Jas kýishi 50 kýy shertti
Qara dombyranyng kiyesi qonghan ónerpaz Qazaqstanda túnghysh ret jas kýishi, kompozitor Ghalamat Beyseqoja 50 kýy oryndady, - dep habarlaydy Abay-aqparat.
Tarihtyng úzaq kóshinde qazaq halqy ghana tudyra alatyn, erekshe damyghan óner týri - kýy óneri. Qazaqtyng qara dombyrasy, onyng kómeyinen tógilgen qonyr kýii atadan balagha miras bolyp qalghan úly dalamyzdyng amanatyn, saltyn, dәstýrin jetkizushi.
Kýni keshe ghana Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasynyng kitaphanasynda jas kýishi, kompozitor, respublikalyq, halyqaralyq konkurstardyng laureaty Ghalamat Beyseqojanyng «Úly dala tolghauy» atty kýy keshi ótti.
Is-sharany Elbasy kitaphanasy diyrektorynyng birinshi orynbasary Ámirhan Rahymjanov ashty. Óz sózinde Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti – Elbasy kitaphanasy talantty jastardy qoldaugha әrqashan mýddeli ekenin aitty. Búl shara Qazaqstandyq qoghamnyng ruhany janaruy – ýshinshi janghyru mindetteri barysynda úiymdastyryldy. Atalmysh kesh jastargha óner men sheberlikti nasihattay otyryp, әuen men kýige, ruhaniyatqa toly qazaq ónerine degen olardyng qúmarlyqtaryn arttyrugha baghyttalatynyn jetkizdi.
Kýy keshine QR enbek sinirgen qayratkeri, Qazaq últtyq óner uniyversiytetining prorektory, professor Túrar Álipbaev qatysyp, óz sózinde jas ónerpaz Ghalamat Beyseqojagha kýishi retinde aq tilegin, ústazdyq janashyrlyq niyetin bildirdi.
Muzykagha qúmar, ónerge qúshtar Ghalamat kompozitor Núrsәt Beyseqoja aghasyna qarap boy týzep, 6 jasynan bastap qolyna dombyra ústap, kýilerdi ýirene bastaghan. 11 jasynan býgingi kýnge deyin avtorlyq tuyndylary «Jenis», «Babalar armany», «Ýshqonyr», «Nauryz», «Qasqarau», «Jazghytúry», «Qosbasar», «Qorday», «Jauynger», «Esdәulet», «Atagha arnau» t.b. kýilerin jazdy. «Qazaqtyng bas aqyny», úly oishyl, aqyn, kompozitor Abay Qúnanbayúlyna arnap «Abay tolghauyn», dauylpaz aqyn, qolbasshy batyr Mahambet Ótemisúlyna «Mahambet» kýiin shyghardy. «Atadan múra» kýii Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa arnalghan. Tәuelsizdigimizding tuyn biyik ústap, elimizdi sayasy sahna tórinde damyghan әlem elderimen terezesi teng dәrejede ústauy, últ maqtanyshyna ainalghan patshamyzdyng kóregendiligi jas darynnyng shygharmashylyghyna shabyt qosqany anyq.
Ghalamattyng avtorlyq shygharmalaryndaghy dombyra qaghysynan batys tókpe kýilerining sarynyn, shertpe kýilerinen Jetisu dәstýrin bayqaymyz. «Atadan múra», «Jauynger», «Qosbasar» t.b. kýii asqaqtap kelip tógilip, asau minez bayqatsa, «Babalar armany», «Ýshqonyr» kýileri filosofiyalyq terendigimen, lirikalyq kýiimen jýregine jol tartady. Kýishining jetkizbek oiy dombyranyng pernesine basylyp, qos ishekte shertilip, әsem әuenmen tyndarmannyng qúlaq qúryshyn qandyrady. Ár kýy mazmúnynan kýishimen tildesip, aitpaq syryn týsinesin. Jas darynnyng «týsinip tartpaghan kýide jan bolmaydy» deuining ózi tegin emes. Qazirgi tanda Ghalamattyng 20-dan astam kýileri bar.
Ghalamat Beyseqoja respublikalyq Ahmet Júbanov atyndaghy daryndy balalargha arnalghan mektep-internatynyng 10-synyp oqushysy. Respublikalyq «Jas Daryn» bayqauynyng «Dәstýrli óner» nominasiyasy jýldegeri, jyl sayyn ótetin «Mahambet oqularynyn» bas jýldegeri. Sonymen qatar, Semey qalasynda ótken respublikalyq «Abay oqulary» bayqauynyng bas jýldesi, Ahmet Júbanov atyndaghy halyqaralyq jas oryndaushylar bayqauynyng «QR halyq әrtisi, Memlekettik syilyq laureaty Qarshygha Ahmediyarov atyndaghy syilyqtyn» iyegeri.
