«Qazaly kóterilisi» keybir derekterde «Asan kóterilisi» dep atalyp jýr. 1930 jyly qys-kóktem ailarynda et jәne shiykizat dayyndau nauqandarynda Qyzylorda okruginde әrtýrli asyrasilteushilikterding oryn aluy osy narazylyqtyng órshuine negiz boldy. Birneshe qaytara salynghan astyq salyghyn jinau, adamdardy qorlau, olardyng namysyna tii asa dórekilikpen jýzege asyryldy. Osynday jaghdaygha qarsylyq retinde Aral jәne Qazaly audandarynan 3000-gha juyq adam kýreske shyqty.

Búlardyng kópshiligi Syr­dariyanyng sol jaghalauyn mekendegen Asan ruynyng azamattary edi. Auyzeki әngimelerde búl kóterilisting «Asandar kóterilisi» dep aitylatyny sondyqtan. OGPU búl mәselege baylanysty 1930 jyldyng 20 qarashasynda tergeu júmystaryn jýrgizgen eken. Ol mәli­metterden biletinimiz - búl qyl­mystyq is bo­yynsha 16 adam jauapqa tartylghan. Olardyng ishinde IYimbetov Ábdihalyq, Edilqaraev Qalymbet, Ómir­bekov Mústafa, Qúrekeev Pirimbet, Mәmbeteev Nasyr, Núrym­betov Aryzhan, Tanata­rov Ayjar­qyn, Qaraqúlov Ábdira­man, Qonysov Júbanghan, Asanov Dәrmen, Qaldy­baev Boshay, Qaldy­baev Ansat, Ma­sha­qov Jaqan, Doshmanov Niyazymbet, Jaqypov Sýie­nish­әli jәne Izim­betov Ály bar. Búl atalghandar, әriy­ne, kóteriliste erekshe belsen­dilik kórsetken jәne onyng úiymdas­ty­rushy tobyna engen belsendiler edi.

«Qazaly kóterilisi» keybir derekterde «Asan kóterilisi» dep atalyp jýr. 1930 jyly qys-kóktem ailarynda et jәne shiykizat dayyndau nauqandarynda Qyzylorda okruginde әrtýrli asyrasilteushilikterding oryn aluy osy narazylyqtyng órshuine negiz boldy. Birneshe qaytara salynghan astyq salyghyn jinau, adamdardy qorlau, olardyng namysyna tii asa dórekilikpen jýzege asyryldy. Osynday jaghdaygha qarsylyq retinde Aral jәne Qazaly audandarynan 3000-gha juyq adam kýreske shyqty.

Búlardyng kópshiligi Syr­dariyanyng sol jaghalauyn mekendegen Asan ruynyng azamattary edi. Auyzeki әngimelerde búl kóterilisting «Asandar kóterilisi» dep aitylatyny sondyqtan. OGPU búl mәselege baylanysty 1930 jyldyng 20 qarashasynda tergeu júmystaryn jýrgizgen eken. Ol mәli­metterden biletinimiz - búl qyl­mystyq is bo­yynsha 16 adam jauapqa tartylghan. Olardyng ishinde IYimbetov Ábdihalyq, Edilqaraev Qalymbet, Ómir­bekov Mústafa, Qúrekeev Pirimbet, Mәmbeteev Nasyr, Núrym­betov Aryzhan, Tanata­rov Ayjar­qyn, Qaraqúlov Ábdira­man, Qonysov Júbanghan, Asanov Dәrmen, Qaldy­baev Boshay, Qaldy­baev Ansat, Ma­sha­qov Jaqan, Doshmanov Niyazymbet, Jaqypov Sýie­nish­әli jәne Izim­betov Ály bar. Búl atalghandar, әriy­ne, kóteriliste erekshe belsen­dilik kórsetken jәne onyng úiymdas­ty­rushy tobyna engen belsendiler edi.

Tarihy derekterge qarasaq, kóterilis 22-shi auylda bastalghan. 1930 jyly tamyz aiynyng songhy kýn­derinde OGPU qyzmetkerleri astyq salyghyn tóleuden bas tartqan osy auyldyng azamattary D.Asanovty, J.Tileubaevty, A.Qaldybaevty jәne B.Tileuliyevti tútqyngha alghan. Azamattaryn qamaugha bergisi kelmegen auyl túrghyndary kelesi kýni-aq qarsylyq kýshpen tútqyndaghylardy bosatyp alghan. Kóp keshikpey búl auylgha 19, 20, 21, 23, 25 auyldardyng da jәne Qazalygha kórshiles Aral audanynyng keybir auyldary da qo­sylyp, tolqugha qatysqan adamdar­dyng qatary 1000-gha juyqtaghan. Kó­terilisshiler ózderining ortalarynan han saylap, oghan 22-shi auyldyng túrghyny Imanmaqsym Orynbetovti (OGPU derekterinde - Syrymbetov) úsynghan.

