Dinara MYNJASARQYZY. DOKTORLAR MEN KANDIDATTARDYNG DYRMEGI
Oqulyq qashan onalady?
Oqulyq qashan onalady?
Bylyqqa belshesinen batqan bilim beru salasyn batpaqtan qalay alyp shyghamyz? Býgingi kýni ózektiligin joymay keletin búl mәselening sheshimin osy salanyng tizginin ústaghan eks-ministrlerding eshqaysysy da taba almady. Ásirese, tәuelsizdik alghaly beri jana buyn oqulyqtary syn tezine qansha ret alynsa da, jaghdaydyng onalatyn týri joq. Kerisinshe, jyl sayyn mektep oqulyqtarynyng paraqtarynan bilimning kiltin emes, órip jýrgen qateni tabu ýirenshikti әdetke ainalghan.
Olay demeske amal joq. Byltyrghy jyldyng ózinde kemshiligi kózge týrpidey basylghan oqulyqtardyng birazy oqu baghdarlamasynan alynyp tastalghan-túghyn. 2007 jyly 7-11 synyptaryna arnalghan 240 oqulyqqa saraptama jýrgizilip, nәtiyjesinde 58 oqulyqqa redaktorlyq ózgeris engizu ýshin, 100-in qayta óndeu ýshin keri qaytarylsa, 13 oqulyq qoldanystan alyndy. Al, byltyr barlyghy 2936 oqulyq pen oqytu-әdistemelik keshenining tek 1202-i ghana paydalanugha úsynylyp, 1107-i keri qaytaryldy, 338-i qayta óndeuge jiberilse, 289 oqulyqtyng sapasy tómen bolghandyqtan saraptamagha jiberilmedi. Búl mәsele Parlamentting qabyrghasynda da sәn mәrte kóterilip, óreskel qateler týzetuge jol tartty. Bilimning negizi - oqulyq! Al, bilim berudi jaqsartu el Ýkimetining әrqashan nazarynda ekenin basa aituymyz kerek. Qazaqstannyng 2020 jylgha deyingi strategiyalyq damu jospary men Elbasynyng Joldauyn jýzege asyru maqsatynda Bilim jәne ghylym ministrligi 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy jobasyn әzirledi. Onda barlyq balalardy mektepke deyingi tәrbiyemen jәne oqytumen qamtamasyz etu, 12 jyldyq bilim beru modelin engizu, tehnikalyq jәne kәsiptik bilimning ekonomika talaptarymen ózara baylanysy, kәsiptik standarttar әzirleu, joghary bilimning sapasyn arttyru mәseleleri kórinis tapty. Desek te, aragidik talqygha salynyp túratyn oqulyq mәselesining jyry múnymen bitetin emes. Ásirese, oqulyqtaghy olqylyqtar eks-ministr Týimebaevtyng túsynda qyzu taqyrypqa ainalghany este. Tipti, elimizdegi otandyq oqulyq avtorlary "Oqulyqty qyrghyzdargha jazdyryp jatyr" degen sarynda gazet betine ashyq hat jazyp, oqulyqqa jauap berui tiyis ghylymiy-praktikalyq "Oqulyq" ortalyghyn dýrliktirgen edi. Jasyratyn nesi bar, qazir oqulyqta ketken qateler jóninde qanday da bir aqparat alghymyz kep "Oqulyq" ortalyghyna habarlassaq, olar: "Búl súraqqa ministrlik jauap berui tiyis" dep at-tonyn ala qashady. Al, ile-shala ministrlikke telefon shalsanyz, "Búl mәselening anyq-qanyghyn "Oqulyq" ortalyghynan bile alasyz" degen salghyrt sózdi estiysiz. Ekeui bir-birine silteydi. Sonda elimizdegi oqulyqtargha kim jauap beredi? Ghylymiy-praktikalyq "Oqulyq" ortalyghynyng basty mindeti qaysy?
