Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3398 0 pikir 1 Qarasha, 2010 saghat 10:58

SIBIR BEKIRELERI «ERTIS» ÓZENINE JIBERILDI

Ótken aptada «Vostok - Akvakulitura» bekire zauyty JShS-i mynnan asa sibir bekiresining mayshabaghyn Ertis ózenine jiberdi. Bir jyldyq sibir bekirelerining salmaghy 650 gramdy qúraydy. Ertisting Pavlodar óniri tarihynda alghash ret úiymdastyrylyp otyrghan atalmysh aksiyagha oblystyq auylsharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Bauyrjan Qasenov, «Vostok - Akvakulitura» JShS diyrektory Qanat Syzdyqov jәne Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrligi «Zaysan-Ertis» oblysaralyq balyq ónerkәsibi inspeksiyasynyng bastyghy Mәulen Qanatbaev qatysty.

Ótken aptada «Vostok - Akvakulitura» bekire zauyty JShS-i mynnan asa sibir bekiresining mayshabaghyn Ertis ózenine jiberdi. Bir jyldyq sibir bekirelerining salmaghy 650 gramdy qúraydy. Ertisting Pavlodar óniri tarihynda alghash ret úiymdastyrylyp otyrghan atalmysh aksiyagha oblystyq auylsharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Bauyrjan Qasenov, «Vostok - Akvakulitura» JShS diyrektory Qanat Syzdyqov jәne Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrligi «Zaysan-Ertis» oblysaralyq balyq ónerkәsibi inspeksiyasynyng bastyghy Mәulen Qanatbaev qatysty.

- Bekire zauyty 2008 jyldan beri balyq ónerkәsibin algha qoyyp, onyng kóptegen týrlerin shet elderden әkelip úryqtandyrady. Basty maqsatymyz - jergilikti ózen-kólderdegi balyq týrlerin kóbeytu. Aldaghy uaqytta su jәndigining basqa da týrlerin irilendiru júmysyn basty nazargha qoyyp otyrmyz. Ertis ózenine jibergen sibir bekiresining túqymyn Mәskeu qalasynyng janyndaghy Kanakovskiy zauytynan arnayy aldyryp ósirdik. Endi nәtiyjesin aldaghy uaqyttarda kóretin bolamyz. Jalpy mynnan asa sibir bekiresi mayshabaghyn satyp alugha 3 million tenge qarajat ketti,- deydi «Vostok - Akvakulitura» JShS diyrektory Qanat Túrlybekúly. Ertisting Pavlodar ónirining tarihyna ýniler bolsaq, sibir bekiresin aulaugha osydan otyz jyl búryn tyiym salynghan eken. Egerde olardyng ósuine eshkim kedergi jasamasa, sibir bekirelerining úzyndyghy eki metrge deyin jetip, salmaghy 200 kilogramdy qúrauy mýmkin. Ásirese, jinalghandardyng basym bóligin «Ózenge jiberilgen mayshabaqtar su tolqynymen birge ózge aimaqtargha jýzip ketpey me?» degen súraq mazalady. Búl taqyrypta kóptegen zertteu júmystaryn jasap jýrgen S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti monitoring ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri Aleksandr Boskinning aituyna qaraghanda, sibir bekireleri tek qana bir aimaqta ómir sýredi. «Biz sibir bekiresining ómir sýrui turaly biologiyalyq zertteu júmysyn jýrgizdik. Jalpy, jergilikti mekenderge ýirenip alghan sibir bekireleri eshqayda ketpeydi. Tek qana sol aimaqta tirshilik etedi. Sibir bekirelerin ózenge kýzgi uaqytta jiberu kerek. Sebebi, dәl osy uaqyttaghy su qysymy balyqtargha jayly bolady»,- deydi A.Boskiyn.

Múnday aksiyany úiymdastyrugha respublikalyq budjetten eshqanday qarajat bólinbegen. Balyq ónerkәsibin algha qoyghan «Vostok-Akvakulitura» JShS sibir bekirelerin «Ertis» ózeninde kóbeytuge arnalaghan aksiyany óz qarjylaryna úiymdastyrghan. Aksiyagha arnayy kelip qatysqan Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrligi «Zaysan-Ertis» oblysaralyq balyq ónerkәsibi inspeksiyasynyng bastyghy Mәulen Qanatbaev: «Múnday sharalar aldaghy uaqytta elimizding barlyq aimaqtarynda ótkizilip túrsa, balyq ónerkәsibi algha basyp, jetile týsedi. Endigi kezekte osynau kәsipti jandandyrushylargha qolymyzdan kelgen kómekti ayamaymyz»,- dep aghynan jaryldy.

Tughan jerding tylsym tabighaty ýshin ózgege ýlgi bolarlyqtay is tyndyrghan zauyt aksiyany dәstýrli týrde úiymdastyryp túrugha sóz berdi. «Sibir bekireleri Ertis ózenining Qytay eli aumaghyndaghy bóliginde kóptep kezdesedi eken. Al Qazaqstanda tek qana orta jәne jogharghy Ertiste ómir sýredi. Býgingi tanda Ertis ózeninde balyqtyng búl týri joyylyp ketuding aldynda túr. Qauipting aldyn alu ýshin osynday iygi sharalardy әrdayym úiymdastyryp otyru kerek» ekendigin atap ótti oblystyq Auylsharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Bauyrjan Qasenov.

Farhat ÁMIRENOV.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340