Bahtiyar Babajanov: «Jәriya zikirshiler әrqashan konformist bolghan, jәne memleketpen yntymaqtasugha dayyn»
Islamdy ilimi óte iykemdi. Onyng jergilikti erekshelikterge, salt-dәstýrler men mәdeniy-tarihy bolmysqa birden sinip kete alatyn qasiyeti bar.
Qazir júrt jappay zikirdi jamandap, ony arhaikalyq dýniye, eskilikting qaldyghy, bizge múnyng qajeti joq dep sógetin boldy, búl - ýlken qatelik. Keybireuler «qazir әlemde modernizasiya jýrip jatyr» deydi. Al sol modernizasiya degenimiz halyqtyng ruhymen, jýregimen baylanysty bolmauy kerek dep kim aitty? Modernizasiya kezeninde bizge moralidyq túrghydan tazalanu kerek joq dep kim aitty? Modernizasiya men industralizasiya adamdardyng psihikasyna salmaq týsiredi. Endeshe jahandanu dәuirinde bizding psihikamyzdaghy kerneudi taratatyn tehnologiyalar kerek emes dep kim aitty? Enseni týsirip, esindi esengiretetin kýndelikti tirshilikting qúbylystary - jay ghana joldan ótu, avtokólikting rólin ústap otyru t.b kýibeng tirlikting isteri sanagha salmaq týsiretinin dәrigerler әldeqashan eskertip qoyghan.
Jalpylay alghanda, qalanyng tirshiligi jýikeni júqartushy sebep. Al jәriya zikir arqyly ruhany eljirep, kónildi tynyqtyrady, búl kýy «tasqyn» dep ataydy. Yaghny ruhany psihologiyalyq tynyshtyq ornatu. Tipti Batysta da múny týsinip, sufizmge bet búryp jatyr (tolyqqandy intellegent, intelliktual adamdar).
Islamdy ilimi óte iykemdi. Onyng jergilikti erekshelikterge, salt-dәstýrler men mәdeniy-tarihy bolmysqa birden sinip kete alatyn qasiyeti bar.
Qazir júrt jappay zikirdi jamandap, ony arhaikalyq dýniye, eskilikting qaldyghy, bizge múnyng qajeti joq dep sógetin boldy, búl - ýlken qatelik. Keybireuler «qazir әlemde modernizasiya jýrip jatyr» deydi. Al sol modernizasiya degenimiz halyqtyng ruhymen, jýregimen baylanysty bolmauy kerek dep kim aitty? Modernizasiya kezeninde bizge moralidyq túrghydan tazalanu kerek joq dep kim aitty? Modernizasiya men industralizasiya adamdardyng psihikasyna salmaq týsiredi. Endeshe jahandanu dәuirinde bizding psihikamyzdaghy kerneudi taratatyn tehnologiyalar kerek emes dep kim aitty? Enseni týsirip, esindi esengiretetin kýndelikti tirshilikting qúbylystary - jay ghana joldan ótu, avtokólikting rólin ústap otyru t.b kýibeng tirlikting isteri sanagha salmaq týsiretinin dәrigerler әldeqashan eskertip qoyghan.
Jalpylay alghanda, qalanyng tirshiligi jýikeni júqartushy sebep. Al jәriya zikir arqyly ruhany eljirep, kónildi tynyqtyrady, búl kýy «tasqyn» dep ataydy. Yaghny ruhany psihologiyalyq tynyshtyq ornatu. Tipti Batysta da múny týsinip, sufizmge bet búryp jatyr (tolyqqandy intellegent, intelliktual adamdar).
Europanyng qazirgi tanymyna nazar audarynyzshy, myghdaghan, ondaghan myng adamdar jәriya zikirge qatysady. Tehnokratiyalyq órkeniyetting barlyq stressterinen, ruhany kemtarlyqtan arylu ýshin osy qúlshylyqtan baspana tabady. Búl fenomendi men de zerttedim, Amerikadaghy, Europadaghy kóptegen zikirge jýginushilerden súhbat aldym. Mysaly olar Japoniya da bar. Al búl halyqty biz buddizm arqyly adamnyng ishki jan dýniyesine keninen esik ashqa
últ retinde eseptep jýrmiz ghoy. Nelikten sol jaqta zikirge degen ynta-yqylas kenet artyp ketti? Men búl qúbylysty Japoniyadan kórip tan-tamasha boldym. Kóz aldarynyzgha elestete alasyz ba, japondyqtar «lә iylәha illya Allany» aityp dauystap zikir salyp otyr. Búl óte qyzyq qoy.
Yaghny biz, Sopylyq dәstýrdi qansha jerden «arhaika» dep aiyptaghanymyzben, sufizmning qazirgi zamanauy kórinisi adamnyng shynayy bolmysyn zamanymyzgha beyimdeytin layyqty tәsil bolyp esepteledi.
