Úly dala tósindegi qazaq rysarlary
Býgingi tanda últ-azattyq kóterilister men qozghalystardyng tarihyn tyng múraghat qújattary negizinde keshendi týrde zertteudi, janasha túrghydan zerdeleudi jýzege asyru qajet. Negizinen alghanda tarihymyzda kónil bóletin mәseleler az emes. Solardyng biri de biregeyi qazaq elining tarihyndaghy otarlau zamanynda tini eshqashan ýzilmegen, sabaqtasa órilgen azattyq ýshin 300-den astam kóterilis úly dala tósin sharpyghan eken.
Al qazirgi jahandanu dәuirinde azattyq qozghalysy barysynda halqymyzdyng últtyq memlekettik iydeyasy tónireginde toptastyru formalary men әdisteri, osy jolda úlanghayyr qyzmet atqarghan tarihy túlghalardyng ómiri men qoghamdyq-sayasy qyzmeti turaly maghlúmattardy ghylymy túrghydan jýielep, úrpaqtan-úrpaqqa jetkizu elimizding ishki, syrtqy sayasatyna tolyqtay say keledi.
Tól tarihymyzda jan-jaqty qarastyrylatyn týiindi mәselelerding biri osy – tәuelsizdik jolyndaghy últ-azattyq kóterilister tarihy, onyng sebep-saldarlary, taktikasy jóninde terenirek zerttelui qajet. Tarihymyzda «feodaldyq-monarhiyalyq qozghalystar», «súltandar kóterilisi», «sharualar kóterilisi» qataryna jatqyzylyp kelgen kóterilister otarlyq ezgige qarsy qozghalystyng tarihyn jana metodologiyalyq túrghydan zertteuding ghylymy manyzdylyghy men ózektiligin aiqynday týsedi. Sonday-aq búl kóterilisterding tarihyn tek mektepter men joghary oqu oryndarynda ghana emes, sonymen qatar әskery oqu oryndarynda da keninen, әri terenirek oqytylsa degen de pikirimiz bar. Sebebi bolashaq elin qorghaytyn úlandar ýshin búl asa qajetti dep bilemiz. Úly dala qolbasshylary men sarbazdarynyng úlan baytaq qasiyetti tughan jerin qorghauda nebir aila-tәsildi qoldanghanyn kópshilikting bile bermeytindigi de ras. Olardyng soghys taktikasynyng ózi arnayy zertteudi qajet etetindigi sózsiz.
Sonymen, patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatyna qarsy kóterilgen úly dala rysarlary kimder edi? Olardyng ómirleri taghdyrdyng talqysyna týsip, qasiret shegip, armanda ketkenderi turaly birer sóz. Olardyng jýrip-ótken joly auyr da azapty oqighalargha toly boldy. Osy tarihy oqighalar men qantógis turaly tarihshy M.Ábdirov ózining zertteuinde «Boriba shla ne na jizni, a na smerti s peremennym uspehom, v etoy boribe ne bylo ny pobediyteley, ny pobejdennyh, nikto ne hotel ustupati...
...Mnogostradalinaya kazahskaya zemlya obilino polita kroviu nashih predkov otstavivshih prava na mirnui jizni na drevney iskonno svoey territoriy..», dep týiindegen edi [1, s.49].
Resey imperiyasynyng otarlau sayasatyna qarsy qaruly kýresti bastaghan súltan Qaratay Núralyúly kim? Ol Kishi jýz hany hәm diplomat batyr Ábilhayyrdyng nemeresi, Núraly hannyng qalmaq әieli Rystan tughan balasy. Tarihtan belgili 1771 jyldary Edil-Jayyq aralyghynan qalmaqtar óz otany Jonghariyagha ýdere kóshken kezde qazaq jasaqtary olargha qatty soqqy berip, qyz-kelinshekterin tútqyngha aldy. Mine, sonday tútqyndardyng ishinde Qarataydyng bolashaq anasy Rysta bar edi. Qaratay 1772 jyldar shamasynda dýniyege kelgen. Qazaqtyng belgili qogham qayratkeri zanger Baghytjan Qarataev óz ata-tegining shejiresin zertteuinde «Rystan Esim, Qaratay, Orman, Shotqara jәne Eltay tughan». Olardan tughan úrpaqtaryn «bes qalmaq» ataydy dep kórsetedi. Súltan Qaratay turaly Orynbor shekaralyq komissiyasynyng jazbalarynda óte aqyldy, qatal, qazaqtar arasynda bedeldi, әkesi Núraly hannyng kezinde Bayúly ruyna basqarushy bolyp bekitilgeni turaly aitylady. Súltan Qarataydyng patsha ýkimeti әkimshiliginin kózine týse bastauy 1797-1798 jyldar shamasy. 1797 jyly 27 nauryzda Kishi jýz hany Esim Núralyúlynyng óliminen keyin, on eki ata Bayúlynyng keybir rulary qoldau tanytqan song han bolyp Qaratay saylanghan.
