Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Alashorda 12978 2 pikir 21 Tamyz, 2017 saghat 10:56

Ózbekәli Jәnibekov jәne tarihy múralar

«Týrkistan, ondaghy Áziret Súltan kesenesi  qazaq tarihynyn

 eng qasiyetti jerinen sanalady. Búl — bizding eng jandy jerimiz.

Soghan qaramastan, biletini bar, bilmeytini bar — talay

adam aralasyp, qasiyetti Týrkistannyng taghdyryn

dúrys sheshe almay keledi. Qalay degende de biz búl kýrdeli mәselege

asa saqtyqpen qarauymyz kerek».

 

Ózbekәli Jәnibekov 

 

Ózbekәli Jәnibekov biylik basynda jýrse de elimizdegi tarihiy-mәdeny múralardy týgendeu, zertteu, qayta qalpyna keltiru júmysyna beyjay qaramaghandyghy әmbege ayan. Sanaly ghúmyryn qazaqtyng joghyn týgendeumen ótkizdi. Ayryqsha kýmbezi kókpen talasqan Qoja Ahmet Yasauy kesenesining bolashaghyna qatty alandaghany da belgili. Alyp keshendi qayta jóndeuden ótkizip, múrajay jasaqtauy da ekining birining qolynan kele bermeytin sharua edi.

Qabirjapqyshtyng týpnúsqasy

Qoryq-múrajaydyng qoldy bolghan tarihy jәdigerlerin qayta toptastyruy da asa qarymdylyq tanytqan Ózekeng enbegi auyz toltyryp aitarlyqtay. Sonyng biri Qoja Ahmet Yasauy qúlpytasy ýstine jabylghan  HIV ghasyrdan jetken Qabirjapqysh ÁSMM KP №64 (kóne inv. №TK 655 QR OMM)  Qazaqstan Respublikasy Ortalyq múrajay qorynan qoryq-múrajay qoryna qaytarugha qosqan Ózekenning ýlesin birimiz bilsek birimiz bile bermeymiz.

 

 

1978 jyldyng 18 tamyzyndaghy №3 aktisi boyynsha qoryq-múrajay qoryna qabyldanyp KK №64 tirkeu nomerin alghan. Akt boyynsha Qabirjapqysh Qazaq SSR Mәdeniyet ministrligining 1978 jylghy 5 sәuirdegi №106 búiryghy boyynsha qoryq-múrajay qoryna qaytarylghan qújattar әli saqtauly.

Qazaqstan Respublikasy Ortalyq múrajay HIV ghasyrdan jetken Qabirjapqyshty Ortalyq múrajay qoryna qashan, kim әkelip tapsyrghandyqtary turaly mәlimet bere almaghan. 2016 jyly Almaty qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasy Últtyq kitaphanada bolghan saparymyzda «Siyrek kezdesetin qoljazbalar» sektorynyng mengerushisi A. múqabasy ógiz terisinen jasalghan alyp qoljazba Qúran kitabyn kórsetti. Kitapty 1951-1952 jj. keseneden alyp kelgendigi jóninde aitty. Búl biz kózimizben kórgen ghana jәdigerler. Biz bilmeytin qansha jәdigerler qoldy bolghandyghy bir Allagha ghana ayan.

1970-1975 jyldary Ózbekәli Jәnibekov Qoja Ahmet Yasauiyding múrasy men ilimine alghash betbúrys jasaghan túlghalardyng biri.  Kóne «Diuany hikmet» kitabynyng qoljazba, baspadan shyqqan núsqalaryn múrajay qoryna jinaqtaudy tapsyryp, óz baqylauyna alghan bolatyn. Auyldy jerlerdi aralap kóptegen dini, tarihy kitaptardy qoryq-múrajay qoryna toptastyrugha múryndyq boldy.

Ózekendi alghash kóruim deydi belgili aqyn-sazger Á.Manapov «bala kezimde auylgha úzyn boyly, sústy, búira shashty kisi әkem Manap Kókenovpen ýige keldi. Mәke, óziniz bilesiz qazirgi tanda Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesining joghalghan dýniyelerin týgendep jýrmiz. Múrajay qúrudy josparlap otyrmyz. Auyldan kóne kitaptar jinap jýrgen jaghdayymyz bar. Osy jaghyna kómek qolyn sozsanyz dedi. Ákem osydan biraz jyl búryn tau bókterindegi auyl manynda bir qúdyqtan kóptegen eski kitaptardy kórgendigin aitty. Jas balasha quanghan Ózekeng mashinagha minip sol jaqa tartty. Aragha edәuir uaqyt salyp keldi. Enseleri týsip ketken. Tappapty. Ózekeng bazynalyqqa basyp; «Mәke, ózing aittyn, ózinnen kór, maghan endi, kóne kitaptar tabasyn»-dedi әngimeni tótesinen qayyryp. Sóitip әkem auyldan birshama kóne kitaptardy jinap beruge qolghabys jasaghan bolatyn»-deydi estelik aitushy Á.Manapov.

