Júma, 22 Qarasha 2024
Osy ghoy endi... 8344 1 pikir 26 Mausym, 2017 saghat 09:48

Tapsyryspen ýkim shygharatyn sauatsyz sudiya    

Almaty qalalyq sotynyn

Qylmystyq ister jónindegi

apellyasiyalyq alqasyna

Almaly  audandyq №1 sotynyng sudiyasy  Q.Imanqúlov  sot isin jýrgizude sottalushyny aqtau  ýshin sot jýrgizuding prosessualidyq normalaryn óreskel búzyp  sudiya mәrtebesine layyq emes sauatsyzdyq tanytyp, keshirilmeytin qatelikterge jol berdi. Sudiyalyq lauazymdaryn, qyzmet biyligin asyra paydalanyp mening konstitusiyalyq qúqymdy shektep, QR QK-nin  418-babynda kózdelgen  zang búzushylyq-kórineu әdiletsiz sot ýkimin shyghardy.

Sudiya «Qazaqstan Respublikasynyng sot jýiesi men sudiyalarynyng mәrtebesi turaly» Konstitusiyalyq zanynyng 3-tarmaghyna say sudiyalar sot tóreligin iske asyru kezinde tәuelsiz jәne  tek Konstitusiya men zangha ghana baghynady» - degen talapty  oryndamay, ózining sudiyalyq lauazymyn teris paydalanyp  «tapsyrys» boyynsha  memleket atynan ýkim shyghardy.

Isti sotta qarau kezinde jol berilgen Kodeksting prinsipteri men ózge de jalpy erejelerin búzushylyqtar, sonday-aq iske qatysushy adamdardy zanda kepildik berilgen qúqyqtarynan ayyru, sot isin jýrgizu rәsimin saqtamau jolymen nemese ózgedey jolmen isting mәn-jayyn jan-jaqty, tolyq jәne obektivti zertteuge kedergi jasaghan, sot tóreligining ýkimin nemese sottyng ózge de sheshimderin shygharugha yqpal etetin, nemese yqpal etui mýmkin zandy ózgedey de búzushylyqtar qylmystyq is jýrgizu zanyn eleuli týrde búzu bolyp tanylady.  Osynday zang búzushylyq atalghan isti qaraghan sudiya Q.Imanqúlov   tarapynan  jiberildi.

QR QPK-ng 433-babynyng 1,2,3,4,  434(1), 435 (1-4), 436(1,2)  tarmaqtarynda kózdelgen  normalar  búzylyp  sot tergeui  birjaqty  jýrgizilip,  tolyq  talapqa say zerttelmedi.    QR QPK-ng 434-baptyng 1-shi tarmaghynda:  «Anyqtalghan jaghdayda isting dúrys sheshilui ýshin eleuli mәni boluy mýmkin mәn-jaylardy ashylmaghan kýii qaldyrghan sot tergeui birjaqty nemese tolyq emes jýrgizilgen bolyp tanylady»-dep normalanghan.

Sudiya ózining basty mindeti zang normalaryn búljytpay  oryndaugha  tiyisti bola túryp, jeke bas mýddesin kózdep, qyzmettik lauazymyn paydalanyp  zangha qayshy әreketke baryp, sotta zerttelmegen kserokóshirmedegi L.Sydyqovtyng hatyna  silteme jasap, jeke shaghymnyng sheginen shyghyp QR QPK-ning 122 babynyng 2 tarmaghynda kózdelgen  «...  Sot óz bastamasymen dәleldemeler jinaugha qúqyly emes»   jәne  QR QPK-ning 112-baby Dәleldemeler retinde jol berilmeytin naqty derekter   qataryna osy Kodeksting 6) tarmaghynda kórsetilgen  «belgisiz kózden ne sot otyrysynda anyqtala almaytyn kózden»  yaghni  osy talaptar búzyla otyryp alynghan jaghdayda eseptelmeydi degen normagha, qylmystyq-prosestik zandy búza otyryp alynghan naqty derekter dәleldemeler retinde jol berilmeytin derekter dep tanylady jәne olar aiyptau negizine jatqyzyla almaydy, sonday-aq osy Kodeksting 113-babynda kórsetilgen kez kelgen mәn-jaylardy dәleldeu kezinde paydalanyla almaydy» - degen zan  talaptaryn  búzdy..

Zang talabynda kózdelgen   adamnyng aighaghy, eger ol ózining habardar bolu kózin kórsete almasa, dәleldeme dep tanylmaydy degen zan  normasyna sýienip dәleldeme qatarynan alyp tastaudy talap ettim, oryndamady.  2011 jyly jazylghan týpnúsqada berilmegen,   belgisiz kózden   sot otyrysynda anyqtalmaghan,   prorektor Sydyqov pen Múqashevterding qoldary qoyylghan meni aiyptaghan dәlelsiz,  (ondaghy maghan jabylghan jalalar sotpen joqqa shygharylsa da), dәleldeme retinde úsynylghan jaramsyz  hatqa sýienip  zang talaptaryna qayshy ýkim shyghardy.