Biz gazetimizde oqulyq mәselesine qatysty birneshe material jariyaladyq. Tipti, basqany bylay qoyghanda, bastauysh synyp oqulyqtarynyng ózinde qarapayym qatelerding "men múndalap" jýrgenin aitqanda, keybir baspalar óre týregeldi. Ol azday, 1-2-synyp oqushylaryna arnalghan oqulyq mәtinderinde shúbalanqy sóilemder men týsiniksiz úghymdar kóp. Tilge jenil, júp-júmyr boluy tiyis mәtin joqtyng qasy. Nege? Áriyne, әr baspa shygharghan oqulyghyn qorghashtaytyny anyq. Al, olargha "Búl qalay?" dep kóldeneng saual qoysanyz, "Qazirgi balalar tehnikanyng zamanynda ómir sýrip jatyr. Olargha búl mәtinder auyr emes. Balany osy bastan qiyndyqqa tózetindey, auyrdy kótere alatynday jaghdayda tәrbiyeleuimiz kerek" degen birjaqty pikir estiysiz. Alayda, әr nәrsening óz uaqyty bar emes pe? Birinshi synypqa barghan bala bir mezette sonshama aqparatty qabylday aluy mýmkin be? Árbirden song bastauysh synyp oqushysy "Abay jolynyn" ýzindisin, Ábish Kekilbaevtyng romanynyng tilin úghyna ala ma? Qazir kóp oqulyqtarda tili auyr osynday shygharmalardan mәtin keltirudi sәnge ainaldyrghan. Kóbine kýndelikti gazet-jurnalda jariyalanghan materialdar qosyndysyn da tyqpalaydy. Avtordyng ózindik qoltanbasy men ústanymyn tabu qiyn. Yaghni, býgingi keybir avtorlar "dayyn asqa tik qasyq" demekshi, әr jerden alyp qúrastyryp, "oqulyq jazdym" degen ataqpen masayrap jýr.
Bizde qazir bәsekege qabiletti memlekettik baspalar da sanauly. Balama oqulyq jazatyn avtorlar da, ony jaryqqa shygharatyn baspa da kýrt azayyp ketti. Jyl sayyn baspalar memlekettik tenderge qatysyp, arnayy lot jenip alady. Sonyng ishinde bir baspa bastauysh synyp oqulyqtaryn shygharsa, kelesi baspa basqa oqulyqtardy basugha mýmkindik alady. Ádette, tenderdi jenip alghan baspa elimizde mektep tabaldyryghyn qansha balanyng attaytyndyghynan habardar bolsa da, oqulyq tapshylyghyna boy aldyrady. Jyldaghy jaghday sol. Oqu jylynyng ortasyna deyin oqulyq izdep, sharq úryp jýrgen ata-anany jii úshyratatynymyz sondyqtan.
DOKTORLAR MEN KANDIDATTARDYNG SANY QANShA?
Oqulyqty kimder jazuy kerek? Qúdaygha shýkir, bizde qazir ne kóp, ataghy darday ghalymdar kóp. Olar óz salasyn jiti mengergen kәsiby sheberding sanatynda. Ghylymy dәrejesin qorghaghan bilikti mamandardyng sany qansha? Búl súraqtyng jauabyn bilu ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining kómegine jýginip, arnayy súraq jibergen edik. Árige barmay-aq, 2005-2010 jyldar aralyghynda ghylym salalary boyynsha doktor jәne kandidat ghylymy dәrejelerinde bekitilgen izdenushiler sanyn beruin súradyq. Kóp úzamay jauap ta keldi. Biz tehnikalyq ghylym salalaryna kóz jýgirtpesten búryn, qazaq tilining ústasy, oqulyq jazudyng sheberi sanalatyn pedagogtar men filologtardyng tizimine kónil audardyq. 2005 jyldan kýni býginge deyin Filologiya ghylymy boyynsha doktor ghylymy dәrejesin 124 maman qorghasa, kandidat ghylymy dәrejesi 695 mamangha búiyrypty. Al, Pedagogika ghylymy boyynsha, doktor ghylymy dәrejesin - 165, kandidat ghylymy dәrejesin - 737 maman aqtap shyqqan. Ýshinshi, Tarih ghylymynda 79 doktor, 335 kandidat tirkelipti.