Qazaq halqynyng tarihynda jýzdegen jyldar boyy qalyptasqan handyq basqarudy joydy qolgha alghan, Orynbor әskery gubernatory O.A. IYgelistrom Kishi jýzdegi biylikti 1797 jyly 6 mausymda Han kenesine jýkteydi. Sondyqtan da Qaratay patsha әkimshiligining dәstýrli handyq basqaru biyligin joiy reformasyna ashyq qarsy shyqty.
Qazaq dalasynda patsha ýkimeti basqarudyng handyq institutyn joi mindetin algha qoydy. Qazaq saharasyn otarlau sayasaty tolyghynan qalyptasty. En dalada jazalaushy qosyn seyil qúrdy. Halyq tyghyryqqa tireldi.
Qaratay súltan bastaghan últ-azattyq kýres XIX ghasyrdyng bas kezinde bastaldy. Súltannyng patsha ýkimetining Kishi jýzde jýrgizip otyrghan otarshyldyq sayasatyna qarsy belsendi әreketterining biri Hiua, Búqara sauda keruenderin toqtatuy boldy. Qaratay búl әreketterining maqsatyn Resey imperiyasynyng Orta Aziyamen sauda-sattyq qatynasyna kedergi keltire otyryp, ekonomikalyq baylanysyna soqqy beru dep týsindi. Qaratay súltan sauda keruenderin toqtata otyryp, aldyna birneshe maqsattar qoydy. Olar birinshiden, patsha ýkimetining jýrgizip otyrghan otarlau sayasatyna ashyq qarsylyq bildiru; ekinshiden, qazaqtardyng otarshyldargha qarsy batyl qimyldaryn jandandyru; ýshinshiden qazaqtar arasyndaghy birlik pen ózara kelisimdi jýzege asyruy kerek edi. 1806 jyldyng jaz, kýz ailarynda Guriev qalashyghymen Troisk bekinisining aralyghyndaghy shekara bekinisterine kóterilisshilerding shabuyly ýdey týsti.
1806 jyly general-gubernator Oral-kazak әskerlerining atamany Borodinge 11 shilde men 15 qyrkýiek aralyghyna deyin Qaratay súltandy ústap әkeluge tapsyrma bergenimen, tapsyrma oryndalmady. Orys әkimshiliginen súltandy tiriley ústaugha tikeley tapsyrma alghan Orynbor garnizony polkining general-mayory D.IY.Gersenberg jazalaushy otryadty ózi jasaqtaydy. D.IY.Gersenbergtyn jazalaushy otryady garnizon polkining qataryndaghy 200 jauyngerinen, Orynbor әskerinen 150 kazak, teptyar polkining 250 teptyary, 300 Elek qorghany kazaktary jәne 500 bashqúrttan qúraldy. Otryadtyng jalpy sany 1350 adamgha jetip, 3 zenbirekpen jabdyqtaldy [2, 16-18 pp.].
Sonymen qatar Qaratay súltannyng sheginu baghytyn anyqtap, jolyn kesu ýshin Oral-kazak әskerining 250 erekshe qarulanghan kazak otryadyna Orynbordan shyqqan jazalaushy otryadtyn ontýstik qanatyn qorghau maqsaty qoyyldy. Qaratay súltan partizandyq soghys taktikasyn ústanyp, dala tósine ishkerley enip, izin jasyrdy. General mayor D.IY.Gersenbergting otryady Qaratay súltandy ústay almay qyrkýiek aiynda 55 auru soldatpen 947 jaramsyz attarymen Orynbor qalasyna kelip jetti [2, 45-47 p.p.].