Qazaly kóterilisin birshama te­reng zerttegen tarihshy N.Bay­qada­mov ózining enbeginde mynanday qújat­ty algha tartady. Auylsharua­shylyq ónimderin dayyndau nauqa­nyndaghy qatelikterdi jәne asyra­silteushilikti retteu ýshin jogharydan Qazaq Ólkelik komiytetinen Sәrsekov degen kelgen. Búl uәkilding mәlimde­mesinde mynanday joldar bar:

«Birinshiden, josparlar әr kedeydin, batyraqtyng otbasyna da salynyp, bes kýn ishinde salyqty tólep túrugha tiyis bolghan. Qamaudan, tәrkileuden qoryqqan qazaq sharualary itterdi, esekterdi, týielerdi soyyp, sýiekterin ótkizgen. Key jerlerde siyrlardyng mýiizin qyrqugha mәjbýr etken. Ekinshiden, ótkizilgen ónimder ýshin 1 tiyn da tólenbegen».

Dinmen kýres kezinde de partiya ókilderi solaqay sayasatymen taghy da kózge týsti. Meshitter tartyp alynyp, túqym saqtaytyn qoymalargha, kensege, adam qamaytyn abaqtygha ainaldyryldy. Qazaly, Qarmaqshy audandarynda syrtqa kóshken bay otbasylarynyng salyghyn elde qal­ghan kedeyler men ortashalardyng moynyna salady. Ol ýshin belsen­diler kóp oilanyp jatpady. Mysaly, Qazaly audanynyng auyl sharua­shylyghy bólimining menge­rushisi Qay­narbaev dinge senushilerge arnayy salyq saludy engizdi. Sol audannyng 19-shy auylynyng túrghyny Jәlekening eki atyna jәne bir siyryna 112 pút astyq salyghyn saldy. Sebebi, ol kisi el arasynda sopy degen atpen tanylghan eken.

Osy siyaqty, jaghdaylar qarapa­y­ym halyqty «kommunister joyylsyn», «din bostandyghy berilsin», «dindi qorghayyq» degen úrandarmen bas kóteruge iytermeledi. Qoldaghy bar derekterge qaraghanda, kóteri­liske qatysushylar auyldardy aralap jýrgen ókilderge ózderining ashu-yzalaryn, narazylyqtaryn aiqyn bildire bastaghan. Mysaly, Altyaryq eldi mekeninde jogharydan belgilen­gen 23 000 pút astyq ótkizu josparyna qarsy jergilikti túrghyndar jinalys jasap, ashyqtan-ashyq qarsylyq bildirgen. Olar astyq ótkizuge sha­qyr­ghan auyldyq kenesting tóraghasy Moldabaevtyng sóz sóileuine mým­kinshilik bermegen jәne astyq jinau­shy ókilderge tayaq ala úmtylyp, jinalysta arnayy hattama jasap, auyldyq kenesting atynan mór bastyryp, sheshim qabyldaghan.

Osynday jinalysty Qazaly milisiyasynyng bastyghy Qayypov Núrmaqan bastaghan uәkilder toby Qara­aryq degen jerde ótkizuge talpynghan. Asanov Dәrmen, Qaldy­baev Boshay bastaghan halyq jina­lysqa kelmey qoyghan. Narazy­lyq bildirushi halyq 11 tamyzda 22-auyl­dyng Qasqa dep atalatyn eldi meke­ninde Aqjan Aqmambetovting ýiinde jinalyp, qalyptasqan jagh­day­dy talqylaghan.

Endi ókimetke qarsy kóterilu qajet degen toqtamgha kelip, jina­lys­ta mynanday sheshim qabyldaghan: birinshiden, kenes ýkime­tining astyq dayyn­dau sharalaryna qarsy júrt­shylyqty úiymdastyru qajet, ekin­shiden, qalyng búqarany kenes ýkime­tining halyqty jútata­tynyna, dindi joyatynyna sendirip, olardy ýgit-nasihatpen bir tudyng astyna jinau kerek. Osyghan baylanysty Ábdiha­lyq IYimbetov, Nasyr Mәme­tev bas­taghan birqatar azamattar jaqyn kórshi auyldar arasynda ýgit jýr­gizu­di qolgha alghan.