Aynalasy bes jyldyng ishinde ministrlik múnshama doktor men kandidatty qorghatyp jatsa, tәuir-aq eken dep quanugha da bolar. Biraq sol Pedagogika salasy boyynsha ghylymy ataq alghan 165 doktor men 737 kandidat ne tyndyryp jýr? 124 doktor men 695 kandidat filologiya salasynda qanday enbek sinirip keledi? Nege osy tolyp jatqan doktorlar men kandidattar jabylyp jýrip bir oqulyq jaza almaydy? Tym bolmasa, biliktiligi men tәjiriybesin sarqa júmsap, otandyq oqulyqtardyng týzeluine nege kýsh salmaydy? Áytpese, osy salany býge-shigesine deyin zerttep, ghylymy ataq aluyna ne joryq? Álde, olardy ministrlik tarapynan oqulyq jazugha júmyldyru júmystary jýrgizilmey me?
Mәselen, búl saualdy belgili matematik әri akademik Asqar Júmadildaevqa qoyghanymyzda: "Oqulyqty jazatyn - pedagogtar. Búl jerde ýlken paradoks bar. Kenes odaghynda qatelespesem, pedagogika boyynsha nebәri 20 doktor bolsa, qazir 1000-nan asyp ketti. Bizde ýlken alshaqtyq bar. Ghylymy ataq pen ghylymnyng arasynda qarym-qatynas joq. Taghy bir sebep, Kenes odaghynan keletin dәstýrden qol ýzip qaldyq. Sol kezde Joghary attestasiyalyq komissiya (JAK) degen boldy. Onyng talaby da, tәrtibi de qatal edi. Ekining biri baryp, qorghay bermeytin. Óte qiyn edi. Qazir JAK ózimizge keldi de, bәrimiz múrnyng bar da bir sinbir degen prinsipti paydalanyp, byt-shytyn shyghardyq. Oqulyq jazyp jatqan kezdeysoq adamdar. Onyng ishinde pedagogtar joq. Al pedagogikadan ghylymy dәreje qorghap jatqan adam ghylymgha da, oqulyqqa da enbegi sinbey jýr" degendi ashyna aitty.
Rasynda da, keleshek úrpaqtyng bilimdi, sanaly boluy bilimning negizgi kilti - oqulyqqa baylanysty. Oqulyq jaqsarmay, bilimning tasy órge domalay almaydy. Eger әlgindegi myndaghan kandidattar men doktorlarymyz ataq pen mәnsapqa qúmar bolmay, qoghamgha, óskeleng úrpaqqa paydaly is atqarsa, naghyz ghalym ekendigin dәleldegen bolar edi. Alayda, ataqty ghalymdargha kәmpit taratqanday etip ýlestire bersek, doktor, kandidat ghylymy dәrejesining de qúny ózinen ózi qúldyray bermey me? Býite bersek, eki-ýsh jylda ekining biri kandidat, ýshting ekeui doktor bop, taltandaytyn kýn tuady. Esesine, bilimi tayaz avtor onsyz da shimay-shatpaqqa toly oqulyqty oiynshyqqa ainaldyryp, tu-talaqayyn shygharmasyna kim kepil?
OQULYQ MÁSELESIN JÚMAGhÚLOV QALAY ShEShEDI?
Bilim jәne ghylym ministrligi tizginin ústaghan Baqytjan Júmaghúlov jauyrdy jaba toqyp kelgen oqulyq mәselesine qalay ýn qosady eken degen oy bәrimizdi mazalaghan-dy. Qyzmetine aralasqanyna kóp bola qoymaghan ministr oqulyqtardy әzirleu, saraptau jәne basyp shygharu júmystaryn jýielendiru mәselesi boyynsha respublikalyq kenes ótkizdi. Oghan 50-den astam baspa basshylary, 540 oqulyqtardyng jәne oqu-әdistemelik keshenderding avtorlary, oqu әdebiyetterine saraptama jasaytyn mamandar, elimizding barlyq ónirlerinen kelgen әdiskerler men pedagogtar qatysty.