1809 jyly patsha әkimshiligi dala rysaryna qarsy ataman Borodindi 400 kazaktan qúralghan otryadpen attandyrdy. Ózine qarsy qaruly otryadtyng shyqqanyn estigen súltan qonysyn auystyryp ýlgerdi. Patsha ýkimetining búl jolghy jospary da sәtsiz ayaqtaldy. 1812 jyldyng 6 mausymynda polkovnik Donskov basqarghan Orynbor kazak polkining 1100 kazagynan qúrylghan jәne eki jenil zenbirekpen qarulanghan jazalaushy ekspedisiya Qaratay súltangha qarsy attandyryldy [3, 167-169 pp.]. Elek qorghanynan jazalaushy otryadtyng shyqqany turaly habardy alysymen dala kókjaly atanghan Qaratay súltan ózining búrynghy aila-tәsili arqyly dala tósine qaray ishkereley sheginip ketip, ústatpady. Qaratay Núralyúly Reseymen partizan soghysyn jýrgizdi jәne onyng sheberligimen jasaghy bir orynnan ekinshi oryngha tez auysyp, izin suytyp orys shekarasynyng boyyna tútqiyldan kelip tiii, baqayshaghyna deyin qarulanghan orys әskerlerin talay ret tyghyryqqa tiredi. Zertteushi S.N.Sevastiyanov Qarataydyng asa saqtyghyna tipti sonyna týsken 1550 әskerding eshqanday aila jasay almaghandyghyn tang qala otyryp jazghan [4, s. 105-106]. Al, A.IY.Dobrosmylov óz zertteuinde qazaqtardyng tarihymen ainalysyp jýrgen kóptegen avtorlar barlyq biyleushi súltandardy «qaraqshy», «toghysharlar» men «tonaushylargha» teneydi, olardyng kópshiligi aqyldy da adal, sol kezenning kórnekti qayratkerleri ekendigin mýldem esten shygharady, al qyzmetterine toqtalsaq qalyptasqan jaghdaygha baylanysty is-әreket jasady dep baghasyn bergen bolatyn [5, s. 75-76].
Últ-azattyq kýres jyldary Kishi jýz rulary Qarataydyng batyrlyghyn, әskery qolbasshylyghyn qatar sezindi. Ásker kósemi batyr retinde Qaratay súltan eshqanday qauipten seskenbey, qayta jaugha ózi qarsy shapty. Joryqta birneshe ret jaraly boldy. Qaratay Núralyúly elin sýigen qazaq memlekettiligining tәuelsizdigi ýshin kýresken tarihy túlgha. Qarataydyng bir basyna atasy Ábilqayyr әkesi Núralydan qalghan múra, on eki Bayúldaryn basqarudan týsken mol payda jetetin edi. Biraq ol tynysh ómirden góri halqynyng tәuelsizdigin eli men júrtynyng býtindigin, handyq instituttyng kýshengin kózdep otarlaugha qarsy attandy. Qarataydyng ómir sýrgen kezeni qazaq tarihyndaghy birden-bir qayshylyghy mol zaman edi.
Zertteushi N.Kazansev 1867 jylghy «Qyrghyz-qaysaqtardyng surettemesi» atty enbeginde: Kishi jýzding batys bóligining alghashqy súltan praviyteli Qaratay Núralyúly boldy. Qarataydyng týr-pishin kóriksizdeu: «Jalpaq múryndy, qiyq kózdi iri qisyq tisti, kóse, qamyt ayaqty; sauatsyz bolghan, biraq әkimshilikke hat jazghanda ózi aityp otyrghan, astyna jeke ózining jýzikten oiylyp jasalghan mórin basqan. Minez-qúlqy senimdi, tәkappar, biraq әdil jәne adal bolghan» dep tarihy portretin beredi [6, s. 229].
Qaratay súltan býgingi Batys Qazaqstan oblysyndaghy Jympity selosynan 18 shaqyrym jerdegi Shiderti ózeni jaghalauynda Baybaqty ruynyng qorymynda jerlegen.