Sudiya Q.Imanqúlov isti jýrgizu barysynda lauazymyn teris paydalanyp mening jeke shaghymyda kórsetilgen búltartpaytyn naqty aighaqtarymdy  kóre-bile túra,  ol aighaqtar isting dúrys sheshilui ýshin eleuli mәni  bar  mәn-jaylar retinde anyqtalsa da, olardy zang talabyna say zerttemey ashylmaghan kýii qaldyryp  jasyrdy.

Ýkimining 2 betindegi 4 abzasta:  sudiya Imanqúlov myrza «sot, basty sot talqylauynda zerttelgen iske qatysushylar tarapynan úsynylghan әrbir dәleldemening qatystylyghy, jol berushiligi, dúrystyghy, al barlyq jinalghan dәleldemeler jiyntyghynda qylmystyq isti sheshu ýshin jetkilikti túrghysynan zang men ar-ojdanyn basshylyqqa ala otyryp, jan-jaqty, tolyq jәne obektivti qaraugha negizdelgen ózining ishki nanymy boyynsha baghalap, kelesi tújyrymgha keledi»-degen oiyn jetkize almaghan «qoyyrtpaq» sóilem jazghan. Sudiyanyng búl tújyrymy QR  QPK-ning talaptaryna qayshy, búrmalanyp berilgen.   Zang talaby, ol kodekste qalay jazyldy  solay  búrmalanbay  siltemeni dәl   kodekste jazylghanday etip beru mindettelgen.

Mynau kodekstegi  týpnúsqa varianty:  Dәleldemelerdi  ishki senim boyynsha baghalau  degen  QR  QIJK-ning 25-babynyng 1 tarmaghynda: «Sudiya, prokuror, tergeushi, anyqtaushy dәleldemelerdi qaralghan dәleldemelerding jiyntyghyna negizdelgen ózining ishki senimi boyynsha baghalaydy, búl rette ol zang men ar-ojdandy basshylyqqa alady»-delinip  zandastyrylyp normalanghan. 

Qoldanystaghy qazaq tilining sózdigine  jýginetin bolsaq, nanym-senim (qos sóz) – bir nәrsege  ilanu, senu, kýmәndanbau,  shýbә  keltirmeu; ar-úyat (qos sóz) – ar, namys, әdep;  ishki týisik (ishki nanym-senim) – aqyl-oy, sezim, zeyin, tanym.

Ar-úyattyng kórsetkishi bolatyn ar-namys kez-kelgen adamnyng adamy bolmysyn anyqtaytyn psihologiyalyq qasiyet.  Ar-namys ol jeke adamnyng boyyndaghy adaldyq, әdilettilik, aqiqattan attamaushylyq, ar, abyroy, tektilik, tәrbie kórgendilik sekildi  qasiyetterding jiyntyghynyng kórsetkishi turaly týsinik. Namys ol adamgha tua bitken  qasiyet,   adamgershilikke jat-әreketterden saqtandyrushy, aramdyq, pasyqtyqqa, satqyndyqqa qarsy túratyn ruhty kýsh.

Al sudiya Imanqúlov ózining sudiyalyq biyligin teris paydalanyp «búl rette ol zang men ar-ojdandy basshylyqqa alady»  degen zang talaptaryna  pysqyryp ta qaramay,  jasalghan qylmysty jasyryp «tapsyryspen»  ýkim shygharuy,  ar-ojdan yaghny әdilettilik prinsiypi  ishki týisik (ishki nanym-senim) – aqyl-oy, sezim, zeyin, tanymynyng onyng boyynda  joq ekendigin kórsetip  otyr.  Ol ar-ojdandy basshylyqqa  almaghan әreketimen   qyzmettik jalghandyq  jasap «tapsyryspen» qarsy tarap lauazym iyesi «Núr Otan» partiyasynyng Almaty qalasy boyynsha orynbasary J.Omarbekovany negizsiz aqtap   әdiletsiz sheshim shyghardy.

Sudiyalardyng atalghan nanym-senimi   bar ma, joq pa, bar bolsa ol qanday dәrejede  sot sheshimin  shyghararda ol nanym-senim  aqiqattyn  qay jaghynda bolady, әdilettilik jaghynda ma, әlde әdiletsizdik jaghynda ma, ony  tek zan talaptaryn, normalaryn basshylyqqa alghan jaghdayda ghana bayqaugha bolady.  Zang normalary sudiyalardyn  jan-dýniyesindegi nanym-senimine әser etetin zangha sýiengen әdiletti kýshti sezimi boluy tiyis.