Sonday-aq 1980 jyldar basynda kesene ishinde saqtalghan qúlpytastardy ghalym Ábsattar qajy Derbisәlige (ol kezde Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ning oqytushysy) oqytyp, alghash bolyp ghylymy ainalymgha engizdi. Esim han kesenesi, Shildehana diniy-ghúryptyq orny, Qyluet jerasty meshiti, belgisiz saghanalar, qam kirpishten túrghyzylghan qamal qorghannyng shyghys bóligi qalpyna keltiriluine, Rabiya Súltan Begim kýmbezining qaytadan boy kóteruine  septigin tiygizdi. Búl túrghysynda «...Tarihymyzdyn, әsirese eskertkishterimizding bilimpazdarynyng biri – Ózbekәli aghamyz edi» – deydi qogham qayratkeri M.Joldasbekov.

Kesenege jýrgizilgen qaytajanghyrtu júmystarynyng keybir tústaryna kónili tolmady. Almatyda júmys bólmesinde otyrsa da, túrsa da kónili Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jýrgizilgen júmystargha alandaushylyq tanytty. Osy oidy Ózbekәli Jәnibekov ózining «Taghdyr taghylymy» enbeginde odan әri bylay sabaqtaydy:

«Qolymyzdy baylay bergeni – zattyq-tehnikalyq resurstardy bylay qoyghanda, «Áziret Súltan» qoryghy siyaqty asa kýrdeli sәulet ghimaratyn qalpyna keltiretindey ozyq tәjiriybening jetise bermeytininde, mamandanghan shilengerlerding azdyghynda, әrtýrli sebeptermen birin-biri almastyra bergen sheberhana basshylarynyng túrlausyzdyghynda edi» - dep jazdy.

Osy orayda Ózekene qatysty bir qyzyqty tarihy derekti keltirudi jón sanadym. 1982 jyldyng kýzinde «Kazmuzeyrestavrasiya» Týrkistan bólimi mamandary Qoja Ahmet Yasauy kesenesi kýmbezining úshyna qoyylghan «qúbbany» alu turaly Qazaq SSR Mәdeniyet ministrligine hat jazady. Maqsat «qúbbany» janghyrtudan ótkizip ornyna qayta qoy bolatyn. Aldymen «qúbba» sózining maghynasyna toqtala ketsek. Qúbba jayynda ghylymy әdebiyetterde jazylghan materialdar joqtyng qasy desek te bolady. «Qúbba» arabtyng sózi kýmbez degendi bildiredi. Búl tújyrymdy shyghystanushy tarih ghylymdarynyng kandidaty A.A.Ivanov ta rastaytyndyghyn ghalym tarih ghylymdarynyng doktory, M.Qoja óz enbeginde keltirgen. Qúbba ghylymy әdebiyetterde kýmbezding úshtaryna ornatatyn shoshaqtardy aitady. Ol kóbinese diny jәne sәulettik qúrylystargha tәn. Ony keramikadan, aghashtan nemese metaldan jasaydy. Qúbannyng ishi quys, taban jaghy keneytilgen, joghary jaghy shar ýstine ornatylghan konus tәrizdes. Moyny men taban bólikteri beldemshe-buyndargha bólingen. Otyrar audanyndaghy Mynshúnqyrgha jýrgizilgen arheologiyalyq qazbadan tórt býtin qúbba jәne onyng bólikteri tabylghan. Kiyeli shahardy alghashqy bolyp zerttegen ghalym A.K.Klare qúbbalardy mola ishinen de kóp kezdestirgendigin óz enbekterinde jazyp qaldyrghan.

Oyymyzdy әri qaray sabaqtasaq qúbbanyng dórekileu, songhy bir eki ghasyrda jasalghan ýlgisin Sozaqtaghy Qara Bura mazarynan da kezdestiruge bolady.

A.K.Klare «Drevniy Otyrar y raskopki, proizvedennye v razvalinah ego v 1904 g.» enbegindegi jariyalanghan fotogha qaraghanda Otyrardan tabylghan núsqa osy mynshúqyrlyq qúbbalargha óte jaqyndyghyn atap ótedi. Búl derekterdi odan әri dәleldegen Masson M.E., Pugachenkova G.A., «Gumbez Manasa» atty enbeginde ortaghasyrlyq Qazaqstan men Orta Aziya kesenelerining kýmbezderine әdette qúbba ornatylyp otyrghandyghyn jazghan. Ádette Otyrardan tabylghan alghashqy qúbbanyng biyiktigi 33 sm bolsa, ekinshi býtin qúbbanyng biyiktigi 27 sm., tabanynyng diametri 14 sm., sharynyng diametri 18 sm. Shar betin ainaldyra 10 romb medalion týsirilgen.