Áriyne, jergilikti basshy­lar­dyng barlyghy birdey nadan, topas bolghan joq. Olardyng arasynda da jaghdaydy týsinuge tyrysqan azamattar boldy. Mysaly, 22-shi auyl­dyng partiya úiymynyng hatshysy Ály Izimbetov kóterilisshilerge qosylyp, 22-auyldaghy narazylyqqa qatys­qan. Jergilikti partiya úiymy­nyng hatshysy múnday әreketke nege barghanyn tergeu kezinde bergen jauaby aiqyndap túr. Oghan qaraghanda, 6 tamyzda Qazaly qalasynan 22-shi auylgha audandyq atqaru komiytetining tapsyrmasymen milisiya bastyghy Qayypov uәkil bolyp kelip, jergilikti partiya jәne komsomol mýshelerin qatystyra otyryp, shaghyn jinalys ótkizgen. Búl jinalysta osy audannan belgilengen astyq josparymen jergilikti aktivti tanystyryp, endi ony oryndaudy talap etken. Búl jos­parda sharualar ýkimetke 23 myng pút astyqty ótkizu keregi ashyq ja­zyl­­ghan edi. Búl sheshimge auyldyq par­tiya úiymynyng hatshysy Izim­betov Ály ashyqtan-ashyq qarsy bolghan. Onyng tergeude bergen ja­uabynda mynanday joldar bar eken: «Ýstimizdegi jyly audannan berilgen 23 myng pút astyqty dayyndau jos­paryn oryndaugha bizde mýlde mým­kindik bolghan joq.

Óitkeni su tapshy­lyghyna baylanysty kóp jerlerde egin shyqpay qaldy. Sol se­bepti men múnday jos­parmen halyq aldyna shy­ghugha bolmaytynyn Qa­yypovqa eskerttim. Biraq mening úsy­nysymdy Qayypov qabylda­mady».

Qayypov ózining ýgit-nasihatyn basqa eldi mekenderde de jýrgizse kerek. 8 tamyzda ol Altyaryq degen jerde 300-dey sharuany jinap, jinalys ótkizip, astyq dayyndau jos­paryn oryndau qajettigin atap kórsetedi. Jergilikti jerden sóz alghan­dar: «Ýkimetke ótkizetin onday astyq bizde joq», - dep, ashyqtan-ashyq ózderining narazylyqtaryn bildiredi. Janjaldyng múnan әri qaray qalay órshigenin naqty derekterden bayqay alamyz. «Alash» tarihiy-zertteu orta­­ly­ghynan jaryq kórgen ru-tay­palar tarihynyng 13-tomynda osy kóterilis turaly bylay jazylghan:

«Memleket kedey sharualar túrmysyna, hal-jaghdaylaryna dúrys kónil audarmaydy. Kerisinshe, jýrek jalghap otyrghan astyghymyzdyng songhy dәnine sheyin sypyryp alghysy keledi. Biz osy uaqytqa deyin múnyng bәrine kónip keldik, endigi jerde el bolyp, halyq bolyp әri qaray tirshilik etetin bolsaq, birigip kenes ýkimetinen qorghanuymyz kerek».

Jinalghan júrt búl aitylghan sóz­derge týgeldey qosylyp, ózderining kelisimin, rizashylyghyn bildirip, otyrghan oryndarynan túryp, dauys kótere bastaghan. Osydan keyin-aq ótip jatqan jinalystyng sәni ke­tip,sony u-shugha ainalghan. Sharua­lardyng keybireuleri bar pәle osylardan dep, auyldyq kenesting tóraghasy men belsendilerine: «Sender audangha egistik jayy turaly dúrys mәlimet bermegensinder, sol sebepten bizge olar iske aspaytyn jospar berip otyr», - dep, nara­zy­lyqtaryn bildirgen. U-shudyng ayaghy úryp-soghugha deyin barghan. Biraq Asanov Dәrmen men basqa auyldyng adamdary úrys-keristi toqtatyp, auyldyq kenesting hatshysy Qoja­múratov Nysagha № 22-auyldyng túr­ghyndary atynan audannan jiberilgen astyq dayyndau josparynyng iske aspaytyny jóninde akt jasatyp, onyng kóshirmesin Qayypov arqyly audandyq atqaru komiytetine jolda­ghan. Kelesi kýni auyldyq kenesting mәji­lisi shaqyrylyp, onda da astyq dayyndau jospary qaralghan. Mәji­lis mýsheleri halyq jaghyna shyghyp, búl jospardy bekitpegen. Qabyl­danghan sheshimdi sol kýni audangha habarlaghan.

Arada 4-5 kýn ótken song Qyzyl­orda qalasynan OGPU qyzmet­ker­leri Chekaliyn, Yqsanov jәne bas­qalary kelip, myng qaraly sharua­ny jinap, astyq dayyndau nau­qanynyng mәn-jayyn týsindirgen. Biraq jinal­ghandar jospardy taghy da qol­damaghan. Jinalys bitken son, OGPU qyzmetkerleri auyldyng bel­sen­dilerimen aqyldasa otyryp, «el­di búzyp jýrgen» Asanov Dәrmen, Tleubaev Júmash, Qaldybaev Ansat jәne Tileuliyev Baqy dep kórsetip, tútqyngha alghan. Alayda 200-ge tarta auyl adamy olardyng sonyna týsip, tútqyndardy kýshpen bosatyp alghan.