Sudiya  memleket atynan sot sheshimin shygharghanda (QR QIJK-ning 25-babynyng 1 tarmaghy) Dәleldemelerdi ishki senim boyynsha baghalap, ózining ishki nanym-senimine sýienedi dep zandastyryluy kózboyaushylyq, zannyng negizgi gumanistik  mәnine qayshy jalghan qaghida.  Býginde sudiyalardyng sot sheshimin shyghararda jýginetin ishki nanym-senimi bastapqy kózdelgen әdilettilik mazmúnynan  alshaq,  tek tapsyrys bergen yqpaldy lauazym iyelerining nemese biyligi, aqshasy barlargha qyzmet etumen  shektelude.

Sudiyalardyng sybaylastyq әreketterining etek alghandyghy sonshalyqty olar shygharylghan zang normalaryn (baptaryn) óz ynghaylaryna  say búrmalap, óz jeke bas mýddelerine mýltiksiz qyzmet etetin  etip, әrtýrli qiytúrqy tәsildermen búryp, zandastyryp alady.        

Men «Núr-Otan» partiyasynyng Almaty qalalyq filialynyng birinshi orynbasary  J. Omarbekovagha   «QR Respublikanyng Preziydenti - halyq pen memlekettik biylik birliginin, Konstitusiyanyng myzghymastyghynyn, adam jәne azamat qúqyqtary men bostandyqtarynyng nyshany әri kepili» - dep kórsetilgen 40-baptyng 2 tarmaghyna sýienip, jergilikti qúqyq qorghau organdarynyng 6 jyl boyy әure-sarsangha salyp mening Konstitusiyamen bekitilgen qúqyghymdy ayaqsyz etuine shaghymdanyp barghan bolatynmyn.

Alayda ózara sybaylasqan sheneunikterden Omarbekova hanym  kerisinshe men turaly jeke basymdy qaralaytyn jatymsyz mәlimetter jinap, ony Halyqaralyq jurnalister Federasiyasynyng mýshesi Janna Ahmetke súhbat barysynda shyndyqqa janaspaytyn menin  jeke basyma qatysty  qaralaulardy   jariya etip taratqan. Ondaghy maqsaty meni qaralap júrtqa jekkórnishti etip «ózi sonday eken» degen qoghamdyq pikir tughyzu.

Ayyptalushy Omarbekova hanymnyng óz auzynan shyqqan   ghalamtorgha   aqpan aiynyng 4 júldyzynda  jariyalanghan  myna sózderi  «Esenghazy aghay   sottyng sheshimimen ol studentterden aqsha jinaghan,  әrtýrli sózder  sóilegen. Búnyng barlyghy viydeo jazbada kórsetilgen. Onyng kinәsi dәleldengen. Uniyversiytet ony júmysqa qayta alghysy kelmeydi.    Men tipti erinbey osy isting aqyryna deyin jetu ýshin oqudy bitirip ketken studentterge telefon soqtym olar bayaghyda oqudy bitirip ketse de   osy kisining qorqytqany   әli kýnge deyin  esterinde eken, osyghan qalay senbeysin»-degen shyndyqqa janaspaytyn tek qaralaytyn sózder aitqanyn,  atalghan sózderge eshqanday dәleli joq ekenin sotta ózi moyyndady.

Omarbekova hanym, 2011 jyly 27 qarashada «Núr Otan» partiyasy orynbasary M.Beydalige joldaghan, Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ning prorektory Lúqpan Sydyqovpen zanger Q.Múqashevtin  qoly qoyylghan men turaly jalghan jala jabylghan dәlelsiz  aiyptaulargha toly hattyng kserokóshirmesine   sýiengenin aityp aqtalmaq boldy. Alayda meni jurnalistke jamandaghan jogharyda Omarbekovanyng auzynan shyqqan shaghymda men ataghan qaralau sózder búl hatta da joq bolyp shyqty.

Endi salystyryp kóriniz Omarbekova meni «sottyng sheshimimen studentterden aqsha jinaghan t.b. ol audio-viydeo jazbamen dәleldengen dep» jala jauyp ghaybat sózdermen aiyptaghany atalghan 130-bapta kózdelgen qylmys bolyp tabylyp, ol zanmen qudalanady. Al sot otyrysy barysynda Omarbekovagha súhbatynda atap kórsetken  «sottyn  sheshimimen studentterden aqsha jinaghan degen sheshim  qayda sotqa kórsetiniz», Audio-viydeo jazba qayda?-degen súraqtargha «studentterden sottyng sheshimimen aqsha jinaghan» degen  sottyng onday sheshimi bolmaghanyn onday sheshimdi mýlde kórmegenin, «studentterge telefon soqpaghanyn, viydeo jazbanyng bolmaghanyn, әrtýrli sózder ol  qanday sózder ekenin bilmeytinin»- aityp jauap berdi.