Al Qoja Ahmet Yasauy kesenesi kýmbezining úshyna qoyylghan «qúbba» qoladan jasalghan. Kólemi: biyiktigi 79 sm., diametri 45sm qúraydy.  Pishini qúmyra tәrizdes, úshar basyndaghy kishkene tabaqshanyng ortasynda metall shabaqtary aiqasa ornalasqan da oghan jarty ai  beynesi salynghan  bóligi bekitilgen bolu kerek. Ókinishtisi búl bóligi bizding zamanymyzgha deyin jetpegen. Qúbbanyng onan tómengi bóligi qúmyranyng erneuine úqsas, biraq býtin júmyrlanyp kelgen de moyyn túsyna ainaldyra jartylay dóngelek tәrizdi dónestelgen  beldemshe jasalghan. Býiiri  dóngelene syrtqa qaray shyghyp tabanyna qaray qayta qusyrylghan. Tómengi bóligi qúmyranyng túghyry ispettes, yaghny kýmbezding úshar basyndaghy oiyqqa kiygizilip qoyatyn bóligi boluy kerek.   Qúbbanyng ghasyryn anyqtau ýshin eki týrli boljam jasaugha bolady. Birinshiden, HIV ghasyrdan jetken jәdiger boluy mýmkin. Sebebi kýmbez júmysy ayaqtalghan kezde ghana qúbba qoyylady. Búl qúrylys salasynyng zandylyghy. Qúbba HIV ghasyrdan saqtalghan qola shyraghdandargha, qabirhana esigining ong jәne sol jaq qabyrghasyna mozaykalyq kirpishpen konus tәrizdes salynghan beynege de óte úqsas.  Ekinshiden, 1405 jyly Túran biyleushisi Ámir Temir Kóregen dýnie salghan song kesene qúrylysy toqtap qalghany tarihtan mәlim. HVI ghasyrda Syr boyynda ornalasqan qalalar týgelimen Búqar biyleushisi Abdolla II qol astyna ótedi. Tarihy derek boyynsha Qoja Ahmet Yasauy kesenesining ayaqtalmay qalghan qúrylystaryn osy biyleushi túsynda ayaqtalghandyghy aitylady. Mýmkin qúbba  HVI ghasyrda jasalyp kýmbez úshyna qoyylghan boluy da yqtimal. Kesenege syy retinde jasalghan tayqazan, shyraghdandar, esikter, lauha tәrizdi jәdigerlerde qay jyly, ne maqsatpen jasalghandyghy jóninde derekter kezdestiruge bolady. Al qúbbada ókinishtisi eshqanday jazular men oy-órnekter kezdespeydi. Sondyqtan qúbba HVI ghasyrda  jasalghan jәdiger degen pikirge kelip otyrmyz.

Qúbbany kýmbezden alu sәti

Qúbba 1983 j.  

Janghyrtudan ótken qúbba.

Adam qoly jete bermeytin jәdiger talay syn saghattardy basynan ótkerdi. 1819 jyly Qoqan hany Omar (1809-1822 jj.) basyp alyp, Týrkistanagha óz biyligin jýrgizdi. Qoqan handary Múhammed  Áli (1823-1842), Qúdiyarlar (1844-1858, 1862-1863,1865-1875 jj. biylik jýrgizdi) osy aimaqqa óz tәrtipterin ornatty.

