Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 2586 0 pikir 4 Qarasha, 2010 saghat 06:58

Samat Sabdaliyn. Komsomoldy ansau – qúldyq sananyng kórsetkishi!

KSRO ydyrap, kommunistik totalitarlyq rejimning qúlaghanyna jiyrma jyl bolyp qaldy. Alayda, sol zamandy ansap, ony qaytadan janghyrtqysy keletinder sany songhy jyldary kóbeymese, azayghan joq. Onyng dәleli - elimizding týkpir-týkpirinde 29 qazan kýni Komsomol kýnin atap ótu dәstýri.

Ókinishke oray, qúldyq, otarlyq zamandy ansaushylardyng qatarynda býgingi Tәuelsiz memleketting tútqasyn ústap otyrghandar az emes. Estuimizshe, 29 qazan kýni elimizding barlyq oblystarynda derlik keshegi komsomoldar, býgingi әkim-qaralar men belsendi biznesmender meyramhanalar men klubtarda bas qosyp, ótkenin ansap, jastyq shaqtarynyng әnderin shyrqap tarasypty.

Keybir oblystarda býgingi biylikshil jәne biylikke qarsy kommunister de ózderining ýlkendi-kishili aksiyalaryn ótkizip, Kenes zamanyn nasihattaugha óz ýlesterin qosypty. Mysaly, aqtóbelik «halyqtyq kommunisteri» (basshysy Kosarev) qaladaghy avtobus ayaldamalarynyng birin «Komsomol jiyv» degen sózdermen kómkerip, Che Gevaranyng suretimen bezendiripti. QHKP-nyng aótóbelik filialynyng basshysy Jannat Moldashev: «Biz biylikten rúqsat súraghan joqpyz. Nesi bar? Jaman ba? Bizge de jaqsy, ayaldama da búrynghy «Komsomoliskaya atyna layyq boldy» - dep quanyp otyr.

KSRO ydyrap, kommunistik totalitarlyq rejimning qúlaghanyna jiyrma jyl bolyp qaldy. Alayda, sol zamandy ansap, ony qaytadan janghyrtqysy keletinder sany songhy jyldary kóbeymese, azayghan joq. Onyng dәleli - elimizding týkpir-týkpirinde 29 qazan kýni Komsomol kýnin atap ótu dәstýri.

Ókinishke oray, qúldyq, otarlyq zamandy ansaushylardyng qatarynda býgingi Tәuelsiz memleketting tútqasyn ústap otyrghandar az emes. Estuimizshe, 29 qazan kýni elimizding barlyq oblystarynda derlik keshegi komsomoldar, býgingi әkim-qaralar men belsendi biznesmender meyramhanalar men klubtarda bas qosyp, ótkenin ansap, jastyq shaqtarynyng әnderin shyrqap tarasypty.

Keybir oblystarda býgingi biylikshil jәne biylikke qarsy kommunister de ózderining ýlkendi-kishili aksiyalaryn ótkizip, Kenes zamanyn nasihattaugha óz ýlesterin qosypty. Mysaly, aqtóbelik «halyqtyq kommunisteri» (basshysy Kosarev) qaladaghy avtobus ayaldamalarynyng birin «Komsomol jiyv» degen sózdermen kómkerip, Che Gevaranyng suretimen bezendiripti. QHKP-nyng aótóbelik filialynyng basshysy Jannat Moldashev: «Biz biylikten rúqsat súraghan joqpyz. Nesi bar? Jaman ba? Bizge de jaqsy, ayaldama da búrynghy «Komsomoliskaya atyna layyq boldy» - dep quanyp otyr.

Eng soraqysy - Aqtóbedegi komsomoldyq aksiyany ótkizgenderding dýiim kópshiligi ózimiziding qazaq jastary ekeni! Sonda qalay, olar ýshin Tәuelsizdigimizding bir tiyn qúny bolmaghany ma? Álde tughan elining tarihyn mýldem bilmegeni me? Ózderi maqtan tútqan komsomoldardyng kezinde qanshama qylmys pen súmdyqtyng bas-qasynda jýrgenin úmytyp ketkeni me? Qyzyldardyng tikeley qatysuymen milliondaghan qazaqtyng qyrylghanyn bilmey me? Kommunistik iydeologiyanyng ainalyp kelgende otarlyq iydeologiya ekenin bilmey me?

Jalpy alghanda Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda kenestik nostaligiya bastalghan siyaqty. Ár qalada «komsomoldyq» men «pionerlik» klubtar, meyramhanalar, diskotekalar ashylyp jatyr. Olargha baratyn negizinen ózimizding qazaq jastary. Olar Kenes zamanynyng estetikasyn, iydeologiyasyn bayqamay boyyna sinirip jýr. Oghan kýni-týni Resey telearnalary men baspasózi arqyly KSRO-ny ansap, ony bir qúdiret etip kórsetu sayasatyn qosynyz. Jastarymyzdyng sanasy osylay  ulana beretin bolsa, ertengi kýni el basyna kýn tughanda elin, jerin qorghaudyng ornyna jana otarshylardyng aldynan «hleb-soli» ústap shyqpasyna kim kepil?

Kommunizmdi, komsomoldy ansau - qúldyqty ansau! Kenes zamanyn, kenestik iydeologiyany ansau - memleketindi, halqyndy, jerindi satumen para-par! Abay bolayyq, abayshyl bolayyq, aghayyn!

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1286
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3851
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3881
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2826