Al prorektor Sydyqov joldaghan hatta jogharyda Omarbekova jurnalistke  bergen men turaly súhbatynda  aitqan sózderdin, birde-biri joq bolyp shyqty,  tipti onday sottyng sheshimi mýlde bolmaghandyghy anyqtaldy. Omarbekova súhbatynda aitqan «Sottyng sheshimimen ol studentterden aqsha jinaghan, sózder sóilegen. Búnyng barlyghy viydeo jazbada kórsetilgen. Onyng kinәsi dәleldengen»-ghaybat sózder shyndyqqa janaspaytyn jalghan sóz jetkizu, yaghni  qylmystyq bappen qudalanatyn zang búzushylyq bolyp tabylady.

Al osy  moyyndaudan keyin sudiya Imanqúlovtyn  QK-ng 130-baby boyynsha kinәli ekeni dәleldenip túrsa da,  Núrotan partiyasynyng birinshi orynbasary Omarbekovany  aqtap ýkim shygharuyna beriletin bagha «tapsyrystyng qúly» bolghan  sudiyanyng sybaylastyq jemqorlyq әreketi.

 «Basty sot talqylauynda sot tergeui  kezinde sot zerttegen  iske qatysty,  rúqsat etilgen, dúrys dәleldemelerding jiyntyghy  negizinde  anyqtalghany,  sottalushy J.Omarbekova, jeke aiyptaushy E.S.Quandyq jayynda  bergen súhbaty, ar-ojdandy kemsitu ne bolmasa bireudi kemsitu emes, tek Q.I. Sәtbaev atyndaghy Qazaq ÚTU-nen týsken hatynda kórsetilgen mәlimetterge negizdegeni rastaldy»-deui kópe-kórineu ótirik. Ol hatta Omarbekovanyng súhbatta aitqan kemsitu sózderining biri de joq.  Sotqa atalghan hattyng týp núsqasy emes, kserokóshirmesi ghana berilgen al onday kóshirme sotta dәleldeme retinde sanalmaydy. Sudiyanyn  aidan anyq kórinip túrghan shyndyqty  lauazymyn asyra paydalanyp búlay zorlyqpen joqqa shygharyp búrmalap jalghandyqqa baruy,  sybaylastyq jemqorlyqqa jatatyn jeng úshynan jalghasu әreketi.

Sudiyanyng ishki nanym-senimge sýienip shygharghan ýkimi tek naqty baptargha jýginip, zandy basshylyqqa alghanda ghana әdiletti  bolady.  Al  búl sudiyanyng ýkimi jeke mýddege ghana qyzmet etetin  aramdyqqa toly, sot aldynda azamattardyng tendigi talabyna qayshy tek lauazymdy sheneunikti qorghaytyn kezekti tapsyrysty oryndau  bolyp otyr ghoy.

Alayda  shaghymdaghy sottyng anyqtauyna jatatyn negizgi  basty dau   sottalushy   Omarbekovanyng 2017 jylghy aqpan aiyndaghy meni  dәlelsiz ghaybattap, negizsiz qaralap, shyndyqqa janaspaytyn jalghan sózder aityp súhbat berui  onyng ghalmator arqyly taratyluy bolatyn. Osy súhbatta  mening atyma aitylghan qaralaulardyng shyndyqqa janaspaytyn jala ekendigine búltartpaytyn aighaqtar  iske tirkeldi.  Omarbekova men advokaty ghalamtordan tabylmady  ol súhbat jariyalanbaghan degeni, jalghan osy aiyptap qaralau 7 sәuirde sot tergeui kezinde qayta jariyalanyp otyr.

4-9 aqpan kýnderi Júldyz Omarbekovanyn  ózining shaqyruymen  NúrOtan partiyasy kensesine kelgen jurnalist Janna Ahmetke bergen súhbaty  turaly mәlimetter,  5 mamyr kýni ghalmatorda jariyalanghan  «Titushky iz Nurotana», «Kleveta, kak metod boriby s neglasnymy v Nurotane» atty aidarmen maqalalarda qayta jariyalanghan.

Imanqúlovtyng ishki nanymy nemene memleketting zandaryna moyyndamaytyn-baghynbaytyn nanym ba? Múnday nanym múqatu, ósh alu maqsatynda ne arnayy tapsyrys bolghanda ayaq astynan oyanatyn zaqaznoy nanym-senim.

Múnday tújyrymgha ar-úyattan júrday, tek mәnsabyn, jeke basynyng mýddesin zannan joghary qoyghan sudiya ghana jasaydy.

