«Agroshiykizatqa súranys artatyn kýn tayau»
QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Shavhat ÓTEMISOV:
- Shavhat Ánesúly, elge kelgen eki aptanyng ishinde oblystyng eng shalghay auyldaryna, Reseymen shekaralas audandaryna at basyn búryp ýlgeripsizder. El-júrttyng jaghdayy, kónil kýii qalay eken?
QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Shavhat ÓTEMISOV:
- Shavhat Ánesúly, elge kelgen eki aptanyng ishinde oblystyng eng shalghay auyldaryna, Reseymen shekaralas audandaryna at basyn búryp ýlgeripsizder. El-júrttyng jaghdayy, kónil kýii qalay eken?
- Birden aityp keteyin, shalghay audan, alys auyldardaghy halyqtyng biyl kónil kýii kóterinki. Onyng eng basty sebebi, songhy birer jylda bizding oblystyng eng qashyq degen audandarynyng ózine kógildir otyn jelisi jetip, sonymen qatar auyz su mәselesi sheshimin tabuda. Mysaly, búryndary Bókey ordasy audanyna barghanda aldymyzdan birinshi kezekte gaz mәselesi shyghatyn edi. Al Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes byltyr oblys basshylyghynyng qajyrly enbegining arqasynda bizding ónirding eng shalghay audanyna kógildir otyn jetti. Biyl osy sharua zandy jalghasyn tauyp, Syrym, Qaratóbe audandarynyng túrghyndary әlgindey quanyshqa keneldi. Búl sóz joq, el-júrtqa qosa, biylik ýshin de aituly әleumettik jetistik. Sonymen qatar barlyq audanda balabaqsha, mektep, mәdeniyet oshaqtary men emdeu mekemelerining ghimarattary berisi kýrdeli jóndeuden ótip, әrisi janadan salynuda. Osynyng bәri jergilikti júrttyng kóz aldynda әri ózderining belsendi atsalysuymen jýzege asyp jatqan jaghymdy janalyqtar. Ári әlgindey әleumettik iygilikterding kórinis tabuy túraqty sipat alghandyqtan, songhy jyldary jas mamandardyng auyldyq jerlerge barugha da yqylasy artty.
- Sóite túra, Parlamentting deputattary arnayy kelip túrghanda, auyldaghy aghayyn kókeykesti mәselelerdi de algha tartqan shyghar?
- Qaztalov, Janaqala jәne Jәnibek audandaryna barghan saparymyzda jergilikti júrt jýn-júrqa, teri-tersek ótkizu mәselelerin jii tilge tiyek etti. IYә, әzirshe әlgindey agroshiykizat ataulyny ótkizu, óndeu jaghy oqsanqyrymay túrghany ras. Biraq búl baghytta da qolgha alynyp jatqan ondy bastamalar barshylyq. Ózderinizge mәlim, Elbasynyng tapsyrmasyna oray eldi industriyalandyru baghdarlamasy, industriyalandyru kartasy jasalyp, bekitildi. Osy joba-jospargha sәikes Qazaqstannyng ontýstiginde tigin-toqyma klasterin qalyptastyru kózdelip otyr. Demek, jýn-júrqa, teri-tersek syqyldy agroshiykizattargha súranys artatyn kýn tayau. Onyng ýstine Keden odaghy qúrylyp, qazaqstandyq shiykizatqa qosa, dayyn ónim ýshin de tútynu rynogy birneshe ese keneyip jatqanda jýn-júrqa, teritersek endi súrausyz qalmas dep oilaymyn.
- Shavhat Ánesúly, endi bir sәt auyldan Astanagha qaray oiyssaq. Tórtinshi shaqyrylymdaghy Parlamentting ýshinshi sessiyasy ótken aidyng sonynda mәrege jetkeni mәlim. Atalmysh sessiya barysynda deputattar sýzgisinen ótken zang ataulynyng qaysysyn bóle-jara atar ediniz?
