondyqtan olar, býgingi kýni aitulary mýmkin, biz nege osynday kýide ómir sýrip jatyrmyz dep. Sondyqtan, búl janjal әli úzaqqa baratyn dýniye. Mysaly, qyrghyzdar ishki túraqtylyghyn jәne jerining tútastyghyn saqtau ýshin, óte ýlken qadamdar jasauyna tura keledi. Bәlkim, olar shyn mәnindegi demokratiyalyq qogham jasap jatsa, qyrghyzdar amalsyzdan, ózbek aghayyndargha keremet avtonomiya jasap beruge mәjbýr bolatyn siyaqty. Biz bayqap otyrmyz, ondaghy ózbekterding ósimi qyrghyzdardan da kóp. Negizinen auyldy jerlerdegi patriarhaldy janúyalarda 4-5 baladan bolatyn bolsa, qyrghyzdarda  2-3 baladan. Qazaqstanda basqa últ ókilderining ósimi kemeyip, qazaqtyng sany artyp otyr deydin bolsaq, Qyrghyzstanda onday mýmkindik bolmay túr. Men oilap edim, ózbekter qyrghyzdaghy daugha aralasyp ketedi dep. IY.Kәrimovtyn, qyrghyz-ózbek oqighasyna aralaspay, ózining әskerin ústap otyruy, eline kelgen bosqyndardy eki-ýsh kýnge qabyldap, qaytadan qaytaruy tanghalarylyq jәit boldy... Eger Ózbekstannyng ózining ishki jaghdayy myqty bolatyn bolsa, ózine degen senimi artyp túrsa, ol janjalgha aralasyp ketui de yqtimal edi. Bylaysha aitqanda, amalsyzdan shettep qaldy.  Shynyn aitar bolsaq, әlemde mynaday presedent bar. Iordaniya degen kishkentay memleket kezinde, anau Izrailiden auyp ketken bosqyndardy qabyldaghan, ol ainalyp kelgende, 5 milliondyq ýlken armiyagha ainalyp, Livandy da, Iordaniyany da jaryp jibere jazdady. Iordaniyanyng sol kezdegi korolining myqtylyghy, óte qatal qadamdargha baryp, bosqyndar mәselesin ornyna qoya bildi. Al, Livanda 60 jyldarda bastalghan azamattyq soghys 50 jyldan asty, әli kýnge jýrip jatyr. Mysaly, bosqyndar bir elge kirgennen keyin, birte-birte ózderining talaptaryn qoya bastaydy. Talap qoyghan son, belgili sayasy qadamdargha bara bastaydy. Qoyghan talaptary qabyldanbasa, jergilikti halyq, jergilikti elita oghan qarsy shyghatyn bolsa, ol basqalay oqighagha, terroristik әreketke úlasady. Yaghni, osyghan deyingi kezende, mynau tayau shyghys elderining Shveysariyasy, eng tolerantty degen elding ózi elu jyldyng ishinde, qashan bitetini belgisiz ýlken janjalgha  tirelip túr. Mysalgha, Kenes odaghynyng әskeri Aughanstangha kirgenge deyin, Aughanstan - eng tolerantty, eng beybit, mәdeni, diny toleranttylyqtyng ýlgisin kórsetip jatqan el bolatyn. Bizding biylik maqtanady ghoy, bizder tolerantty elmiz, bizde qanshama dinder ómir sýrip jatyr degendey... Aughanstanda ýsh buyn úrpaq qoldaryna oiynshyqtan kóri avtomatty kóbirek ústap ósti. Qazir narkotrafik mәselesi, diny t.b mәseleler tuyndady. Býgingi Aughanstanda AQSh pen kezindegi Kenes ýkimetining derektemeleri boyynsha, 1 trillion dollardyng temiri bar eken. Eger sol qazynasyn dúrystap paydalansa, olardyng baylyghy óz-ózine әbden jeter edi. Biraq, janaghyday diny mәselelerge, basqa mәselerge baylanysty, tatu - tәtti, eshkimmen arazdyghy joq elde últarazdyq, diny jik payda boldy. Býgingi Taliban degen siyaqty... Apyinshylardyng ózining ýlken oiyny bar. Shynyn aitar bolsaq, býkil әlemdi 70 payyzy