Dýniyede sheshimin tappaghan eki logikalyq súraq bar. Birinshisi "tauyq birinshi jaraldy ma, əlde júmyrtqa ma?" súraghy bolsa, ekinshisi "basta oy birinshi tuynday ma, əlde sóz be?" degen súraq. Men oy emes, sóz jaghyndamyn.

Bir qaraghangha basta birinshi oy tuyndaytyn sekildi. Əueli oilaysyn. Sodan keyin sóileysing degendey. Biraq, siz oilaytyn oidyng sózdik atauy bar ghoy. Al sózdik atauy bolmasa, sózdik formasy bolmasa oy da joq. Siz bilmeytin nərsenizdi oilamaysyz ghoy, mysaly. Mәselen, kýnning ystyq ekenin oilasanyz, basynyzda "kýn" jəne "ystyq" degen ataular týziledi.
Injilde "sóz birinshi jaralghan" deydi. Qúranda Qúday bir nərseni jaratarda "bol" dep aityp həm aitqanynyng jaralghany (bolghany) jazylady. Sóz - materiyagha ainalady deydi psiholog mamandar. Dýnie - sózden túrady dep tújyrymdayyq biz.

Al osy sózdi qorghasynday balqytyp, onyng kýsh qúdiretin sezinip, ózgege de sezdirgen adam -- gharyshtyq biyikke shyqqan ghúlama emey kim? Qazaqtyng týkti jýregi men myqty bileginen qoryqpaghan Qontajynyng Qazybek babamyzdyng aldynda balasha qaltyraghany qalay? Búl ne kýsh? Əriyne, baghzy qypshaq tili. Bir kezdegi Mysyrdan Shamgha deyin, Qytaydan Hunghariyagha deyingi halyqaralyq til. Býgingi aghylshyn tili ispetti. Qypshaq tilining múrageri qazaq tilin "ana tili" dep əspetteytinimiz sodan. Býkil tilderding anasy degen úghym ghoy. Orystar "rodnoy yazyk" dep aitady. Qontayshyny qaltyratqan Ana tilining kiyesi men qúdireti edi. Qazybek babamyzdyng basyna qonghan tənirqút sóz bolatyn.

Qazaqta "by aitqan sózdi qúl da aitady, biraq auzynyng duasy joq" degen keremet maqal bar. Qaz dauysty Qazybek babanyng aitqany qalt ketpegen. Ózi abyz, sózi dúgha. Kepiyetti sózimen irkittey irigen qalyng qazaqty airanday úiytty.

Jýrek pen tilde sýiek joq. Til jýrekke úqsaydy. Jýrekte pikir qanday bolsa, tilde zikir sonday. Las bolsa las, aq bolsa aq. Qaz dauysty Qazybek babanyng portretin somdaghanda ýnemi sheshen ekeni, qayratker ekeni aitylady. Al sózding tylsym kýshin mengergen dúghaly er ekeni, ýlken ilim iyesi ekeni eskerile bermeydi.

Ótkende bir aghalar Qazybek babanyng qayda bilim alghany belgisiz dedi. Bilim degen kitap oqudan qonbas. Bilim jýrekte. Intuisiya, dýniyetanymda. Tipti, bilimning ózi aqyldyng qasynda týk emes. "Bilimi aqylynan kóp adam bilimnen tayaq jeydi" deydi Myrzageldi Kemel agham. Dəl osylay. Býgingi sheneunikterdi qyzmetke taghayyndaghanda ghúmyrbayanyna ýnilseniz eki-ýsh diplom iyesi. Istegen isine qarasanyz aqylyna kýməndanasyz. Al Qazybek babamyz kemenger aqyl iyesi edi. Múnday adamgha ilim ózi izdep kelip qonbay ma? Meyli, qayda oqysa da.

Qazybek babamyz sóilegende mereyi ýstem jau qontayshysynyng ózi arbalyp qalghan. "Mine, jaulap alyp, úlyn qúl, qyzyn kýng etem" dep otyrghan qontayshygha "Sen temir bolsang men kómir, eritkeli kelgenmin" deydi. Kóz aldynyzgha elestetip kóriniz. Odan keyin "eki iyghynda eki ai túrdy" dep aqtalypty halqyna. Aruaqty erding alapasy asqanyn aitugha úyalsa kerek qontayshy.

Bizding aityp otyrghanymyz psihologiya ilimindegi sózding energetikalyq kýshi ghoy. Búny biz tam-túmdap oqyghanymyzdan aityp otyrmyz. Al Qazybek babalarymyz, jalpy qazaq últy búny əlimsaqtan bilgen. Sóz er qorghany. Yaghni, ər sóz dúgha. Qazaq osyny bilgendikten "jaqsy sóz jarym yrys" degen. Biz osy sóz kiyesinen airylyp qaldyq. Qazir əkim-qara qontayshy túrmaq ózge últtyng qarashasynyng aldynda oryssha shýldirlep əlek. Adamzatqa ústyn bolghan qypshaq tilin qomsyna ma, bilmeymin. Orayy kelgende aita keteyik, oblysymyzgha Erlan Qoshanov kelgeli ghana əkimdik qazaqshagha bet búrghan sekildi. Býgingi barlyq sheneunikting iydealy Qaz dauysty Qazybek baba boluy kerek negizi. Ol ýshin ghalymdar úly túlghanyng ghúmyr-bayanyn zerttep, dəripteuge tatitynday sapaly enbek jazu kerek. Auyldaghy kez-kelgen qariya aitatyn anyz-əpsanadan shyghyp, múraghatqa kirse deymiz de...

Janat Janqashúly

Facebook-tegi paraqshasynan