- Ýshinshi sessiya óz júmysyn byltyrghy qyrkýiekting birinde bastap, biylghy mausym aiynyng otyzynda tәmamdady. Atalmysh sessiya bastalghan sәtte bizding qorjynymyzda 200-dey zang jobasy bar-tyn. Sonyng 134-in Mәjilis deputattary elep-ekshep Senatqa joldady. Al Senattyng sýzgisinen ótken 100 zangha Preziydent qol qoyyp, qoldanysqa endi. Áriyne, parlamenttik talqylaudan ótken zandardyng әrqaysysynyng elimizding qoghamdyq-sayasy jәne әleumettik-ekonomikalyq tynys-tirshiligi ýshin ózindik manyzy bary anyq. Sóite túra, kýshine engen zandardyng ishinde Keden odaghy qúryluyna oray osy salagha qatysty zang aktileri men Salyq kodeksine engizilgen ózgertuler men tolyqtyrulardy, 2010-2014 jyldargha qatysty budjetti pysyqtaghanymyzdy aldymen aitar edim. Sonday-aq osy qatargha Qazaqstan Respublikasynyng keybir zang aktilerine ózgerister men tolyqtyrular engizu arqyly qazaqstandyq qamtudy jetildirudi kózdep, otandyq tauarlargha basymdyq beruge úiytqy bolghanymyzdy da qosugha bolady.
- Jaqynda siz «Núr Otan» HDP oblystyq filialynda ótken «Biznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasyna qatysty azamattardy qabyldau kýnine qatystynyz...
- Óz basym «Biznesting jol kartasy - 2020» kәsipkerlikting damuyna sony serpin beretin baghdarlama ekendigine kәmil senimdimin. Tek endi onyng jay-japsaryn el-júrtqa, әsirese, biznes ókilderi men bank salasynyng qyzmetkerlerine keninen nasihattap, úghynyqty jetkizu shart. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes ýkimet bekitken atalmysh baghdarlama mynanday ýsh qúramdas bólikten túrady:
- Jana biznes jobany qoldau,
- Kәsipkerlik sektoryn sauyqtyru,
- Eksportqa ónim shygharatyn kәsipkerlerdi qoldau.
Mine, osynday múrat-maqsat ýshin budjetten 30 mlrd. tenge qaralyp otyr. Endigi kezekte janaghy ýsh mәselening bas-basyna qysqasha toqtalyp óteyik.
Jana jobagha 12 payyzdyq nesie beriledi de, onyng 7 payyzyn kәsipkerding ózi tóleydi. Al qalghan bes payyzyna ýkimet demeuqarjy (subsidiya) bóledi.
Endi kәsipkerlikti sauyqtyru mәselesine keleyik. Qarjylyq daghdarys kezinde jarty jolda qalyp qoyghan joba atauly az emes. Qarjy-qarajattyng tapshylyghynan kәsipker jobasyn jalghastyrmaq týgili, bankten alghan búrynghy nesiyesinen qútyla almay әure. Múnday tyghyryqqa tap bolghan biznes ókilderi de endi jana jobagha qatysty jogharydaghyday jýyemen nesie ala alady. Yaghny 12 payyzdyq nesiyening 5 payyzy ýkimet tarapynan demeuqarjymen óteledi. Sonday-aq shetke tauar shygharugha qabiletti kәsipkerlik nysany ýshin de 12% nesie qarastyrylghan. Búl nesiyening 4 payyzyn kәsipker ótese, al 8 payyzyn ýkimet demeuqarjymen jabugha mindettenip otyr. Múnday qadam otandyq kәsipkerlerdi Keden odaghy jaghdayynda bәsekege qabiletti ónim óndiruge yntalandyrary anyq. Eksporttyq ónimge negizdelgen bir jobanyng ózine 3 mlrd. tengege deyin qarjy bólu qarastyrylghan.
- Siz tilge tiyek etip otyrghan qarjy kózderi kәsipkerlerge qanday instituttar arqyly berilmek?