Qaydaghy boljam Omarbekovanyng auzynan shyqqan myna qaralau  sózderi shyndyqqa  janaspaytyn aiyptaular audio-viydeo jazbada kórinip Omarbekova ózi moyyndap túrsa da boljam bola ma?

Sudiya «Olay bolsa, sot, jәbirlenushi E.S.Quandyqtyng súqpatta aitylghan  sózderding ar-namysy men qadir qasiyetin qorlady dep ishtey qabyldauy, QK –ning 131-babymen (osy   búrmaluynyng ózi  Ýkimning zansyz shygharylghanyn kórsetip túr)  kinәli dep tanyp, qylmystyq  jauaptylyqqa  tartugha  jetkiliksiz dep esepteydi, sebebi QR QIJK-ning 19-babyna say, aiyptau ýkimin   boljamdargha negizdeuge bolmaydy jәne ol  aqiqat   dәlelderding jetkilikti jiyntyghymen rastaluy mýmkin ekendigi bekitilgen»-dep zang normasyn qate búrmalap keltirgende ne, Omarbekovanyng shyndyqqa janaspaytyn, mening atyma aitylghan qaralau sózderi yaghni, qúqyq búzushylyq әreketin jasyrghysy kelgeni  ghoy.  Al atalghan QR QIJK-ning 19-babynyng Kinәsizdik prezumpsiyasyndaghy 4 tarmaq  Qodekste bylay normalanghan: 4.Ayyptau ýkimi boljamdargha negizdele almaydy jәne ol jol beriletin jәne anyq dәleldemelerding jetkilikti jiyntyghymen rastalugha tiyis. Mýmkin degen sóz tiyis sózining balamasy bola almaydy.

Al sudiyanyng ýkimindegi kelesi sauatsyz  «qotyr» sóilemi mýldem týsiniksiz: «Isting múnday túrghysynda sot sottalushy J.Omarbekovagha taghylghan jeke aiyp negizsiz jәne onyng әreketinde QK-ning 131-babynda kózdelgen qylmys qúramy joq dep anyqtaydy, sebebi  Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng 2002 jylghy 15 tamyzdaghy   №19 sandy «Sot ýkimi turaly» normativtik qaulysynyng 45-tarmaghyna say, eger qylmys qúramyn tanu ýshin zanda kózdelgen   sharttar bolmasa,  qylmys  qúramynyng bolmauyna  baylanysty  aqtau ýkimi shygharyluy tiyis ekeni kózdelgen»-degen  siltemesi  qisynsyz, tipti ózi   aitqan  sharttar  da keltirilmegen.  Sonday-aq sudiya әiteuir  sheshimim zandy bolsyn dep, kelsin-kelmesin zannan mәrtebesi tómen túratyn normativti aktylardan qajet emes ýzindilerdi orynsyz keltire bergen.   

Al sudiya silteme jasap búrmalap qisynsyz qystyryp otyrghan atalghan zang normasy   normativti aktynyng 45- tarmaghynda bylay jazylghan: «qylmys qúramyn tanu ýshin zanda kózdelgen sharttar bolmasa (әreket birneshe ret qaytalansa, zanda kórsetilgen zardaptardyng belgileri oryn almasa jәne t.b.) jaghdaylarda qylmys qúramynyng bolmauyna baylanysty aqtau ýkimi shygharylady. QK-ng 130 baby boyynsha sottalyp otyrghan Omarbekovanyng jurnaliske bergen súhbatynda meni qaralaghan sózderining shyndyqqa janaspaytynyn ózi sot otyrysynda moyyndaghan,  atalghan bapta kózdelgen qylmys ekeni anyqtalghan,   sudiya  silteme jasap aqtaugha jatady dep otyrghan  búl sharttyn  keltiriuli masqara sauatsyzdyq.

QR QK-ning 130-babynda kózdelgen qylmys qúramy bolyp sanalatyn mәn-jaylar, sudiya silteme jasaghan atalghan zang normasyndaghy sharttar tizbesinde joq. Sondyqtan atalghan 130-bapta kózdelgen qylmys týri zanmen qudalanatyn qylmystyq әreket bolyp tanylady.

393-baptyng 2 bóligining 3 tarmaghy Ayyptau ýkimin boljamdargha negizdeuge bolmaydy jәne ol sot talqylauy barysynda sottalushynyng qylmystyq qúqyq búzushylyq jasaugha kinәliligi sottyng zerttegen dәleldemelerining jiyntyghymen rastalghan jaghdayda ghana shygharylady.