Kýn tәrtibinen týspey keletin oqulyqtyng jyry taghy da bastaldy. Álbette, búl mәselege jana ministrding moyyn búruy zandy da. Búghan deyingi eks-ministrlerdi san qaqsatqan oqulyq mәselesi býgin, erteng jaqsaryp ketedi degenge eshkim sene qoymas. Degenmen, búl jaytqa nemketti qarasaq, dәl qazirgi jaghdaydy mýldem ushyqtyryp aluymyz da ghajap emes.
Keneste oqulyqtardyng jәne oqu-әdistemelik keshenderding qúrylymdyq taqyryptarynyng mazmúnyna basa nazar audaryldy. Oqu basylymdaryn baghalaudyng dәstýrli kriyteriyleri saraptaugha alynyp, olar naryqtyq naqty jaghdaygha qaray jan-jaqty taldaudan ótetin bolady. Baspagerler oqulyqtardyng mazmúny men poligrafiyalyq bezendirui jónindegi sanitarlyq-gigiyenalyq talaptargha qatysty pikir-oylarymen bólisti. Sonday-aq, elektrondyq bilim beru resurstarynyng bolashaghy jәne olardy keshendi saraptamadan ótkizu turaly sóz bolyp, oqulyqtardyng sapasyn saraptamadan ótkizu jóninde halyqaralyq saraptama jýiesin qúrudy úsyndy.
Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov últtyq oqulyq kitaptaryn basyp shygharudy odan әri damytu jóninde ózderining ústanymy men kózqarasymen bóliskisi kelgenderding bәrin de múqiyat tyndap, taldaudan bayypty qorytyndy shyghardy. Ol ong nәtiyje retinde balama oqulyqtar jasau ýshin bәsekeli orta qalyptasqanyn atap ótti. Onyng pikirinshe, alty mynnan astam oqulyqtar men oqu-әdistemelik keshenderding ishinde jaqsy bagha alghan materialdar az emes. Olar oqushylardyng óskeleng oi-órisin eskere otyryp, týsinikti tilmen jazylghan, jaqsy bezendirilgen. "Bir sózben aitqanda, otandyq oqulyqtardy jasaushylar men onyng avtorlary baspagerlermen birge shygharmashylyq izdeniste ekeni bayqalady. Biraq ta jahandanu dәuiri jana talaptar qonda. Sondyqtan da qazirgi zamanda bagha jetpes kapital - bilim ekeni sózsiz, al ony jaqsy oqulyqtar men kitaptarsyz kóz aldyna elestetuding ózi qiyn. Soghan baylanysty qysqa merzimde oqulyqtar basyp shygharudy damytu ýshin onyng pәrmendi qúqylyq bazasyn jasau qajet. Sapasyz oqulyqtardyng ýlgileri olardyng mazmúnyn jariyaly týrde taldau ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining veb-saytyna ornalastyrylatyn bolady. Ony jasaushylardyn, avtorlardyn, sarapshylardyn, baspagerlerdin, poligrafisterdin, bir-birimen qarym-qatynasyn joghary dengeyge kótergen jón. Búl orayda talapty kýsheyte otyryp, olardyng tolyqqandy júmys isteui ýshin qajetti jaghdaylardy jasau kerek. Oqulyqtardy jasaugha qatysatyn mamandardy materialdyq jaghynan yntalandyru jýiesin qaytadan qarastyrghan jón", - dedi ministr.
Áriyne, jana ministrding oqulyqty ontaylandyru jolynda bastaghan qadamy oryndy. Osy aitylghan talap-tilekterding aitylghan jerde qalyp qoymauyn qadaghalau kerek. Ol ýshin tarihty reseylik ghalymdarmen birigip jazamyz dep attandamay, jogharyda aitylghan doktorlar men kandidattardy júmyldyru qajet. Onsyz oqulyqtaghy olqylyqtardy týzeu mýmkin emes.
«Týrkistan» gazeti