Sol kezenderde elding ontýstigine 1811-1812 jyldary Kishi jýzding Syr boyyn jaylagan rularyna raqymsyz atanghan Hiua hany Múhammed Rahymnyng qalyng qoly ashyqtan ashyq bas saldy. Búl shabuyldyng joyqyn bolghany sonshalyq qazaqtar 500 qyz-kelinshikten, myndaghan er azamattan, 100 mynnan asa qoy, 40 mynnan asa týieden airyldy. Múnyn barlyghy elim men jerim dep bauyry ezilgen qayratkerlerge әser etpey qalgan joq. Mine, osy tústa tarih sahnasyna qazaqtyng kórnekti memleket qayratkeri Arynghazy Ábilghazyúly shyqty. Múraghat derekteri boyynsha Arynghazy 1786 jyly dýniyege kelgen. Ákesi Ábilghazy han Syr boyyn jaylaghan shómekey, shekti, әlim rularyn jәne qaraqalpaqtardy basqarghan.
1815 jyly Ábilghazy han qaytys bolghannan keyin ýlken úly Arynghazy han saylandy. Osy jyly Hiuanyn 500 jauyngeri Syr boyyn jaylaghan qazaq auldaryn taghy shapty. Auyldar talqandalyp, sharuashylyq kýizeliske úshyrap, myndaghan qazaqtar Hiuagha qúldyqqa aidaldy. Tughan halqynyng basyna týsken jan týrshigerlik jaghdaydy jan tәnimen týsingen Arynghazy han Syr boyyna Hiua hanynyng shapqynshylyghyna toskauyl qongdyng birden-biri joly qazaqtyng basyn biriktiru ekendigin kóre bilgen sol kezendegi tarihy túlgha edi . Ol ózining osy maqsatyn jýzege asyru jolynda ómirin pida etti. Arynghazy Ábilghazyúly elding basyn biriktiruge tek ózining kýshi jetpeytindigin týsinuimen, aldy boljay boluymen erekshelendi. Elding basyn biriktiru maqsatynda sol tústaghy elding iygi jaqsylary Qaratay Núralyúly, Bókey han, bauyrlary Temir, Qúsyr, Júma súltandary jәne Músa batyr siyaqty ataqty adamdardy tartty.
Orynbor general gubernatory S.G. Volkonskiy qazaq súltandarynyng birigui patsha ýkimetine otarlau sayasatyna basty kedergi bolatyndyghyn jete týsinip, qazaqtar arasyna alauyzdyqtyng otyn órtin ýrley týsti. Sherghazy han general gubernatordan óz ómirin jәne janúyasynyng taghdyryng aityp, han Ordasyna 300 orys-kazak shaqyrtty. Arynghazy han men Qarataydyng qazaqtardy biriktiru maqsatynda jýrgizbekshi bolghan Kenes osylaysha josparly týrde jýzege aspay qaldy. Aqyry sonynda Keneske jinalghan Kishi jәne Orta jýzding myndaghan qazaqtary esh nәtiyje shyghara almay tarap ketti. Qaratay Núralyúly siyaqty Arynghazy handa myqty qazaq handyghyn, qajetti jerinde tәuelsiz sheshimdi jaqtaushy edi. Olay bolsa qazaq dalasynyng birligi patsha ýkimetine de, Hiua hanyna da tiyimdi bolmady. Býkil halyqty birtútas handyqqa bastay alatyn Arynghazy Ábilghazyúly siyaqty qayratkerlerding kózin qúrtu joldaryn qúrastyra bastady.