IYә, biz postkenestik elderge jatamyz. Biraq, qazir Ortalyq Aziya elderde, onyng ishinde Qazaqstanda da týp-tamyrymyzdy zertteu jolynda ýlken izdenister jýrip jatyr. Ózbek tilinde búl «ozliknianglash», al, qazaq tilinde «ózindi ózing tanu» dep atalady. Búl óte manyzdy qúbylys.
Bizden «jana adam» jasap shygharu maqsatynda týrli orasan tәjiriybeler jasaldy. Bizge «qazaq joq, ózbek joq tek qana kenes eli bar» degen úghymdy sinirgisi keldi. Minbede túryp, «búl jana tarihy tútastyq» dep aiqaylady. Qúdaygha shýkir, biz sonda da óz tegimizdi úmytqan joqpyz, dәstýrimizdi saqtap qaldyq. Postkenestik kezende biz dәstýrli ruhany qúndylyqtarymyzgha qaytyp oralamyz dep jәriyagha jar saldyq. «Diuany hikmetti» jariyalaugha, sopylyq shygharmalardy audarugha kiriseyik sonda ghana óz tarihymyz ben ótkenimizdi týsinemiz dedik...
Biraq, múnymen is bitpeydi. «Ejelgi dәstýr» degenimiz ne? Sopylyq degenimiz osy... Naghyz mәdeniyetting qúndylyqqa bay qyrtysy, qaytalap aitqym keledi, «naghyz mәdeniyettin» degen sózdi qaytalap aitqym keledi, «Saf», «taza» - qaynarday tap-taza mәdeniyettin. Múny týsine bilu, baghalay bilu kerek. Qúdaygha shýkir Qazaqstan preziydenti N. Nazarbaev múny týsinedi, ony ózining sózderinen bayqaugha bolady: «naghyz últtyq mәdeniyetimizge oraluymyz kerek». Alayda sol aitylghan sózding oryndaluy qalay bolady? Sopylyq dәstýri endi-endi qayta tirile bastaghan kezde biz nelikten kenet shoshynyp qaldyq...
Biz әrqashan «qazaqyly, qazaqylyq» deymiz. Postkenestik dәuirde qaydaghy qazaqylyq? IYә, әdebiyetimiz bar. IYә, bizding Abayymyz bar. Ózbekstanda da bedeldi әdeby dәstýr bar. Biraq, oghan kenes dәuirining yqpaly bolghanyn jasyrmay aituymyz kerek. Qazaqtyng dәstýrli «naghyz mәdeniyeti» janghyra bastaghanda oghan qayta tosqauyl qoyylyp, ósekke pen jalghan qaueset tarala bastady...
Men Memlekettik organdardyng nelikten alandap otyrghanyn da týsinemin. Biraq, aldymen múnyng ne nәrse ekenin zertttep bilu alu kerek qoy. Ojarlau estilse de aitayyn, men múny zerttep jýrmin. Jәne әzirge eshbir qoghamgha jaghymsyz tústaryn bayqaghan joqpyn, qayta qúptap otyrmyn. Mýmkin memlekettik organdar búl jamaghattyng әleumettik dengeyden sayasy dengeyge auysyp ketedi dep alandap otyrghan shyghar. Múny qadaghalap otyrynyzdar, biylikting tizgini qoldarynyzda túr ghoy. Búl bir. Ekinshiden, men múnyng (jәriya zikirdin) mynjyldyq tarihyn bilemin. Estip qana qoyghan joqpyn. Týpnúsqa derekteri bar. Kәdimgi ejelgi qoljazba derekteri bar. Jәriya zikirshiler әrqashan konformist bolghan, jәne memleketpen yntymaqtasugha dayyn boldy. Biraq ondaghy maqsat - sayasat emes, búl olardyng ghasyrlardan qalghan dәstýri. Múny tekseru onay. Ol ýshin biz qaynday iydeologiyany qarastyryp otyrghanymyzgha kónil qon kerek.
Sondyqtan eger, din memleketten bólek bolghandyqtan, memleket sopylyqty resmy týrde jaqtay almasa, eng bolmasa olardyng júmysyna kedergi keltirmeui kerek dep oilaymyn. Áriyne, diny jәne diny emes úiymdardyng barlyghy baqylanyp otyru kerek. Sayasat parasatty, paydaly, tandauly sheshimderge qúrylu kerek. Búl óte manyzdy!
Bahtiyar Babadjanov tarih ghylymdarynyng doktory, Ózbekstan Respublikasy Shyghystanu institutynyng bólim mengerushisi
Audarghan Sәken Núrqabekúly
(Maqala Zonakz.net saytynan alyndy)