Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 26239 15 pikir 16 Tamyz, 2017 saghat 09:28

Eyr Astana» әue kompaniyasyndaghy til dauy. Ne isteu kerek?

Kesheli-beri lentadan týspegen, kinәli taraptyng keshirim súraudyng ornyna әdetteginshe múrnyn shýiire qarauynyng saldarynan ushygha bastaghan, «Eyr Astana» әue kompaniyasyna tiyesili úshaqtaghy jaghdaygha oray, zanger retinde ózimning naqty pikirim men ústanymymdy bildirgim keledi. Sebebi, búl taqyryp men ýshin etene jaqyn, qoghamdyq negizde búrynnan ainalysyp kele jatqan sharualarymnyng biri.

Birinshi aitqym kelgeni Oghyz Doghan aghamyzdiki naghyz azamattyq, negizi qazaqtar, yaghny Siz ben Biz jasau kerek, biraq jasay almay jýrgen isti atqaryp, ýlgi kórsetip otyr.

Ekinshi aitayyn degenim, Oghyz Doghan aghamyzdyng talaby 100% zandy әri negizdi. Eger talaby múqalmay, mәseleni sotqa deyin jetkizer bolsa búl isten nәtiyje shygharyna men kepilmin. Oghan myna jaghdaylar negiz bola alady;

Kez-kelgen salada,olardyng qyzmetin rettep otyratyn ózining salalyq, yaghny profilidi zandary bolady. Áue salasyna qatysty zan, ol – «Qazaqstan Respublikasynyng әue kenistigin paydalanu jәne aviasiya qyzmeti turaly»
Qazaqstan Respublikasynyng 2010 jylghy 15 shildedegi № 339-IV Zany bolyp tabylady.

Atalghan Zannyng 56 baby, 6 bóliginde bylay dep kórsetilgen (sózbe-sóz) «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyq әue kemesining kabina ekipajynyng mýsheleri jolaushylargha qyzmet kórsetude qazaq tilin erkin mengeruge mindetti».

Búl zang talaby tәpsirlep, týsindirip jatudy qajet etpeydi dep oilaymyn?
Odan bólek, Oghyz Doghan aghamyz «Eyr Astana» kompaniyasynyng qyzmetin tútynushy, al kompaniya qyzmet kórsetushi retinde, ekeuara qarym-qatynasy «Tútynushylardyng qúqyghyn qorghau turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2010 jylghy 4 mamyrdaghy № 274-IV Zanynyng 24, 25, 26 baptarynda qyzmet kórsetushining tútynushygha aqparattardy qazaq jәne orys tilinde jetkizu mindeti taygha tanba basqanday anyq kórsetilgen!

Men Til turaly Zangha nemese Konstitusiyagha silteme jasamay-aq qoyayyn, jogharydaghy eki zanmen aq, «Eyr Astananyn» mәselesin may shammen qaraugha bolady, tek... Oghyz Doghan aghamyz «qazaqtardyng ózderin kerek emes til, maghan nege kerek?» - dep, orta joldan qayyrylmasa!

Sóz sonynda aitarym, «Eyr Astanagha» til mәselesi turasynda osyghan deyin óz basym biraz mәsele kóterippin, әzirge issaparda jýrgendikten, tabylghany myna qaghazdar bolyp túr.

Jәne aitqym kelgeni, «Eyr Astana» til mәselesinde men sotqa tarta qoymaghan mekemelerding biri edi, eger Piyter Foster myrza jaghdaydy óz baqylauyna almay, osylay betimen jibere berse, amalsyz búl mәselemen ózime ainalysugha tura keledi...

Al, jalpy aitarym, qazaq tilining mәselesi biylikting emes, sol tilding tútynushysy retinde Siz ben Bizding ghana qolymyzda. Biylik óz tarapynan zandar shyghardy, sol zandardy júmys jasatatyn kim? Áriyne biz! Eger biz, óz qúqyghymyzdy talap etuden qoryqsaq, bir bet aryz jazugha erinsek, memlekettik organdar qaytip iske aralaspaq? Sizding qúqyghynyzdyng búzylyp jatqanyn olar pal ashyp bilmek pe?

Úzyn sózding qysqasy, әuede jýrseniz de, jerde jýrseniz de óz ana tilinizde, memlekettik tilde qyzmet kórsetiluin talap etiniz, eger ol talabynyz oryndalmasa, tiyisti memlekettik organgha nemese sotqa aryz, talap qoiydy jappay qolgha alayyq. BAQ-yn shulatqannan kóri, búl әdeqayda tiyimdi de paydaly is. Ana tilimizding abyroyyn asqaqtatugha sózben emes, ispen ýles qosayyq!

Abzal Qúspan 

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502