Arynghazy Hiuagha qarsy azattyq kýresti 1819 jyldyng kýzinde bastaudy maqsat etip Kenes ótkizgenimen, ony taghy da Sherghazy han men orys әkimshiligi qoldamay tastady. Qaratay Núralyúly patsha ýkimetine ózining ashyq sayasaty qaruymen, al Arynghazy bolsa ózining aqyl-oyynyng terendigimen moyyndatty. Sonymen qazaq elining tarihynda ózindik izin qaldyrghan Arynghazynyng adamy kelbetin orys sheneunikterining jazbalarynan kezdestiruge bolady. E.K.Meyendorf Arynghazyny bylaysha sipattaydy: «Súltannyng bet-әlpeti әdemi, ýlken súlu qara kózdi, syrt pishini kelbetti jәne saliqaly kórinedi. Bizge ol keng týrde payymday biletin adam retinde әser qaldyrdy. Ol qatang sheshim qabylday alatyn, jigerli túlgha», - dep bagha berse [7, s. 246]. Resey Syrtqy Ister ministrliginin audarmashysy Ya. O. Yarsev 1821 jylghy 24 qarashadaghy hatynda súltandy: «Arynghazy Ábilghazyúly 35 jas shamasynda. Onyng syrtqy pishini úzyn boyly symbatty. Keng jauyryndy, jýrisi pan, súlu jýzdi, qalyng qara, shaghyn saqaldy, oinaqshyghan, qara kózdi, is-әreketi jinaqy. Ol qyzu qandy, ashulanghan kezde jýzi kýnirentip, kózi qangha tolyp, qoly dirildeydi. Al quanyshyn jasyra almaydy. Onyng ruhynyng úlylyghy men shiraqtyghy qazirgi jaghdayda ónegeli. Ol eshuaqytta ózgenin kózinshe ózining jabyqqanyn, múnayghanyn sezdirmeydi. Sonymen qatar is-әreketterinde jәne barlyq jaghdayda da qauiptengenin, qoryqqanyn sezdirtpey, ainalasyndaghylargha jau jýrektigimen, qatandyghymen ýlgi kórsete alady. Ol shyghys ýlgisinde bilim alghan. Onyng bilimi arabsha oqudan әri aspaydy. Degenmen onyng aqyly ken, oilau qabileti joghary. Onyng sózi jaghymdy, senimdi jәne әrqashanda pandana sóileydi. Ol qashanda qayyrymdy, qoly ken, әrdayym kim-kimge de qol úshyn beruge dayar túrady» dep bagha bergen [8, 98 b.]. Sóitip, orys әkimshiligi ózderining sheneunikteri arqyly Arynghazyny tanyp bildi. Patsha ýkimeti Arynghazy súltandy 1821 jyly Sankt-Peterburgke patshamen kezdesuge shaqyryp, keyin Kalugagha mәngilikke jer audarady. Qazaq súltanynyng qily taghdyryna úqsas Daghystan jәne Sheshen halyqtarynyng últ-azattyq kýresining kóshbasshysy imam Shәmilde basynan ótkizgeni tarihtan belgili. Patsha ýkimetining otarlau sayasatynyng óz qadir-qasiyetinshe qarsy shyqqan qazaq elinin memleket qayratkerlerinin qily-qily taghdyrlary әrtýrli qalyptasyp, qayghy-qasyretke toly bolghandyghy orys zertteushilerinin de nazaryn audarghan. L.Meyer Arynghazy súltannyng Kalugagha jer audaryluy turaly habar býkil qazaq dalasyn tolqytqanyn, 1822 jyldan bastap súltan ýshin kek qaytarudy kózdegen qazaqtar orys shekaralaryna, sauda keruenderine shabuyldaryn ýdetkeni turaly jazady [9, s. 40]. Osydan-aq Arynghazy Ábilghazyúlynyn qazaq tarihyndaghy sol tústaghy eng kórnekti qayratker ekendigin bayqaugha bolatyndyghy. 1833 jyly tamyz aiynda Kalugada tughan jerine saghynyshy ózegin órtep, jat-júrtta mәngilikke kóz júmdy.
Arynghazy Ábilghazyúly Kishi jәne Orta jýz rularyn biriktirip sayasi bir tútas memleketti saqtau iydeyasy, azattyq qozghalysynyn kóshbasshysy bolghan ataqty súltan. Arynghazy halyq basqarghan el basshysy, qogham qayratkeri, mәmilegerlik qasiyetimen, reformatorlyq is-әreketterimen, kýishiligimen de el esinde mәngi saqtalyp qaldy .