geroinmen qamtamasyz etip otyrghan el - Aughanstan. Yaghni, osynyng bәri qyruar aqsha. Sol qyruar aqshanyz, Tәjiktsandy da, Qyrghyzstandy da jaryp jiberui әbden yqtimal. Sebebi, ózimiz kórip otyrghanday, apiyn tasymalyna Reseyding arnayy qyzmetterimen әskeriyleri de aralasyp otyr. Tәjikstanda túrghan orystyng kezindegi 202-shi deviziyasy shyn mәninde shekarany kýzetip túrghan joq. Birinshiden, narkotrafikke qatysty, ekinshiden, sol jaqtaghy sayasy elitany ózderine qaratyp, búghaulap alghan. Yaki, tәjikterding jogharghy arnayy qyzmetteri men polisiyasynyng birazy Reseyding tynshylary desek esh qatelespeymiz. Óz elinde shetelding bazasyn ústap otyrudyng bir qiyndyghy osynda. Shetelding әskery bazasy bolghannan keyin onyng arnayy qyzmetteri bolady. Olar eldegi sayasy ahualdy bastan-ayaq qadaghalaydy. Sonyng dúrys bolghanyn, dúrys jýrip otyrghanyn qaraydy, kerek bolsa bireulerin aqshamen satyp alady. Ol әlemdik tәjiriybede bar nәrse. Biraq, óziniz bayqasanyz, osydan bir jyl búryn, Orta Aziyadaghy eng myqty preziydentterding biri sanalatyn Emomaly Rahmonnyng biyligi shatqayaqtap qaldy. Onyng ózininde jibergen qatelikteri bar. On bes jyl búrynghy azamat soghysyna jasaghan, el tynyshtyghyna baghyttalghan privivkasy boldy. Býgingi biyligining jasap otyrghan ozbyrlyghy, shekten tys jemqorlyq mәselesi, bir aimaq azamttarynyng biylikke otyruy, qalghan sayasy kýshterdin, ekonomikalyq, qarjylyq  toptardyng narazylyghyn tudyrdy. Biz mynany týsinuimiz kerek - Tәjikstan óte kýrdeli memleket. Ol - qúraq memleket. Ar jaghynda ózbekting yqpaly, bergi jaghynda Aughanstannyng yqpaly bar. Ár oblystarynyn, tau halyqtarynyng ózderining bólek-bólek zandylyqtary bar. Sondyqtan, bir-birin tartyp, jútugha dayyn túrady. Mysalgha, Qazaqstanda, Ózbekstanda, Týrimenstanda qalyptasqan biylik ol jaqta qalyptasa almaydy. Tәjik biyliginde Rahmon bolsyn, basqa bolsyn, kim bolsada sayasy etnikalyq, rulyq, toptyq jaghdaylarmen sanasugha mәjbýr. Mysal ýshin, Tәjikstan ar jaghynda túrghan Aughanstannan ýirenui tiyis. Premier-ministr bir aimaqtan bolsa, ministrlerining bir toby basqa toptan boluy kerek degendey bir balanstardy saqtap otyrugha mәjbýr. Eger biylik tym ozbyrlyqqa baratyn bolsa búl el de jarylady. Al, Rahmonnyng óz elin kýsheytu ýshin jasap otyrghan iygi qadamdary dep, orys tilining mәrtebesin  alyp tastau, din isin ornyqtyrudy aitugha bolady. Al búl әreketteri Reseyding narazylyghyn tudyryp otyr. Ótken jylghy Qyrghyzstandaghy revolusiyagha eki mynnan astam avtomat pen tapansha halyqqa taratylyp berildi deydi bireuler. Taratylghan qaru Reseyding bazasynan shyqqan synayly. Sol qaru endi Qazaqstangha kelip jatyr. Almatyda avtomattyng qúny 700-800 dolllar. Tapanshany 300-400 dollargha satyp ala alasyn. Orta Aziya turaly aitqan kezde bir nәrseni esh qashan esten shygharmauymyz kerek. Qyrghyzstanda birdeme jarylatyn bolsa, býkil aimaq jarylady. Qyrghyzstanda júmys taba almaghan «úry-qarynyn» bәri bizding elge kelip jatyr. Qazir kóshede qyrghyz elining myqty-myqty kólikteri órip jýr....