- Ýkimet «Damu» kәsipkerlikti damytu qoryna, al búl qor ekinshi dengeyli bankterge qarastyrylghan qarjyny súranysqa oray jiberip otyruy tiyis.
- Kәsipkerlikting ýles salmaghy jyl ótken sayyn audan-auyldarda da artyp keledi. Alayda ekinshi dәrejeli bankter ol jaqqa әli ayaghyn basa qoyghan joq...
- Oiynyzdy týsindim. Audan-auyldaghy kәsipkerlerge «Biyznesting jol kartasy» boyynsha qaralghan nesiyelik qarajatty jetkizuding bir joly - shaghyn qarjylyq úiymdardyng jәrdemine jýginu. Mendegi mәlimet boyynsha bizding oblysta býgingi tanda 20-dan asa shaghyn qarjylyq úiym әreket etetin kórinedi.
- Demek, deldaldyq tizbek iske qosylghandyqtan, nesiyening payyzdyq kórsetkishi az-maz bolsa da artady ghoy?
- Siz algha tartyp otyrghan payyzdyq ósimdi joqqa shygharugha bolmaydy, әriyne. Degenmen búl ósim meninshe, kәsipker ýrketindey dengeyge jetpeui tiyis. Jalpy, songhy kezderi búrynghy «Agrobank» syqyldy auyl sharuashylyghy ýshin arnayy qarjy institutyn ashu kerektigi jóninde jii sóz bola bastady. Maghan osy mәsele qoldaugha túrarlyq bastamaday kórinedi.
- Shavhat Ánesúly, biylghy quanshylyq oblystyng egin sharuashylyghyn byltyrghyday taghy da taqyrgha otyrghyzdy. Al saqtandyru kompaniyalary bizding oblysty ainalyp ótuge ýiir. Jergilikti mamandar býginderi «Saqtandyrudyng ýkimet tóleytin qazirgi 50 payyzdyq mólsherin 70-80 payyzdyq dengeyge kóteru kerek» degen pikir aityp jýr?..
- Ózderinizge mәlim, Batys Qazaqstan oblysynyng klimaty kýrt kontiynentaldy. Yaghny búl qysy suyq, jazy ystyq degen sóz. Sol sebepti Oral óniri - egin sharuashylyghy túrghysynan nartәuekeldi talap etetin ólke. Esesine Aq Jayyq atyrabynda ósken aq biday ataulynyng qamyrlyghy (kleykovinalyq kórsetkishi) joghary. Bizding ólkening topyraghynda óngen dәnning әlgi qasiyeti onyng mәrtebesin kýrt kóterip, halyqaralyq rynokta bәsin aspandatyp jiberedi. Osyghan senetin aqjayyqtyq diqan atauly jyl sayyn egin salugha yntaly. Jaz janbyrly, kýn rayy eginge qolayly bolghan jyly enbekker qauymnyng beyneti artyghymen aqtalady. Al kókten nәr tambaghan jyly enbek esh boldy degen sóz. Mineki, biyl da byltyrghyday quanshylyq diqan qauymnyng tókken terin tekke ketirdi. Búghan qosa olardyng basym kópshiligi sebilgen dәndi, egilgen egindi saqtandyra almaghan. Sonymen qatar kóktemgi egisting qamymen túqym men janar-jagharmay ýshin alynghan nesie jәne bar.
Bizding oblysta byltyr da, biyl da egin adam faktorynyng kesirinen emes, tabighy jaghdaydyng әserinen kónil kónshiterliktey ónim bermedi. Sol sebepti ótken jyly Parlament deputattary úiytqy bolyp, Aqjayyq diqandary alghan nesie ataulynyng óteu merzimin keyinge shegeruge qol jetkizgenbiz. Al egindi saqtandyrudyng memleket tóleytin mólsherin kóbeytu mәselesin de mening oiymsha, talqygha salyp, talpynyp kóruge bolady. Eger diqandar «Egin sharuashylyghyn saqtandyru mindettiligi turaly» zangha ózgerister engizu jóninde janúshyra dabyl qaghyp jatsa, demek oghan qúlaq asqan jón.