Kesh barysynda 50 kýy shertilip, atalghan avtorlyq kýilerimen birge әigili qazaq kompozitorlary: Tәttimbet Qazanghapúly, Qúrmanghazy Saghyrbayúly, Dәuletkerey Shyghayúly, Dina Núrpeyisova, Ahmet Júbanov, Qarshygha Ahmediyarov, Sәken Túrysbek t.b. kýy ónerining has sheberlerining kýileri oryndaldy.
Kýidi jay ghana muzykalyq janr desek qatelesemiz. IYdeyalyq-kórkemdik, mazmúny men sipaty jaghynan da san qyrly kýrdeli shygharma. Kýi-qazaqtyng janserigi, múndasy, syrlasy. Kýiding ghajaptyghy ózing bastan keshirip otyrghan ómirding mәn-manyzyn úqtyrady. Kýy oigha jeteleydi, jaqsylyqqa, izgilikke úmtyldyrady. Qazaqtyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezding «Jalpy muzyka atauly nәrse elding sezim baylyghy men ishki jaratylys qalpyn bildiretin bolsa, solardyng ishindegi eng tolghauly, eng tereng syrlysy-kýi» degen oitolghamynan kýiding jauapty mindetin kóremiz. Kýy ónerining filosofiyalyq terendigin aitpaq oiymen, jetkizbek syrymen baghamdaymyz.
Tarihymyzdan bastau alar mәdeny múramyzdy jetkizuding týp tamyry últtyq kodymyzdy nasihattau. Últ ruhaniyatyn janghyrtar, últty úiystyrar mәdeniyetimizding damuyna tamshyday ýles qosu әr azamattyng últ aldyndaghy paryzy. Ónerge qúlash úryp, qanat qaqqan, últ ónerin úlyqtar Ghalamat Beyseqojagha aq jol tilep, әlem sahnasynda qazaqtyng kýy ónerin kýlli әlemge mәshhýr etip tanytsyn degen tilektemiz.
Jas kýishi oryndaghan 50 kýy mynalar:
1 bólim
- «Úly dala tolghauy» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Atadan Múra» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Babalar armany» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Qasqarau» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Esdəulet» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Ýsh qonyr» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Kishi Qaratós» - avtor Qazanghap Tilepbergenúly
- «Bayjúma» - avtor Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Qosbasar» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Shalqyma» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Qarager» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Əjeme» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Əlqissa» - avtor Núrghisa Tilendiyev
- «Aqqu» - avtor Núrghisa Tilendiyev
- «Bes tóre» - avtor Təttimbet Qazanghapúly
- «Qorday» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Búlbúl» - avtor Dina Núrpeyisova
- «Jolaushynyng joldy qonyry» - avtor Sýgir Áliúly
- «Anyraqay Shayqasy» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Terisqaqpay» - avtor Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Abay tolghauy» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Jazghy túry» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Shalqyma» - avtor Jantóre
- «Saltanat» - avtor Tólegen Mombekov
- «Nauryz» - avtor Beyseqoja Ghalamat
2 bólim
- «Bayjúma» - avtor Dina Núrpeyisova
- «Aqsaq kiyik» - avtor Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Syrnayly qosbasar» - avtor Təttimbet Qazanghapúly
- «Jiger» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Jarqyn» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Aday» - avtor Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Sylqyldaq» - avtor Təttimbet Qazanghapúly
- «Balaqay» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Sən qosbasar» - avtor Toqa
- «Balbyrauyn» - avtor Qúrmanghazy
- «Mereke» - avtor Myrza
- «Kónil tolqyny» - avtor Seken Túrysbek
- «Tabaldyryq qosbasar» - avtor Təttimbet
- «Kóroghly» - avtor Dəuletkerey Shyghayúly
- «By kýii» - avtr Ahmet Júbanov
- «Arnau» - avtor Beyseqoja Ghalamat
- «Haman tolghauy» - avtor Qarshygha Ahmediyarov
- «Súlutór» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Saranjap» - Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Mahambet» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Jenis» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Qosbasar» - avtor Ghalamat Beyseqoja
- «Búlbúl» - avtor Qúrmanghazy Saghyrbayúly
- «Abay tolghauy» - avtor Núrsət Beyseqoja
- «Tóremúrat» - Qúrmanghazy Saghyrbayúly
Janat Arnagul, Pedagogika ghylymdarynyn magistri
Abai.kz