«Týrki birligi» deytin bolsaq, biz bolashaqta ýlken qadamdargha baramyz. Týrki birligi mәselesinen - Týrkimenstan men ózbek eli shet qalyp otyr. Olardaghy biylik ózgermey, eshqashan tolyqqandy Týrki biyligi jayly auyz asha almaymyz. Al osy birlikti algha bastaushysy retinde Qazaqstan, Týrkiya, Ázirbayjandy atap aitugha bolady. Atalghan ýsh tarap, búlar týrki birligining donorlary retinde onyng infraqúrlymyn, sayasy bastauyn qamtamasyz etetin bolsa, 10-15 jyldan keyin  jemisin kóre bastaydy.

Orta Aziyany biriktiretin taghy bir taghdyrly mәsele ol - su mәselesi. Múnda әr elding jeke últtyq mýddesi basymdyq alyp otyr. Bizding el sudyng tómengi aghysynda otyrghan son, kóp mәsele tuynday qoyghan joq. Tәjikstan men Ózbekstannyn, qyrghyz elining jasap otyrghan әreketi keybir kezderi diyversiyagha aparady. Sondyqtan, su mәselesinde keshendi qadamdar jasaluy qajet. Ol býgingi biylik ýshin emes. Osy aimaqta ómir sýretin halyqtar ýshin tiyimidi. Mysaly, Ýndistan men Pәkistannyng arasyndaghy bolyp jatqan janjal negizinen su ýshin tuyndaghan. Livan men Izrailidyng arasyndaghy soghysta múztaular ýshin. Livan ózinde bar sudy paydalanyp Izrailidy mәngilike qúldyqqa shege alady. Alayda, izrailidyqtar últtyq mýddesi ýshin, әskerin kirgizip, basqa elding galand taularyn basyp alyp otyr. Olar qansha jerden qysym jasalsada, basyp alyp otyrghan múz taulardy bosatpaydy. Kóptegen shteldik sayasattanushylar, Ortalyq Aziyada aldaghy eki jyl kóleminde әskery nemese basqa bir janjal bolatyn bolsa, ýlken eki sebepten tuyndauy mýmkin dep topshylaydy. Birinshisi,  esirtki trafiyigine qatysty. Ekinshisi, osy su mәselesine qatysty deydi. Sondyqtan, biz Evroodaqqa tóraghalyghymyzdy paydalanyp, Ózbekstangha diplomatiyalyq qysym jasauymyz kerek. Yaghni, aghayyndar Týrki birligi turaly, Ortalyq Aziya odaghy turaly auyz ashpay-aq qoyalyq, su mәselesin sheship alayyq deuimiz kerek. Sol arqyly, keleshek úrpaqqa problema qaldyrmay, mәseleni sheshuimiz kerek. Orta Aziyadaghy eng myqty memleket ol - Ózbekstan. Býgingi Kәrimov biyligining otyruy sebebinen, olar kóptegen mýmkindikke qol jetkize almay otyr. Erte me, kesh pe, ózbekter dúrys sayasatqa kóshetin bolsa, Orta Aziyadaghy eng myqty elge ainalady. Olay deytinimiz, ózbek halqynyng ekonomikagha, naryqqa beyimdiligi bar. Biraq, eldegi sayasy jaghday elding ekonomikalyq damuyna keri әserin tiygizip otyr. Olardaghy demgorafiyalyq ósim - jerding azdyghyna, adamnyng kóptigi ýlken dýmpu tudyruy yqtimal. Eger, ózbek eli jarylsa, aimaqty mýldem ózgertip jiberdi. Qazirgi tanda, Islam Kәrimovtyng osy jaghdaydy ústap otyruy biz ýshin tiyimdi bolghanymen, jaghydaydyng ary qaray ushygha berui Qazaqstan ýshin ýlken qauip. Ózbekte tynyshtyq bolsyn desek, Kәrimovty qoldaugha mәjbýrmiz. Ózbekting týrmelerinde otyrghan diniy-sayasy qylmyskerler sany 10 mynnan asyp týspese, kem týspeydi. Erteng olar bostandyqqa shyqqanda qalay bolaryn eshkim boljap aita almaydy...

Al, Týrkimenstanda dәl osynday túiyq, jabyq jaghdayda. Olar jayly esh aqparat joq. Týrkimenstan degende mening kózime Ontýstik Koreya elesteydi.

Preziydent N. Nazarbaev ruhany saladaghy daghdarys, vakuum degen sózderdi aitty. Sol vakuumdy joi ýshin - býgingi kýn ýshin qiyal, arman bolyp sanalatyn iydeyalardy aita bastauymyz qajet. Evroodaqtyng birigui turaly alghash kótergenderding biri - Viktor Gugo. Ony aqyn, jazushy, tarihshy deymiz, ol  myqty sayasatkerde bolghan. Onyng hattaryn, jazbalaryn oqityn bolsanyz, týbinde Evroodaq pen AQSh býkil әlemdi biylep otyrady degendi 1840 jyldary aitqan. Biz myqty, Úly últ bolamyz desek, basqa últtyn, týrki halyqtarynyng namysyna tiyetin, adamdardy tarihy túrghydan qorlaytyn nәrselerden aulaq bolghanmyz jón. Yaghni, ózbek degende, «saudagerler ghoy», anau-mynau degen kózqarastardan ada boluymyz kerek. Mysalgha, elimizdegi úighyr mәselesin alayyqshy, neshe týrli pikirler bar. Men әdeyi zerttep kórdim, úighyrlargha degen eng jaman kózqaras Almaty oblysynyng qazaqtarymen, qytaydan kelgen qandastarymyz arasynda ghana. Al, bastys ónirlerdegi qazaqtardan úighyr jayly súrasanyz, olardyng kim ekeninde, ne ekeninde bilmeydi... Úighyr aghayyndar Qazaqstanmen maqtanyp jýr, «qazaqtar - gazetimizdi, mәdeniyetimizdi ústap túr» dep... Sol siyaqty Orta Aziya elderining de ruhani, mәdeny baylanysyn arttyruymyz kerek. Kerek deseniz bizderde, osy aimaqqa taralatyn birde bir gazet nemese jurnal joq eken. Ruhaniyat ainalyp kelgende, sayasatynda, basqasynda basyp týsedi. Orta Aziya elderinde ortaq ruhaniy-mәdeny kenistik qalyptastyrmay, eshqanday integrasiya turaly sóz qozghau mýmkin emes.

 

P.S

Keshegi «Alash Orda» az ghúmyrynda, týrkilik birlikiting biltesine may jaghyp qaltyrghan-dy. Maygha shylanghan bilteni tamyzyp, onyng jaryghyna jiylyp, sәulesine sayalaytyn kýn tusa da, bizder әli túralap jýrmiz. Týbi bir týrkilikting týbi osylay túnghiyqtana bere me?

Jәnibek GhALYM

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439