- Últtyq birynghay testileu jóninde el-júrttyng pikiri ekige jarylyp túr. Al búl mәsele Parlament deputattarynyng nazarynda bar ma?
- El ishinde ÚBT jýiesin jaqtaytyndar da, dattaytyndar da bar ekendiginen habardarmyn. Sol sebepti Mәjilisting bir jinalysyna Bilim ministri Janseyit Týimebaevtyng ózi kelgende Últtyq birynghay testileu jóninde әngime qozghaghanmyn. Men ministrge «ÚBT-nyng qoldanysqa engenine biraz jyldyng jýzi boldy. Demek, ministrlikting osy mәselege jauapty qyzmetkerlerine qosa, pedagog ghalymdar men bilikti ústazdardan qúralghan birikken komissiya qúryp, meninshe, ÚBT jýiesining jetistigi men kemshiligin saralaytyn uaqyt jetti. Bәlkim, komissiya qúramyna deputattar men ata-analar qauymynyng da ókilderin qosqan jón shyghar» degen baghytta úsynys aittym. Ministr Týimebaev «Pikirinizge nazar audaramyz» dey kele, eki satyly test núsqasyn da qarastyryp jatqandyghyn algha tartty. Yaghny mektep bitirgen kezde jәne JOO-gha týsu barysynda test tapsyru jýiesi.
Jalpy, ÚBT-ny týgeldey teriske shygharugha bolmas. Óitkeni búrynghy jýie kezinde arnayy jәne joghary oqu oryndaryna týsu barysynda paraqorlyq beleng alghany bar. Ári talapker (abituriyent) әueli mektep bitirerde, sosyn qalaghan oqu ornyna týserde jәne emtihan tapsyryp, biraz әure-sarsangha týsetin edi. Sóite túra, qazirgi qoldanystaghy ÚBT jýiesi balanyng oi-órisin, dýniyetanymdyq kózqarasyn aiqyndap bere almay otyrghany jәne aqiqat. Sol sebepti qazirgi jýiege, bәlkim, shygharmashylyq túrghydaghy bir emtihan qosu kerek shyghar. Taghy bir aitpaghym, meninshe, ÚBT tapsyrugha mektep bitirushilerdi psihologiyalyq túrghydan dayarlau әli kemshin. Áriyne, jauapty syn-synaqtyng aldynda kim-kimning de qobaljuy zandy qúbylys. Biraq tolqu, qobalju syqyldy sezimderding kesirinen bilip túrghan bala keyde tómen nәtiyje kórsetip qalady. Óz basym osy faktor ata-analargha qosa, pedagogtar men psiholog dәrigerlerdi de myqtap oilandyruy tiyis dep esepteymin.
ÚBT-gha qatysty myna keraghar faktordy da nazardan tys qaldyrugha bolmaydy. Býginderi bilim salasynyn, mektep basshylarynyng júmysy negizinen ÚBT-nyng qorytyndysy boyynsha baghalanatyny jasyryn emes. Sol sebepti pedagogtar shәkirtining kez kelgen tәsilmen jaqsy nәtiyje kórsetuine mýddelilik tanytuda. Búl kózboyaushylyqqa da jol berilip jatyr degen sóz. Al jas adam mektep qabyrghasynan shyqpay jatyp kózboyaushylyqqa boy aldyrsa, demek múnday qauipti dert qoghamdy oilantuy tiyis. Retti jerinde qatty da bolsa, aita keteyin Kenes odaghynyng memleket retinde joyyluyna myqtap yqpal etken negizgi faktorlardyng biri - kózboyaushylyq, yaghny jalghan aqpar beru. Biz tarihtyng osy ashy sabaghyn úmytpaugha tiyispiz...
Súhbattasqan
Bauyrjan GhÚBAYDULLIYN.