Otarshyldyq sayasatqa qarsy súltandar bastaghan kýshting aldynghy leginde Kenesary Qasymúly túrghany belgili. 1837-1847 jyldary Kenesary Qasymúly bastaghan últ-azattyq kóterilisinin tarihyn teren taldap zerttegen halqymyzdyn ghúlama tarihshy ghalymy E.B.Bekmahanov tútastay bir enbegin arnap jazghany belgili. Sondyqtan da, biz búl tarihi túlghanyn qoghamdyq-sayasi qyzmetine toqtalmaudy jón kórdik. Kelesi bir kezende últ-azattyq kýrestin jana dәuirinde azattyn taghy jolynda ata- babalarynyn ruhymen jigerlegen Kenesary hannyng úly Syzdyq súltan qan maydangha qol bastap shyghyp, úrys dalasynda jasynday jarqyldady.
Syzdyq súltan Kenesary hannyn ekinshi әieli Janyl hanymnan tughan. Kenesary han erlikpen qaza tapqan jyly yaghny 1847 jyly Syzdyq on jasta bolghan. Sonda súltan 1837 jyly dýniyege kelgen bolyp shyghady.
Syzdyq kishkentay kezinen bastap jigerli bolyp ósti. Ol turaly el auzynda mynaday әngime de saqtalyp qalghan. Kenesary kishkentay úly Syzdyqpen seruendep jýrip balasynan: «Úlym óskende kim bolasyn?»,- dep súraghan eken. Sonda kishkentay Syzdyq mýdirmesten: «Nauryzbay kókem siyaqty qol bastaghan batyr bolamyn» dep otty janarymen әkesine tura qarapty. Nauryzbay Kenesarynyng tughan inisi, batyrlyghymen, kózge týsken tarihta qalghan belgili túlgha. Kenesary: «Endeshe úlym bizge, myna túrghan kópshilikke batyrlyghyndy kórsetshi», - dep til qatqan eken. Súltan qynabynan kezdigin shygharyp, úshyn joghary qaratyp, qúmgha kómip, balasyna qarap: «Al úlym osy kezdiktin ýstine jýgirip kelip qúla, senin batyrlyghyndy kóreyik», - dese kerek. Kenesarynyn qasyna ergen kóp nóker de, «úlyn ólimge qighan netken qatygez jan edi» - degen oida túrady. Osynday syn-saghattyn basynan talay ótetinin sezgendey Syzdyqta batyl sheshimge kelip mәre syzyghyna qaray adymdady. Sol sәtte әke de shalt qimyldap, kýnge shaghylysyp túrghan kezdikti suyryp alyp, ornyna qúmdy shoshaytyp ýiip qoyady. Nókerler de demderin alyp, terlerin sýrtip, súltannyn tapqyrlyghyna riza bolyp jatty.
Mejeli jerge jetken Syzdyq kilt búrylyp qúldyray úshyp kelip, kezdiktin ýstine kishkentay keudesimen qúlap, eregeskendey eki-ýsh ret aunap týsti. Sol sәtte Kenesary súltan úlyn jerden kóterip alyp : «Úlym rizamyn, sen menin jolymdy jalghastyratyn izbasarymsyn, aq batamdy berdim», - dep rizashylyghyn bildirgen eken. Keyin Syzdyq súltan tek әkesinin ghana emes, halqynyn әr ruhyn asqaqtatqan asyl er túlghasynda kórinedi.
Syzdyq Kenesaryúly (1837-1908 jj.) óz elining azattyghy men bostandyghy ýshin kýresken, bar ómirin eli ýshin júmsaghan, tughan halqynyn ana sýtin aqtaghan naghyz dala qaharmany. Syzdyq súltan 1860-1876 jyldary Resey ýkimetining otarlau sayasatyna qarsy kýresi tughan dalasynan bastap, Hiua handyghy, Búqara әmirligi jәne týrkimendermen tize qosyp, qazaq jigitterimen týrkimen shabandozdaryn basqaryp, qayrat kórsetken ataqty qolbasshy. Onyng anyzgha ainalghan myna sózi sol isterinin aighaghy ispetti: «Ata-babamyzdyn ústaghan jolyn tastap, orys jaghyna shyqpaymyn. Olar Qoqandy alsa, Búqaragha baramyn. Eger Búqardy da alsa, onda, basqa da memleketter bar ghoy, kez-kelgen bir músylman eline baramyn. Qalay da ata-baba jolynan aumaymyn» deydi [10, 22-23 bb.].