Osy oqighadan keyin kenes ókimetining kýshteu sayasatynan qauip­tengen 22-shi auyldyng azamattary óz betterimen qorghanu ýshin úiymdasa bastaghan. Olar kórshi auyldargha arnayy adamdar jiberip, «Alty aryq», «Maqpal», «Maydakól» degen jerlerde birneshe jinalys ótkizip, Ke­nes ókimetining sharalaryn aiyptap, oghan qarsy kóteriliske shyghu turaly sheshim qabyldaydy. Kóterilis­shiler­ding eng songhy jinalysy 2 qyrkýiekte «Hanshýngil» degen jerde bolyp, onda biz jogharyda atap kórsetken Orynbetov Iman­maq­sym­dy han sayla­ghan. Hangha uәzir retinde (tergeu qújattarynda ekinshi han dep atalghan) IYimbetov Ábdihalyq saylandy. Olardyng basqaruymen 2-4 qyrkýiek kýnderi 3000-gha juyq adam jazalaushy otryadpen soghys­qan. Kó­te­rilisshiler qamshy, qara­payym tayaq jәne shoqpar tәrizdi qarularmen qarulanghan. Sondyqtan da jazalaushy otryad kóterilisti az ghana uaqyt ishinde talqandady.

Kóterilis basshylarynyng ishinen Imanqasym Orynbetov, hangha uәzir bolghan Ábdihalyq IYimbetov turaly arnayy derekter saqtalyp qalghan. Ábdihalyq 37 jasqa kelgen, bay atan­­ghanymen, shyn mәninde, 4 iri qara­sy jәne ýlken tamy bar qatar­daghy sharua edi. Imanmaqsymnyng din­dar ekendigin eskerip, zertteu­shi­ler kóterilisting negizgi úiym­das­tyrushysy jәne basshysy osy Ábdi­halyq IYimbetov bolsa kerek dep topshylaydy. Búghan sebep múraghat qújat­tarynda IYimbetovting atynyng jii kezdesui bolsa kerek.

Osy shay­qastarda jergilikti kóte­rilisshilerding 40 adamnan aiyryl­ghany, 14 adamnyng jaralanghany OGPU derekterinde kórsetilgen. Búl, әriyne, az shyghyn emes. Han say­langhan Imanmaqsym osy úrysta qaza tapty. Múnan keyingi jazalau sharalary asa qatal boldy. Kóte­riliske qatysqan 98 adam tút­qyn­dalyp, 31 adamgha izdeu salyndy. 1931 jyldyng basynda OGPU ýshti­gi­ning sheshimimen 9 adam atu jazasyna kesildi. Búlar 1931 jyly 4 mamyrda Qyzylorda qalasynda atyl­ghan. 28 adam 2 jyldan 10 jylgha deyingi merzimge lagerige aidalyp, 16 adam jer audaryldy. Kóteriliske qatys­qandardyng kópshiligi jazadan qashyp, Qaraqalpaqstangha, Ózbek­stangha jәne t.b. jerlerge aua kóship ketti.

Zertteushilerding keyingi jyl­dardaghy sot qújattarymen tanysuy tergeu isining kezinde shala jәne nemketti jýrgizilgenin anyqtap ber­di. Shyn mәninde, kóteriliske qatys­qandar asyghys jinalghan tizim bo­yynsha jazalanghan. Qylmystyq ister­di jýrgizu kodeksi óreskel búr­ma­lanyp, qamaugha alynghan adam­dargha prokurordan sanksiya alyn­baghan. Tergeu orys tilinde jýr­gizilgen, audarmashy iske qatyspaghan. Jauap alu hattamalarynda sauatsyz, qara­payym sharua adamdarynyng qoly ornyna, siyagha basqan bar­maq­tarynyng izi ghana bar. Tergeudi ter­geushi emes, operativtik qyzmet­ker­ler jýrgizgen. Sonymen birge jauap­qa tartylghan adamdardyng kinә­lary naqty dәleldermen kórse­tilmegen.

P.S.: Qazaly kóterilisine qatysty el ishinde aytylyp jýrgen әrtýrli anyzdar bar. Olardyng barlyghynyng bolghan oqigha derekteri negizinde taraghan tarihy shyndyq ekeni mәlim. Qandy oqighanyng o dýniyelik bolghan kugerlerinen estigen әngimeleriniz bolsa, gazet redaksiyasyna hat jazularynyzdy súraymyz. Múnday jazbalardy biz «DAT» baspagerlik jobasy dayyndap jatqan «Ereuil­degen el bolghan» degen jinaqqa engizudi josparlap otyrmyz.

«Obshestvennaya pozisiya» ( «DAT» № 42 (79)  24 qarasha 2010 jyl.