  Mening sotqa jýgingen jeke aiyptau tәrtibimen berilgen shaghymym QR QK-ning 130-baby-Jala jabu boyynsha bolatyn. Alayda sudiya ýkimning 2 jerinde «QK-ning 131-babynda kózdelgen»- dep qylmys qúramy mýldem basqa  bappen auystyryp sauatsyzdyq tanytyp, qyzmettik  jalghandyq jasaghan.  Mening jeke aiyptau tәrtibimen bergen jeke shaghymym- jala jabu babyn, 131–bap qorlau babymen auystyryp  sudiyalyq biyligin teris paydalanyp nemqúraydylyq tanytyp ýkim  shygharghan.

Omarbekovanyn  jurnalistke bergen osy súhbatyndaghy  mening jeke basym turaly shyndyqqa janaspaytyn, dәlelsiz  ar-namysym men iskerlik bedelime núqsan keltiretin ghaybat sózderdi aityp qaralauy  ghalamtor- Feysbuk arqyly Qazaqstan júrtshylyghymen qosa basqa da shet elderge tarap men turaly jat qoghamdyq pikir qalyptasty. Al respublika júrty  meni tarihshy ghalym  3 oqulyqtyng 200 den astam ghylymy maqalalardyng avtory retinde  tanidy.

Al   «NúrOtan» partiyasynyng Almaty qalalyq filialynyng birinshi orynbasary  Omarbekovanyn  elden estigen sózderdi jinap meni  dәlelsiz, eshbir qújatqa silteme jasamay auyzsha qaralauy ol zang talaby boyynsha jala, yaghny qylmys bolyp tabylady.

Sudiyanyng óz Ýkimining 2-3 betterinde jazghan «Olay bolsa, sot, jәbirlenushi E.S.Quandyqtyng súqpatta aitylghan  sózderding ar-namysy men qadir qasiyetin qorlady dep ishtey qabyldauy, QK–ning 131-babymen (osy   búrmaluynyng ózi  Ýkimning zansyz shygharylghanyn kórsetip túr)  kinәli dep tanyp, qylmystyq  jauaptylyqqa  tartugha  jetkiliksiz dep esepteydi, sebebi QR QIJK-ning 19-babyna say, aiyptau ýkimin   boljamdargha negizdeuge bolmaydy jәne ol  aqiqat   dәlelderding jetkilikti jiyntyghymen rastaluy mýmkin ekendigi bekitilgen»-degen týiindemesi QR QPK-n 433-babynyn 2, 3 tarmaqtarynda  kózdelgen sottyng ýkimde aitylghan týiinderining isting naqty mәn-jaylaryna sәikes kelmeui;  qylmystyq-prosestik zannyng eleuli týrde búzyluyna әkelip, Ykimning kýshin jong nemese ony ózgertuge tolyq  negiz bolyp otyr.

Sudiya tarapynan oryn alghan atalghan zang búzushylyq әreket QR QK-ning 416 babynda kózdelgen aighaqtardy búrmalau qylmysyna jatqyzylyp,  qylmys  retinde zanmen qudalanady.

Sudiya  «Sot, sottalushy Omarbekovanyng tarapynan berilgen súhpatta  aitylghan sózderdin, adamnyng ar-namysy men qadir –qasiyetin әdepsiz týrde kemsitu dep qabyldaugha jәne J.Omarbekovanyng qasaqana E.S.Quandyqtyng ar-namysy men qadir–qasiyetin kemsitetin әreketter jasaghanyn úghynyp, sony tilegen pighyly  bolghan dep tújyrymdaugha negiz joq dep sanaydy» - degeni  sudiyalyq biyligin asyra paydalanyp  meniki dúrys degen eshbir zang normasyna sýienbey aitylghan dәlelsiz zorlyq.

Zandy talabym jazylghan shaghymdarymdy tekseruge niyeti bolmaghan, Omarbekova ózimdi  kýstanalau   pighylymen ainalysyp, meni qaralaytyn qarsy materialdar men qújattar jinauy olardyng ózi shyndyqqa janaspaytyn   jalghan boluy,   qadir –qasiyetimdi  әdepsiz týrde kemsitudin  búltartpaytyn  negizi bolyp tabylady.    Onyng shyndyqqa janaspaytyn  mening atyma aitqan, jalghan qaralau, ghaybat kýstanalaghan sózderin búrmalap, qylmys emes dep sudiya qorghap,  QR QPK-ning 434, 435,436, 437-baptarynda qarastyrylghan zang talabyna qayshy әreketke baryp, ýkimdi sybaylastyqpen zang normalaryn búrmalap shygharghan.