Syzdyq súltan bes namazyn qaza qaldyrmaghan, qoly bos kezderi kitap oqyghan, músylmansha sauatty bolghan. Onyng tarihi beynesi bylaysha beynelenedi: «Biday óndi, azdap aq shala bastaghan shoqsha qara saqaly bar, kózderi әdemi, syrt kórinisi asa kelisimdi, týrik halqynyn naghyz aqsýiek adamy. Sonymen qatar súltan óte sheshen sóilep jaularynda tang qaldyrghan. Dalalyq soghys ónerin jetik mengerip qana qoymay, Búqara, Hiua, Qashqar handaryna syrtqy sayasatta, soghys jóninen aqylshy, kenesshi de bola bilgenimen erekshelenedi. Sayyn dala shabandozdarynyn bastaryn biriktirip, kazak-orystardyng zenbirikterinin boratqan oqtaryna qaramastan alaman topty bastap shapty, shabandozdarymen úlan- ghayyr Qyzylqúmnyn óli shólinin bir shetinen ekinshi shetine týnqata talay jortyp, andausyz beyqam otyrghan jaularyna taysalmay tap berip jýrgende-aq, jau jaghy ony «Sahara baskeseri» dep atauy onyn eli men jeri ýshin tynymsyz kýresine berilgen tarihy bagha dep týsingen abzal.
Atalghan tarihi túlghalardyn kýresi halqynyn erkindik sýigish ruhyn saqtap, qúldyq psihologiyagha tosqauyl boldy, bolashaqtaghy tәuelsiz de derbes el bolu ýmitin ýzdirmedi. Úly dala rysarlary Qaratay, Arynghazy, Syzdyq súltandardyn Otan tarihyndaghy orny osy faktorlarmen anyqtalady.
Qazaq súltandarynyng jeri men elinin birligi, derbes ómir sýrui ýshin ghasyrlar boyy tabandylyqpen jýrgizgen últ-azattyq kýresining tarihy tәjiriybesi men taghylymy bizderdi, olardyn qaharmandyq erlikke toly kýres joldaryn úlyqtaugha mindetteydi.
Tarihta iz qaldyrghan qayratkerlerdi tanyp bilu әr qoghamnyng ruhany dengeyining kórinisi. Óz tarihymen tәrbiyeleu ghana óz úrpaghy ruhyn kóteru
bolsa kerek.
Paydalanylghan әdebiyetter
- Abdirov M.J. Istoriya kazachestva Kazahstana - Almaty: «Kazahstan», 1994. -160 s.
- Orynbor oblystyq memlekettik múraghaty (OrOMM), 6 qor, 10 tizim, 651 is.
- OrOMM, 6 qor, 10 tizim, 297 is.
- Sevastiyanov S.N. Sobytie v Orenburgskom krae, podgotovivshie ekspedisii v Hivu 1839-1840 gg. - Orenburg, 1905. -104 s.
- Dobrosmyslov A.I. Turgayskaya oblasti. Istoricheskiy ocherk. T.1. Vyp.2. - Orenburg, 1901. -240 s.
- Kazansev I. Opisanie kirgiyz-kaysak. - SPb., 1867 // Bukeevskoy Orde 200 let. Kn.1. - Almaty, 2001. -229 s.
- Meyendorf E.K. Puteshestvie iz Orenburga v Buharu - Moskva: «Nauka», 1975, -180 s.
- Ahmetova Ú. Arynghazy han (1786-1833) (Joghary oqu oryndarynyng studentterine arnalghan oqu qúraly). -Aqtóbe: «A-Poligrafiya», 2004. -168 b.
- Meyer L. Kirgizskaya stepi Orenburgskogo vedomstva - SPb, 1868.
- Kenesaryúly A. Kenesary jәne Syzdyq súltandar / Qazaqsha audarmasy Gh.Ahmedov. -Almaty: «Jalyn», 1992. - 48 b.
Aqqaly AHMET, tarih ghylymdarynyng doktory, professor
Abai.kz