1864 jyly polkovnik Verevkin bastaghan orys әskeri Týrkistandy qorshaugha alyp, kesenege tyghylghan Qoqan әskerlerine qarsy 12 dýrkin zenbirekpen oq atqany tarihtan mәlim. 1864 jyly12 mausymnan bastap kiyeli shahar týbegeyli orys әskerlerining qolyna ótedi. Kesene manynan atty әsker, jayau әsker toptastyrghan kazarma, sharuashylyq ýilerin salghyzdy. Qazirgi tanda kesene aumaghynda ornalasqan «Týrkistan tarihy» múrajayynyng ghimaraty orys әskerlerining kazarmasy qyzmetin atqarghan. Týrkistandyq  kónekóz qariyalardyng aituynsha orys әskerleri kýmbez úshyna ornalasqan qúbbany san mәrte vintovkaly myltyqtarmen atqandyghyn aitady. Búl tarihy shyndyq. Tórt jerinde oq tesken izderi kezdesedi. 1982 jyldyng sonyna qaray kesenening jay kýiimen tanysugha kelgen Qazaq SSR Mәdeniyet ministrining orynbasary Ó.Jәnibekovke «Kazmuzeyrestavrasiya» Týrkistan bólimi mamandar qúbbany alu qajettigi jóninde mәsele kóteredi. Kesenening jaghdayymen tolyq tanysqan Ó.Jәnibekov kóp keshikpey qúbbany alugha rúqsat beriletindigin habarlap hat joldaydy.   Qúbbany aludyng ózi bir tarihy sәt edi.  «Búl 1983 jyldyng qantar aiy bolatyn. Joghary basshylyqtan rúqsat berilgen song mamandardy toptastyryp oilastyq. Qúbbany qalay alamyz? Kýmbezge qalay shyghugha bolady? degen saualdar birinshi kezekte túrdy. Oilasa kele arnayy arqannan saty jasatu qajet dep sheshtik. 32 mm. arqan tauyp, týrkistandyq sheber A.Shaymerdenovtyng (2010 jyly 90 jasynda dýnie saldy) ýiine tarttyq  Mәn-jaydyng barlyghyn aityp, arqan satyny bәrinshe myqty jasalynu qajettigin jetkizdim. Eki apta uaqytta sheber arqan satyny jasap shyqty. Kýnning suyqtyghyna qaramastan mamandar arqandy kýmbezge ilip alyp, jan-jaghynan myghymdap baylady. Arqannan jasalghan satygha aldymen ózim shyghugha bel budym. Shyqtym. Alugha bolatyndyghyna kózim jetti. Qúbbanyng tesikteri azdap bitelgen. Kýmbez úshyna shyghyp qúbbagha jaqyndap barghanymda qúlaghyma qazaq dalasyn terbegen Qorqyt qobyzynyng ýnindey dybysty qúlaghym shaldy. Adamgha erekshe әser beredi. Qansha kýmbezge shyghyp jýrip múnday dybysty alghash estuim. Búl Allanyng qúdireti shyghar destim. Osy qonyr ýndi әuen әli kýnge deyin qúlaghymnan ketpeydi. Sonymen 13 qantar kýni ýsh mamanymyz qúbbany alu júmysyn bastady. Alu onay bolmady. Bes saghatqa sozyldy. Isti ayaqtaghan song Qazaq SSR Mәdeniyet ministrining orynbasary Ó.Jәnibekovke telefon soghyp, barlyq mәn-jaydy habarladym. Aragha ýsh kýn salyp Ózekeng Týrkistangha keldi. Qúbbagha qarap túryp, oigha shomylghanday әser qaldyrdy. Biraz ýnsiz túryp, basyn shayqap, ras eken-au, әtten-ay. Osydan on jyl búryn Týrkistangha kelgenimde H.Imanjanov qariyamen tabaqtas boldym. Qazynaly qariya kýmbez úshyna qoyylghan qúbbagha orys әskerleri oq atqandyghy jóninde aityp edi.  Rasynda san mәrte myltyq oqtary tiyip, qúbbanyng tesilgendigi «taygha tanba basqanday» bolyp kórinip túr. IYә, iske kóshelik, qúbbany Almatydaghy «Kazmuzeyrestavrasiya» mekemesine janghyrtudan ótkizuge alyp ketemin. Qúbbany orap, Ózekenning mashinasynyng salyp berdik. Arada eki ay ótken song Ózekeng telefon soqty. Mamandar qúbbany janghyrtudan ótkizip jatyr. Mening senderge tosyn syiym bar. Sóitip ózining bir aptadan keyin Týrkistangha keletindigin jetkizdi. Bir aptadan song Ózekeng Týrkistangha keldi. Barhyt materialyna oraghan qúbbanyng kóshirmesin aluminy materialynan arnayy jasatypty. Qazirgi tanda qoryq-múrajay qorynda saqtauly. Bәrekeldi destik. Tarihy jәdigerding keluin taghatsyzdana kýtken bolatynbyz. Qúbba keletin kýni týrkistandyq qariyalar birinen song biri kesene manyna aghyldy. Ózekeng aqsaqaldarmen amandyq saulyq súrasyp bolghan song qúbbany bizge saltanatty týrde tabystady. Qúbbany kóktem shygha qayta kesene kýmbezine ornattyq» - deydi estelik aitushy J.Álimov. Ókinishtisi Ó.Jәnibekov «Taghdyr taghylymy» atty kitabynda búl tarihy sәt jayynda «lәm-miym» dep auyz ashpaghany ókinishti-aq.  Mýmkin ózining búl iske de qatysy barlyghyn egjey-tegjeyli bayandaugha tabighy qarapayymdylyghy jibermegen boluy da yqtimal. Ózbekәli Jәnibekov qúbbanyng tarihyna qalam terbegende tarihy jәdigerding bizge beymәlim tústary syryn ashyp, ghylymgha jana qyrynan serpilis berer me edi.

Búl maqala «Ózbekәlitanu» ghylymynyng bir parasy bolsa, iygi degen izgi oimen qaghaz betine týsirudi jón kórdik.

Berik Baybolov, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3346
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6194