«J.Omarbekovanyng bergen súhpatynan jәne sot tergeui barysynda zerttelgen dәlelderden, jeke aiyptaushy E.S.Quandyqtyng ar-namysyna núqsan keltiretin mәlimetter aitylmaghan»-dep sudiya kópe-kórineu qyzmettik jalghandyq jasap, zang talabyna say dúrys qúqyqtyq  bagha bermegen. Onyng jalghan aitqandyghyna dәlel 130-bap. Jala jabuda kózdelgen zang normasy: 1. Jala jabu, yaghny basqa adamnyng abyroyy men qadir-qasiyetine núqsan keltiretin nemese onyng bedelin týsiretin kórineu jalghan mәlimetter taratu 2. Kópshilik aldynda nemese búqaralyq aqparat qúraldaryn nemese telekommunikasiyalar jelilerin paydalana otyryp jasalghan dәl sol is-әreket.

Ayyptau ýkimi boljamdargha negizdele almaydy jәne ol jol beriletin jәne anyq dәleldemelerding jetkilikti jiyntyghymen rastalugha tiyis.

Súhbattaghy  ghalamtor arqyly taratylghan sózderining shyndyqqa janaspaytyndyghy,  ol  atalghan bappen qudalanatyn qylmys sanatyna jatady.  (Omarbekovanyn   meni  kýstanalaghan jalghan  sózderi   kópshilikke ghalamtor arqyly taratylghan).

Sudiyanyng ýkimindegi tújyrymdardy  QR Jogharghy sotynyng 1992 jylghy 18 jeltoqsandaghy № 6 Sot tәjiriybesi zandylyghynda qoldanatyn jeke túlghalardyng ar-ojdanyn, namysy men abroyyn jәne qyzmettik bedelin qorghau turaly  normativtik qaulysynda  kórsetilgen myna «Talaptardy qanaghattandyruda sot sheshimning qorytyndy bóliminde naqty qanday kir keltiretin mәlimetter shyndyqqa sәikes kelmeytinin jәne qanday tәsilmen olar teriske shygharyluyna jatatyny mindetti týrde kórsetilui kerek»-degen zang talaby oryndalmay búrmalanghan.

Omarbekovanyn   әreketining subektivtik jaghy   tikeley niyetpen  sipattalady, yaghny kinәli    Omarbekovanyn   mening ar-namysym men qadir-qasiyetime, qyzmettik bedelime núqsan keltiretindigin  jurnlistke aitqan faktylardyn  jalghan ekendigin bile túra,  ol aitqanday sottyng sheshimining joq ekenin bile túra әdeyi osy qaralau maqsatyna jetuge mýddeli bolghandyghyn kórsetedi.

Al  Omarbekovanyng   zansyz әreketining obektivtik jaghy-ol ózge adam turaly shyndyqqa janaspaytyn   ar-namysy men qadir-qasiyetin jәne  onyng  iskerlik bedeldine eleuli núqsan keltiretin (onyng aitqandarynyng jalghan ekendigi sot sheshimimen dәleldengen) jalghan sóz taratu  bolyp tabylady.   Búl   әrekettin  qoghamdyq qauiptiligi sonda,  ol adamnyng ar-namysy men qadir-qasiyetine orny tolmas  ziyan keltirip, onyng iskerlik bedelin  týsiredi.

Omarbekovanyn  taratqan maghan qatysty qaralau mәlimetterin  shyndyqqa janaspaytyndyghana búltartpaytyn aighaqtar-resmy qújattar úsynyp zang talabyna say dәleldep otyrghanym eskerilip, osy jabylghan jala teriske shygharylyp oghan kinәli  jazalanuy  tiyis.

Adamnyng azamattyq  namysy men qadir-qasiyetine  qyzmettik bedeline  núqsan keltirgen, onyng qyzmettik bedelin týsiretin kórneu jalghan mәlimetter taratqan adam  zang boyynsha qylmystyq jauapkershilikke tartylady. Maghan  súhbattaghy   taratylghan   birneshe jaladan namysym qorlanyp  bedelime   núqsan keldi,   studentter, oqytushy әriptester aldynda adal atyma  kir jaghyldy,  teris kózqarastaghy qoghamdyq pikir tudy.

QR QPK-ning 435-babynyn  1 tarmaghynda  qarastyrylghan   «sottyng týiinderi sot otyrysynda qaralghan dәleldemelermen  rastalmasa»  zang normasy búzylghan dep eseptelip, ýkim   isting naqty mәn-jaylaryna sәikes kelmeydi dep tanylyp, janadan baghalaugha jәne osy Kodekstin 431-babynyng birinshi bóliginde kózdelgen jana sheshimdi qabyldaugha qúqyly delingen.  Osy zangha qayshy әreketting oryn aluyna baylanysty atalghan qylmystyq is  QR QPK–ning    457-bap  Qylmystyq zannyng dúrys qoldanylmauy  men      458-bap Qylmystyq is jýrgizu Zanynyng eleuli týrde  búzyluyna baylanysty ýkim men qauly búzylyp qayta qaralugha jatady.

QR Jogharghy sotynyng 1992 jylghy 18 jeltoqsandaghy № 6 Sot tәjiriybesi zandylyghynda qoldanatyn jeke túlghalardyng ar-ojdanyn, namysy men abroyyn jәne qyzmettik bedelin qorghau turaly  normativtik qaulysynda: «Pod porochashimy svedeniyamy ponimaitsya deystviya po ih rasprostranenii, soobshenie dlya vseobshego svedeniya ily otdelinym  lisam ne sootvetstvuishey  deystviytelinosti  obshestvenno znachimoy y tem samym diskreditiruishey cheloveka informasiiy, porochashey  ego dobroe imya kak lichnosti, kak  rabotnika, prichinivshey  nravstvennye stradaniya,  porochashey delovuy reputasii. Pry etom ne obyazatelino nalichie UMYSLA v povedeniy rasprostaraniytelya oporochiti poterpevshego. Rasprostraneniye, daje po neostorojnostiy, svedeniy, porochashih dobroe imya drugogo,- EST  osnovaniye  dlya prinyatiya mer zashity chesty y dostoinstva» - dep atap kórsetilip, normalanghan.

Taghy osy atalghan qújatta: Azamattardyng jәne úiymdardyng ar-namysyna jәne abyroyyna kir keltiretin mәlimetterdi taratu dep myna jaghdaylar tanylady: «baspa jýzinde jariyalanghan, radiomen, teledidardan, jalpy basqa da búqaralyq qúraldardy paydalanu arqyly habarlanghan, qyzmettik, partiyalyq jәne basqa da minezdemelerde, aryzdarda, әrtýrli úiymdargha joldanghan hattarda kórsetilgen, kópshilik aldynda sóileu kezinde, lauazymdy adamdargha, nemese basqada, onyng ishinde bir nemese birneshe adamgha auyzsha aitylghan mәlimetter».

«Jala jabu» yaghny adamnyng ar-namysy men qadir-qasiyetine  núqsan keltirgen, onyng bedelin týsiretin kórneu jalghan mәlimetter taratqan adam qylmystyq jauapkershilikke tartylady. Maghan tanylghan jaladan namysym qorlanyp  bedelime  kir jaghyldy,   studentter, oqytushy әriptester aldynda adal atyma núqsan kelip,  teris kózqarastaghy qoghamdyq pikir tudy. «Adamnyng qúqyghyn qorghau jәne negizgi bostandyqtary turaly Evropa Konvensiyasynyng 10-baby men «Azamattardyng sayasy qúqyghy turaly Halyqaralyq paktynyng 17-babynda» kez-kelgen adamnyng jeke basyn zansyz qorlaugha,  kemsituge jol berilmeydi delingen. Ondaygha jol bergender zanmen qudalanuy tiyis.  QR Qylmysty ister Kodeksining 130-babynyng 1 tarmaghynda (jala jabu) kórsetilgen qylmys jauapkerler әreketinde bar ekendigin eskerip, QR azamaty retindegi Konstitusiyamen bekitilgen 17-baptyng 1-tarmaghy, (Adamnyng qadir-qasiyetine qol súghylmaydy) 18-baptyng 1-tarmaqtaryndaghy azamattyq ar–ojdanymdy qorghau qúqymdy paydalanyp, QR QPK-ng 433-babynyng 1,2,3,4 tarmaqtaryn,  434(1), 435 (1-4), 436(1,2)  440, 441-baptaryn   basshylyqqa ala otyryp jәne jogharyda keltirilgen dәlelderding negizine sýienip                                           

SOTTAN  

1) Jogharyda kórsetilgen  zang búzushylyqtardy negizge alyp, Almaty qalasy  Almaly audanynyn  №1 sotynyn  31 mamyr  2017 jylghy   aqtau  Ýkimin búzyp,   QR  QK-ning 130-babynyng 1- tarmaghy (jala jabu)  boyynsha  Omarbekova Júldyz   Qajykenqyzynyng meni qorlap  men qadir-qasiyetimdi әdepsiz týre kemsitkenin   abyroyyma núqsan keltirgen, bedelimdi týsiretin kórineu jalghan mәlimetter taratqanyn eskerip   aiyptau Ýkimin shygharudy súraymyn.

  • Talap aryzymnyng azamattyq bóligin qarap, Omarbekova Júldyz Qajykenqyzynan moralidyq shyghynnyng óteuin 2 000 000,00 (eki million 00) tengege baghalap sol shyghyndy óteudi mindetteudi súraymyn.

Qosymsha: Shaghymnyng 2-shi danasy-4paraq-8bet

13 mausym  2017 jyl                 

Esenqazy Quandyq

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279